Tähtsaimaks oli õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenplänter tema tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele. Forselius Oli Eestis rahvakooli algataja, tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009......................................................
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...
· Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik.........................................
5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse
Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad. Me planeerime elu ette, ja sageli lähebki kõik justkui õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda? Nendele küsimustele vastavadki saate eksperdid-Maaja kallast, Ülli Kukumägi, Jürgen Rooste ning saate uued eksperdid- Merle Palmiste ning Indrek Stahl. Saates arutame kuidas teatada tähtsaid uudiseid. Esimene lavastatud klipp räägib sellest kuidas noor ülikooli tudeng teatab oma poisile et on rase. Uudis tuleb poisile nagu välk selgest taevast.Tüdruk arvab et poiss ei soovigi seda last ning läheb endast välja. Kuigi tegelikult oli probleem selles, kuidas tüdruk poisile rasedusest rääkis. Hetke pärast ilmnes et kui tüdruk oli tualetis oksendamas, tegi poiss talle abieluettepaneku. Loomulikult ei osanud tüdruk seda ettegi näha
Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja ,,Lühhike Öppetus..." 1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik;
kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid evangeeliumitest, epistlitest jne
rahvuskeelde. Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. See omakorda eeldas kirjakeele normeerimist. Raskusi lisas tollase eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. Alles 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahl kasutas ohtralt võõrtähti nagu ch, ck, f, ph, tz, x. Kuigi Stahli grammatika jäi rahvakeelest kaugele, loeti seda aastakümneid autoriteetseks ja vastuvaidlematuks eesti keele esituseks. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi,kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale
Fourth level Fifth level Fifth level 8 Rootsi ajal ilmunud esimene eesti keelne grammatika. q Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. q Alles 1637.aastal koostas Tallinna toomkirku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika,mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. 9 Säilinud leheküljed esimesest eesti keele grammatikast 10 Uus lõunaeestikeelne Testament. q Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus,miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. q Siiski jõuti 1686
Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust. Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis
millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget. Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste seas kõige populaarsemad tekstid. Toomas Pauli meelest pole õiglane Brocmanni hinnates seda osa tema tööst kõrvale jätta ainult sellepärast, et need on kõigest tõlked.. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, Virumaa praostiks ning Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat"
sajandi algul, mis õnnestus. Üks abilistest oli hüüatanud, et see ongi transmutatsioon. Aga siis öeldi, et ta vait oleks, sest Rutherford väitis, et need inglise seadused kehtivad siiamaani. Boyle on kui üleminekuperioodi lõpetajaks või pneumokeemia rajajaks.. Flogistoniteooria (tuliaine) 17. sajandi vältel kadus väljend ,,alkeemia" Teooria loojaks on saksa arst ja keemik Georg Ernst Stahl (1660 1734). Teooria loomine umbes 1700. Pahupidi pööratud teooria. Ei arvatud, et see on teaduslik lähenemine. Loe ka Vihalemma raamatut. Üldine seisukoht on see, et esimene teaduslik teooria keemia ongi flogistoniteooria. Stahl oli esimene, kes hakkas keemiat arendama kui teadust. Isaac Newtoni (1643-1727) kujundas kogu lähenemisviisi. Ta loobus täielikult spekulatsioonidest. Füüsika hoidu metafüüsikast. Tema leidis, et õige on tugineda konkreetsest värgist. Tõi sisse ,,jõu"
Sin City (2005) Sin city is based on the graphic novel series of the same name. It was directed by Frank Miller, Robert Rodriquez and Quentin Tarantino. Film is based on four Sin City stories: "The Customer is Always Right", "The Hard Goodbye", "The Big Fat Kill" and "That Yellow Bastard". Sin City had a very good actors like Bruce Willis, Mickey Rourke, Clive Owen, Jessica Alba, Rosario Dawson, Jamie King, Brittany Murphy, Benicio Del Toro, Nick Stahl, Elijah Wood, Michael Clarke Duncan. All the film is in black and white with a few colored details. It makes perfect environment and makes you feel like in a comic books. Sin City is shared into four parts and all those parts are wrapped together like one masterpiece. All the film is about are corruption and different characters who manage themselves through the grimy and violent city. Frank Miller had bring
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat * Sünonüümisõnastik 9) Nimeta 2 ühekeelset sõnaraamatut. * Tõlkesõnaraamat * Oskussõnaraamat 10) Milleks on vaja sünonüümisõnastiku? Kui mõnd teksti koostades kipuvad teatud sõnad korduma või kui otsid täpset väljendust. 11) Milleks on vaja oskussõnaraamatut? Kui on vaja majandusteaduslikke termineid. 12) Kes oli Heinrich Göseken ja Heinrich Stahl? Kirjutasid põhjaeesti kirjakeelest, kuid tuginedes ladina ja saksa eeskujule moonutasid eesti keelt. 13) Nimeta, kes aitas uuel kirjaviisil lõplikult võidule pääseda? Kreutwald 14) Missugustes Eesti kõrgkoolides tegeletakse eesti keele alase uurimisega? Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool 15) Millega tegeleb Emakeele Selts? Tänapäeva eesti keele normeeringutega, annab soovitusi normimuutusteks ja teeb koostööd Eesti Keele Instituudi teaduritega.
1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk
kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat. 1632 1638 Andis Heinrich Stahl Käsi ja Kodu raamatut välja, kus olid paralleelselt eesti ja saksa tekstid, võeti kasutusele tänu temale Stahli grammatika. 1637 . esimene juhuluuletus R. Brockmann 1639. J. Hornungi eesti keele grammatika 1709. esimene eestikeelne luuletus Käsu-Hansu kaebelaul ( Oh ma vaene Tartu linn..) 1739. eestikeelne piibel anton Thor Hell, põhjaeestikeelne. See piibel levis üle Eesti ning kirjakeele aluseks sai põhja-eesti keel. 1766. esimene eestikeelne ajakiri Lühhike Õppetus, P.E
· Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale
Nendeks piiravateks faktoriteks on: ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste lõpp-produktide kogunemine. Kiiresti kasvavatel bakteritel kestab tasakaalustatud kasvuperiood vaid ligikaudu 30 min ja täielik kasvu lõppemine saabub 18-24 tunni järel. Kasutatud kirjandus: 1) Brock biology of microorganisms (2012). Michael T. Madigan, John M. Martinko, David A. Stahl, David P. Clark. ISBN/ISSN: 9780321735515 2) Mikrobioloogia loengud. 3) Микробиология (2012). Нетрусов, Александр. Издательский центр «Академия». Üliõpilane: Diana Laknovskaja
FOO FIGHTERS Praegused/endised Liikmed: Dave Grohl (laul, kitarr) Nate Mendel (basskitarr) Taylor Hawkins (trummid) Chris Shiflett (kitarr) Pat Smear (kitarr) William Goldsmith (löökriistad) (19951997) Franz Stahl (kitarr) (19971999) Albumid "Foo Fighters" 1995 "The Colour And The Shape" 1997 "0There Is Nothing Left To Lose" 1998 "One By One" 2002 "In Your Honor" 2005 "Echoes, Silence, Patience and Grace" 2007 "Greatest Hits" 2009 "Wasting Light" 2011 Foo Fighters on Ameerika alternatiivrocki bänd, mis moodustati 1994. aastal Nirvana trummar Dave Grohli poolt. Bänd sai oma nime II maailmasõja ajal liitlasvägede lennukipilootide poolt kasutusel olnud hüüdnimest tundmatute lendavate
aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Kirjandus 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jôudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuôpetajate keskel suurt poolehoidu leidis.
· Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament
· Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika · Piano, forte vaheldumine · Instrumentaalmuusika populaarsuse kasvamine
schreien er schreit schrie hat geschrien sehen er sieht sah hat gesehen sitzen er sitzt saß hat gesessen sprechen er spricht sprach hat gesprochen springen er springt sprang ist gesprungen stehen er steht stand ist/hat gestanden stehlen er stiehlt stahl hat gestohlen steigen er steigt stieg ist gestiegen streiten er streitet stritt hat gestritten tragen er trägt trug hat getragen treiben er treibt trieb hat getrieben tun er tut tat hat getan verbinden er verbindet verband hat verbunden
Rootsi aeg- 1625-1710, nimetatakse vanaks heaks rootsi ajaks. (TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius lõunaeesikeelseid raamatuid, sellega tekkiski kaks pralleelset kirjakeelt- lõuna ja põhja.
mõisteti surma. Ta suutis põgeneda ja temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Kättemaksuks saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile Joachim Jhering andis välja eimese eestikeelse aabitsa ning töötas välja ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitmesugused rahatrahvid jm) Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, kus sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, mis jäi aga rahvakeelest kaugele. 1630 ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara(lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi riiklike talituste tekste) Johann Hornungi esimene ladinakeelne eesti keele grammatika ilmus 1693. Seal oli märksa rohkem arvestatud eesti keele eripäraga ning see reeglistik on tuntud
Veel anti talupoegadele luba oma isandate peale kaevata, mis andis talupoegadele tõukejõudu õigluse nõudmiseks. Loomulikult tasub märkimist ka Eesti – Rootsi viljaäri. Eesti vili oli tol ajal hinnatud ja tõhus kaubaartikkel, mida vahetati ka teiste kaupade vastu. Rootsi aeg muutis mitmeid faktoreid ka usu- ja haridusmaastikul. Inimesi õpetati leerikoolis lugema ja kirjutama. Rootsi aja lõppedes oli eestlaste lugemisoskus juba märkimisväärselt kõrge. Mees nimega Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis aitas eesti keelel ühtlustada. Seni maani kõneldi eesti keelt eri paikades eri moodi. Veel võimaldas grammatika loomine keelt paremini õppida ja mõista. Rootslased tõid Eestisse ka ajakirjanduse, kui hakati ilmutama saksakeelset nädalalehte. Rootsi ajale võlgneme suure tänu koolide loomise eest. Olid ju Gustav II Adolf see, kes pani aluse Eesti hariduse raudvarale, Tartu Ülikoolile, mis on tänaseni väga hinnatud ja kõrge tasemega ülikool
Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637 Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12
sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632).
Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri? Rootsi aeg ei saabunud Eestisse korraga, vaid järk järgult. See sai alguse 16. sajandil. PõhjaEestisse saabus Rootsi võim 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi vaherahu, millega LõunaEesti läks Rootsile. Saaremaa läks Rootsile 1645. aastal Brömsebro vaherahuga. Rootsi ajal oli Eestis suhteliselt pikk rahuperiood. Eestlaste elujärg kosus. Liivi sõja lõpus oli eestlasi umbes 100 000 ja enne Põhjasõja algust juba umbes 400 000. Rootsi aeg mõjutas suurel määral Eesti kultuuri. Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. P...
ürikutele, mis lubas hakata Johan Skyttel Eestisse ülikooli rajama. See oli n-ö Vana Liivimaa esimene kool, milles oli 4 teaduskonda. Õpetöö toimus tollal, nagu ka teistes ülikoolides Ladina Keeles. Piibli tõlkimise vajaduse tulemusena, loodi Eestis uued ja korralikumad grammatika reeglid. Piibli arusaadavaks tegemisel rahvamassidele oli vaja välja kujundada korralik grammatika mida kõik ühiselt mõistaks. Esimese grammatika saksapärase reeglistiku järgi avaldas Heinrich Stahl. See aga ei meeldinud Forseliusele ja Johann Hornungle. Murranguliseks osutus Hornungi loodud grammatika 1693.aastal, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. See oli aga siiski raskesti hääldatav, ning meie tunneme seda vana kirjaviisi nime all. Rootsi võimu all oldud aega võime pidada tõesti heaks ajaks, sest Eesti riigikorraldus tehti korrapärasemaks, ning haridus muutus senisest kättesaadavamaks ja paremaks. Rootsi ajal
märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal, ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637. aastal Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6 tähtsat meest eesti ajaloos. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on
Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar, mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne grammatika, need raamatud ühtlustasid eesti keelt, muutsid lihtsamaks eesti keelest arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool. Kuid see ei olnud eesti talupoegadele nii oluline muutus, sest seal õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Suurimaid negatiivseid aspekte tõi kaasa luteri usk, mis ilmnes nõidade põletamises
Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule Tinglikult kestis Rootsi aeg Eestis 1629-1699 aastatel, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Rootsi aega nimetatakse ka ,, Kolme kuninga ajaks", sest Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite...
Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686. aastal välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Ta õpetas talupoisse tasuta ja oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. 1637.aastal koostas aga H. Stahl esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung avaldas 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Need reeglid kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine 1637-esimene eesti keele grammatika, Heinrich Stahl, sobitas eesti kelle saksa keele reeglistikuga. 1686-lõunaeestikeelne Uus Testament, Andreas Virginius ja poeg Adrian. 1693-Johann Hurnungi eesti keele grammatika, ladina keele eeskujul
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama.
Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus
majandusreglemendist kinni ei pidanud. Kahjuks puudutasid need sätted vaid kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik olukord oli talupoegadel hea, talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema
Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt
3. AASTAARVUD 3.1. 1632 Tartu Ülikooli asutamisaasta 3.2. 1629 kogu Eesti mandri ala hakkas kuuluma Rootsile (Altmargi vaherahu) 3.3. 1642 viimane mäss muinasusu pärast Eestis (Pühajõe mäss) 4. ISIKUD 4.1. FORSELIUS alustas talupoiste tasuta õpetamist, oli õpetaja Piiskopimõisa seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3
Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 163...
Piibel) 17. saj alguses valdavalt vaimuliku E. Harens paneb (pastor) aluse sisugamõeldud mitte talurahvale, häälduspärasele kirjaviisile1843 ilmus vaid abimaterjaliks puudulikult ee k grammatika oskavale kirikuõpetajale (nt 1630 Stahli avaldatud ee keelne mitmeosaline käsiraamat usuõpetuse raudvarast- Lutheri väike katekismus, evangeeliumid jne) 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti 1715 ilmub Uus Testament ka põhjaeesti keele grammatika- sobitas ee k saksa keeles k reeglistikugajäi rahvakeelest kaugele 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud (Wastne Testament) Virginiused- I ee hjuturaamatud- enamasti mugandatud keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F. keeleliste vaidluste taha W. Willmann (kirikuõpetaja), F. G. Arveliuse
Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed
1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
