1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree.
ülesannete lahendamine hilisemas tunnis) 2) Kasutada stiimuleid õpetajale/teemale tähelepanu tõmbamiseks (n. Olulise info esitamine valjemini või just vaiksemalt- intensiivsus; esitades ebatavalist või ootamatut materjali) 3) Eemaldada stiimulid, mis viivad tähelepanu õpetajalt/teemalt (n. Müra ja jutustamine õpilaste vahel) 4) Eemaldada stiimulid, mis tekitavad tahtmatut tähelepanu hajumist (n. Õpeteja staatilisus/monotoonsus kogu tunni vältel; hapniku puudus-tekitab unisust) 5) Tähelepanu tüübi arvestamine individuaalõppes 6) Motivatsiooni tõstmine 12. Mil moel on võimalik õppetöösse kaasata matemaatikatunnis igavlevat ADD (attention deficit disorder) diagnoosiga õpilast? 13. Too näiteid, mil moel on võimalik klassiruumis kontrollida õpilaste tähelepanu alt- üles ja ülalt-alla mehhanisme rakendades? (St kuidas on õpetajal võimalik suunata
Klassikaline periood Poosid keerukad Looduslähedus Skulptuur saavutab tipu Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”) “Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene Grimass kaob, rahu Proportsiooniks 1:7 Staatilisus kaob Kujutati liikumist, pole stabiilne Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu Meeleolud mitmekesistuvad Emotsionaalsus, dramaatilisus Rõhutatakse inimlikkust Naised paljad Pikemad, õõtsuvamad Rohkem liikumist Mõistuspärasus kadunud Hellenismlik periood
Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid ning keelpillirühm kaotas aga orkestris juhtpositsiooni. Impressionistid ei pidanud meloodiat muusika kõige olulisemaks komponendiks, olulist rolli mängis rahvamuusikast pärit mõjutused. Eelistati mitmesuguseid helilaade ning kindlate piirjoontega muusikaline teema võis lõpptulemusena asenduda vaid kooskõladega ja selgepiiriline muusikaline vorm kõlade märksa vabama järgnevusega. Meloodiatele oli omane staatilisus ja passiivsus, meloodia oli harmooniast lahutamatu ning puudus juhtmotiivide mõju. Impressionistlik muusika mõjub rahustavalt ning pakub naudingut, kuna kõik häiriv ja ärritav on kõrvaldatud. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega, kust elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi sealt.. Heliloojatest impressionistidest võin nimetada näiteks Paul Dukas, Manudel de Falla. Isaak Albeniz,
Sedalaadi ühiskondi iseloomustab Popperi sõnul iga indiviidi vabadus taotleda endale oma parema äranägemise kohaselt õnnelikumat elu ning võimalus kritiseerida sellelt seisukohalt kõiki ühiskonnaelu külgi. Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Kuidas iseloomustab Popper suletud ühiskondi? Kõik varased hõimuühiskonnad. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasa-lülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühis-konna areng pidurdatud. Kuidas seletab Popper totalitaarsete ühiskonnakordade teket enda kaasajal? Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel
Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi. Risti lõikamine puudesse on tõrjemaagiline toiming: Kui surnut viidi, enne surnuaiale jõudmist esimese metsatuka juures lõigati rist puu peale. Siis surnu ei tulnud koju tagasi. Tuli ainult ristini ja sealt edasi ei saanud. horisontaaljoon staatilisus, pärimuskultuuris tähistab horisontaaljoon maisust, materiaalsust, maad kui alust (baasi), silmapiiri (maa ja taeva kokkupuutepind) kui kättesaamatut sihti, naisalget kui sünnitajat, seost veega. vertikaaljoon taevas, hing, meesalge, aktiivsus, ühtsust, autoriteeti, jõudu, absoluuti, aktiivset, positiivset, ekstravertset ja maskuliinset. nool kindel suund Algpunktist tekib liikumine, püüd millegi poole. Eesti mütoloogias
proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides.
või ümberlükkamine. Planeeritava uurimuse tugevad ja nõrgad küljed Tugevus on see, et olemas on grupid, mis on staatilised ja väljakujunenud harjumuste ning väärtustega. Samas puuduseks võib olla grupi A ja B omavaheline tihe suhtlus, mis võib mõjutada tulemusi. Me ei saa välistada n.ö külastusega kohvipause (näiteks käivad A grupi töötajad vahepeal B grupi korrusel koosolekul ja võtavad sealt enne kohvi) ehk gruppide staatilisus pole täielikult tagatud. Me ei saa gruppide sisemist valiidsust täielikult tagada: et katsealuste koosseis ja mõjutegurid oleksid täpselt samad. Kuna töötajatele on eelnevalt kohvi olnud tasuta, tekitab selline tasulise kohvi korra ülesseadmine üldise pahameele, mis mõjutab uurimust. Tuleb arvestada, et kui inimesi on nende hinnangul ebaõiglaselt koheldud, võib see väljenduda ka selles, et nad soovivad organisatsioonile mingis kohas n
milline on tegutsemiskeskkond kuidas suhtub avalik arvamus firma tegevusvaldkonda Oluline on välja selgitada, kas pilt, mis organisatsioonil on endast, ning see, millisena ta välistele sihtgruppidele paistab, on sarnased. Lõhe korral tuleb org-i kommunikatsiooni või isegi org-i käitumist muuta. Imago muutmine 6.4.2 Imago analüüsimisel on oluline hinnata: Dünaamilisus staatilisus Avatus suletus Rahulolu rahulolematus Peamiste sihtgruppide ja orgi vastastikune mõistmine mittemõistmine Usaldus umbusaldus Imago eklektilisus terviklikkus Tasakaal ühiskonna ja orgi ootuste vahel tasakaalustamatus Orgi spetsiifikast tulenevad täiendavad kriteeriumid 11
Opera seria süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Nende tegelased on pärit kas kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, kuid ka viimasel juhul ei kehastanad reaalselt elanudisikuid. Opera seria dramaatilinekonflikt pole mitte inimeste, vaid väärtuste konflikt: tegelasteks on seal sümboolselt Truudus, Meelekindlus, Vaprus ning Reetlikkus, Alatus, Salakavalus. Sellest tuleneb ka draama sisemine staatilisus tegelased ei muutu draama jooksul, nad ei vaheta oma allegoorilist maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD
· Puhastamise järel tuleb koristustarvik kuivatada · Enne pesemist eemaldada koristuslappidelt lahtine mustus · Iga päev pestakse koristuslappe masinaga · Lappide pesukindlust on vaja kontrollida, kuid üldiselt taluvad nad järgmisi temperatuure: (värvilised tehiskiudlapid 40ºC, tehiskiud/puuvilla lapid 60ºC) · Mikrokiudlapid 60ºC-95ºC, ei soovitata kasutada kloori, valgendajaid ja loputusaineid, kuna kaob staatilisus, samas ei soovitata ka pesta neid lappe koos loodskiust ehk puuvillast lappidega. · Loputusvahendi sektsiooni doseerida puhastusvahendit · Programmi lõpus lühike tsentrifuugimine Puhatad põrandalapid säilitatakse järgmise päevani kilekottidesse pakitult 9. Koristustarvikute värvikoodid (hotellituba, köök) Hotelli tuba: Roheline steriilne, võib kasutada ka peeglite puhastamiseks Sinine puhas, üldpindade ja tolmu pühkimiseks Punane määrdunud- WC, vannituba
Georges Braque (18821963) õppis müürsepaks ja oli huvitatud kvaliteetsest käsitsi tehtud tööst. Esimene kes maalis tähti ja imiteeris puu ja marmori faktuuri, leiutas kollaazi tehnika. Albert Gleizes (18811953) ja Jean Metzinger (18831957) avaldasid 1912 esimese teoreetilise kubismikäsitluse 4. FUTURISM TAUST: Sai alguse 1909 Itaalias. TUNNUSJOONED: 1. kujutati rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masinate liikumist 2. taheti ületada maalikunsti staatilisus motiivide kordamisega, mis tekitab liikumise illusiooni 3. kompositsioonid piirideta ja kindla keskpunktita 4. joonega rõhutatakse kontuure ja tekitatakse mulje liikumisest 5. oluline on vormide ja värvide üksteisesse suundumine 6. valgus on tihti kujutatud kiirte kujul 7. lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süzeega KUNSTNIKUD:
Abstraktne kiirus ja heli plastikus Severini Sinised tantsijannad - läheb vastuollu, aga tants on ka ju liikumine Soomusrong lahingus - pealt vaade, nägemine teise nurga alt Kahur töös - tekst pildil, annab edasi hääli, väga futuristlik, Carlo Carra Anarhist Calli matused - kiired = hõiked ja melu, värvikontrastid ja , kokkupõrge Kihutav ratsanik - kollaz Isamaalime pidustus - ainult heli ja hõiked Boccioni Jalgpalluri dünaamika - State of mind - jäänutel, paigal, staatilisus, liikuvad liiguvad, erksamad Antonia Sant'Elia Uus linn - mitmetasandiline liiklus, elevaator Lennujaam, raudteejaam ja metroojaam Aloisio Spordiülikool - raudbetoon, klaas ja metall (loog) Kubo- Futurism 1909-1914 Venemaal Kazimir Malevits Noateritaja - Lumetorm - Larionov - Konstruktivism El Lizzitsky Lenin tribüünil - Tatlin III internatsionaali monumendimakett - väga grandioosne Abstraktsionism Ekspresiivne ja konstruktiivne Vassily Kandinsky 1866-1944
Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus
Suletud ühiskondadena käsitleb Popper kõiki varaseid hõimuühiskondi. Ta võrdleb sedalaadi ühiskondi ühtsete organismidega, kus indiviidid on justkui organismi osad kindlalt seotud ühiskonnaga teatud ühiskonna kui terviku poolt fikseeritud rollis. Sellises ühiskonnas ei ole kohta individuaalsel kriitiliselt-mõistuslikul otsustusel. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng pidurdatud. Avatud ühiskonnad hakkasid Popperi hinnangul tekkima Antiik-Kreekas seoses hõimuühiskondade kokkuvarisemise ja kriitilise mõtlemise arenemisega. Avatud ühiskonna esimeste teoreetikutena vaatleb ta sofiste. Nende nomos-physis vastanduses näeb ta kriitilise dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele
Muutused ajas Eeldused: o Indiviid o Ratsionaalsus o Kauplemine: Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Liberalismi kriitika Paljuski lassiez faire kriitika o Huvide harmoonia ja võrdsus Eeldused: o Sarnane neoklassikalisele majandusele o Eelduste mõju normatiivsusele Majanduslik imperialism o Staatilisus Natsionalism Ajalugu o Klassikaline o Majanduslik natsionalism o Neomerkantilism Filosoofia Poliitika Ideoloogia: o Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused: o Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa Kriitika: o Pole alati null-summa;
- tema eeskujul hakati näidendeid proosavormis kirjutama - temast alanud perioodi on hakatud nimetama draamakirjanduse kolmandaks suureks hiilgeajaks Ibsenlik draamakäsitlus - teatrikunst peab teenima rahvuslikke ideid - teater võiks olla probleemide tõstataja, ideede edastaja, mitte pelk meelelahutus - inimese ja ühiskonna vaheliste pingeliste suhete teema - tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod - sõnakesksus, tegevuse staatilisus Vene sümbolistlik luule - tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal - vastukaaluks realismile ja naturalismile - sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga - püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil Aleksandr Blok (1880 – 1921) Luuletajatee algus - sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas - kasvas vanavanemate juures
vabastada mingist kindlast tähendusest). Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline väljenduslaad eksprssionistlik, futuristlik. Kirjutab väga traditsiooniteadlikuna, eeskujuks 20. sajandi alguse eesti luule (aga mitte 60ndate põlvkond). Avakogudes punkluulest inspireeritud anarhistikuju. Kuid tal ka traditsiooniline armastaja poos. Pööre loomingus ,,Towntown & 28" ilmumisel. Toimunud on rahunemine, tulnud kirjutamisesse staatilisus. Etonofuturismi väsimus (kriitika ütles nii). Muutunud argisemaks, isiklikumaks. Rohkem metafüüsilisi mõtisklusi. Hakkavad taanduma ka keelemängud, intertekstuaalsed mängud, ülekaalu saavutavad reklaamitsitaadid jm kaasajaainelised viited. Kivisildnik loomingu algperioodil suhestub Kivisildnik väga palju religioosse diskursusega (nii kristliku kui islami religiooniga). Alustab üsna truu sürrealismi jüngrina. Nii Breton kui Salvador Dali on tema jaoks alguses väga tähtsad
hinnangul olema huvitatud isegi siis, kui see nõuab neilt osade oma soovide mõistlikku ohverdamist. Platoni holistlik käsitlus indiviidi ja sotsiaalse terviku vahekorrast on andnud ainet Karl POPPERILE tema tuntud teoses “Avatud ühiskond ja selle vaenlased” käsitleda Platonit “suletud ühiskonna” esimese ideoloogina. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja siit tulenevalt selle staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng seetõttu pidurdatud. Sellised olid Popperi hinnangul kõik arhailised hõimuühiskonnad. Sotsiaalset transformatsiooni, mida Kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi tegid, käsitleb ta algava üleminekuna suletud ühiskondadelt avatud ühiskondadele. Seoses sellega tekivad ka avatud ühiskondade esimesed ideoloogid-
4) … - kommunikatsioonivõime on sarnane teistega paljude teiste adaptatsioonide reas, mil moel võib kommunikatsioonivõime olendile kasulik olla, teda aidata – iseloomustab klassikalist evolutsioonibioloogiat, mitmeid paralleele semiootikaga, aga ometi on siinne põhjuslik seos vastupidise suunaga – evolutsiooniprotsessi peetakse aluseks ja semiootilist kompetentsi kõrvalnähtuseks Semioos kui evolutsioonitegur Kommunikatsioonis alati teatud staatilisus, et äratundmine oleks võimalik, koodid peavad olema teatud määral staatilised, eelduseks, et neid oleks võimalik teatud viisil ära tunda ja tõlgendada: autopoieetiline – genereerib ennast samasugusena uuesti ja uuesti, protsess, mille kaudu end taasloob, võib olla nt tagasiside. Poieetiline: samas suudab alati genereerida muutust, kuna tagajärjed ei ole ettemääratud, interpretatsioonis alati mitmeid võimalusi, kontekst võib olla
1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja
kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism?); religioossed => materialistlikud => postmaterialistlikud väärtused; staatilisus => progressi narratiiv => suurte narratiivide kadumine; seisused => klassid => ,,hõimud" (Michel Maffessoli 1988) - nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<= progressi idee ei ole kadunud, vaid ,,asistunud"/muutunud materialistlikumaks, kuna võrdsuse
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi
-Struktuurne: Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus. · Kirik allutas endale maised valitsejad. -Universaalriigi ideoloogia: Püha Saksa-Rooma keisririik (Vastand Uusajal ,,Rahvusriik") Keskajal kollektiivne mõttelaad! · Individualism oli tundmatu. Inimene oli alati mingi kollektiivi liige: Kogukonna solidaarsus. · Traditsioonide austamine ja uuenduste vältimine: Staatilisus. 9 2. Feodalism/ detsentralism /riiklik killustatus. (Vastand Uusaja tsentraliseeritud riik) -Keskaja ,,Riik": · Kuningatel vähe võimu: Ei ole tsentraliseeritud riigihaldust. · Ametlike suhete asemel isiklikud, truudusel põhinevad suhted: Isand/ vasall. · Ülikute läänistused killustasid ,,Riigi": Sunnismaine, mittevaba talupoeg ,,kuulus"
Nimed võisid olla nt Spaventrum, Scaramuccio, Matamorus (mauride tapja). Francesco Andreini oli üks kuulsamaid kapteneid. Mõni groteskne detail pidi rõhutama tema sõjaväelisust, maski tavaliselt ei kadnud, kuid vahel võis see olla. Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed. Armunute rolli peeti tõsiseks. Need rollid ei nõudnud nii suurt teatraalsust kui teised. Omamoodi oma ajastu ideaaliks naiseideaal kui niisugune. Staatilisus. Põhiline, et oleksid noored nägusad näitlejad, elegantselt riietatud ja meigitud enese eksponeerimine. Mehe nimi võis olla nt: Flavio, Leandro, Horatio. Naise nimi: Angelica, Aurelia, Isabella jne. Tavaliselt vanemate eeskoste all. Naine võis olla vahel noor lesk. Del arte puhul oli tegelaste hulgas kurtisaane haruharva, enamasti ikka korralik tütarlaps. Maske ei kandnud, riietatud elegantselt kindel riietus puudus.
poolt), diferentseeritus (on teoreetiline, praktiline mõistus ja otsustusjõud, aga need kõik on ratsionaalsuse vormid, vaid tegemist on erinevate ratsionaalsete vormidega – moraali ratsionaalsust ei saa üle kanda teaduse ratsionaalsusele), protseduuriline (kategooriline imperatiiv on moraalne ratsionaalsus, ise kontrollime selle kehtivust). Metafüüsika mõistusemõiste on aga: substantsionaalne (mõistuslikkus on jumalas), ühtsus, staatilisus. Ratsionaalsuse küsimus on „kuidas“ (Kant), mitte „mis“(metafüüsika). Habermas peab seda (ratsionaalsuse komponent) kaasaegse modernismi olemuslikuks komponendiks, mida ta soovib kaitsta. Nende rünnakute vastu, mida on taanud teda post- modernismi poolt, kellest esimene on Rorty. Rorty – transts meetod on midagi sellist Kanti käsitluses, kes privilegeerib filosoofi teiste ees. Post-filosoofiline kultuur oli selline, kus oli võrdõiguslikkus jne
kus Kõiv ise on elanud. Kõik viitab sellele, et „Keemiline pulm“ on autobiograafia, kuid siis väga segane autobiograafia. „Keemiline pulm“ ja „Päev“ on üks äärmus. Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee. On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku
siiruse kõlasid, tumedust on vähem. Seda ei saa ka väga suureks tunnuseks üldistada, sest kui see looming jõuab 1970ndatesse, siis kiht hakkab jällegi tumenema. 6) Kui 1940ndatel hakkas rahvuslikumaks muutuma, siis see oli põhimõtteline muutumissuund ja st ka seda, et ka 1960-70ndate Alver on rõhutatult rahvuslik autor. "Korallid Emajões" 1986 + miks see on erandlik? Dünaamilisus kaheneb, staatilisus tuleb jälle esile. Võib öelda, et 30ndate ja 80ndate Alver on poeetilise keele poolest lähemal kui 30ndate ja 60ndate Alver. See oleks nagu ringiga tagasijõudmine Arbujate juurde. Ka temaatika poolest: + siin hakkavad mängima kaks luuletust: "Arbujate aeg" + tagasipöördumine algusesse 2005 "Koguja" on kõige parem raamat Alveri luule juurde minekuks, sest seal on esmatrükkide variandid. August Sang Kersti Merilaas Paul Viiding Kõikidesse autoritesse on programmeeritud kultuursus
Usund aga pidi vastama teatud kriteeriumidele, peamiselt oli neid kaks. Usundid jagati kahte hulka: lubatud ja keelatud religioonid. Lubatud olid need, mis tunnistasid Rooma religiooni, ei tohtinud rikkuda avalikku korda ning vastuollu minna moraalsete kommetega. Esimene tõsine kokkupõrge religioonide vahel toimub aastal 186eKr. See religioon oli Dionysose kultus, selle võtsid roomlased üle kreeklastelt, sellele kultusele oli iseloomulik ohjeldamatus, staatilisus, sellele olid iseloomulikud metsikud karjadega liikuvad naised, kes olid nagu hullumeelsed ja agressiivsed, ise nad uskusid et nad on Dionysosest täidetud ning viivad ellu seda mida Dionysos käsib. Rooma andis lõpuks välja seaduse see kultus ära keelata, kultuse liikmed pandi kas vangi, saadeti riigist välja ja mõned isegi mõisteti surma. Läks aega mööda ja riik sai aru et seda kultust ei saa likvideerida, see kultus siis
annaabi.ee 
