TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodüna...
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega ...
uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus. Koostati perioodilisussüsteem. FÜÜSIKALINE KEEMIA Uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi. Keemiline termodünaamika, kolloidkeemia ja elektrokeemia. Mihhail Lomonossov AMEDEO AVOGADRO Itaalia füüsik ja keemik. Eri gaaside võrdses ruumalas sisaldub võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi. Avogadro arv. WILHELM OSTWALD Baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof. Lõpetas Tartu Ülikooli. Nobeli keemiaauhind. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Alkeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Iatrokeemia http://et.wikipedia.org/wiki/Flogiston http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC %C3%BCsikaline_keemia http://et.wikipedia.org/wiki/Amedeo_Avogadro http://et.wikipedia.org/wiki/Antoine_Lavoisier http://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Ostwald
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese teadvusega. Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest. Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsseeruvad valguse ja tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhu...
Tartu Riiklik Ülikool (1944-1989) 1950 eemaldati Gustav II Adolfi ausammas Tulekahju peahoones 1965 Tartu Ülikool (1989-...) 1989-1992 ülikooli organisatsiooni, akadeemilise sisu ja traditsioonide taastamine 1992 jüripäeval astetati oma kohale Gustav II Adolfi kuju Huvitavad faktid 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Kuulub 5% maailma parima ülikooli sekka 9 teaduskonda ja 5 kolledzit Nobeli preemia aastal 1909 (Wilhelm Ostwald, füüsikalise keemia rajaja) 1913. aastal kinnitati Inglisillale taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedal koos pühendustekstiga Aitäh kuulamast!
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ja tänu sellele ta juhib sulatatud olekus või vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid. Esindajad: happed ja enamik hüdroksiide. Nt. Al(OH)3, H2SO4. -Elektrolüüdid jaotatakse veel: 1) Tugevad elektrolüüdid -> tugevad happed, leelised ja soolad (...
(harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940 50ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Tartu ülikoolis õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. 7 KASUATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone 2. Jaak Kangilaski http://www.sotsdem.ee/tartu/content/view/11/8/ 8
ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli küllalt dünaamiline areng kestis aastatel 1820- 1890, millest aastaid 1855-1880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Siin õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia rajaja soolaefektide avastaja Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. (Tartu ülikooli lugu) 1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus 1816.aastal kinnitas keiser Aleksander I seaduse, mis vabastas Eestimaa talupojad pärisorjusest. Seadus kohustas asutama iga 1000 elaniku kohta ühe eestikeelse vallakooli. 1830. a. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine
II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad,
hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape .Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev, veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 èNO2 + O2 + 2H2O. Lämmastikhape on tähtis keemiatööstus tooraine, mida saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel, mille töötas välja W. Ostwald. Meetod, mis kosneb mitmest etapist, toodetakse lämmastikust ja vesiniku ammoniaagist:N2 + 3H2 çè2NH3.Lämmastikhape on väga tugev oksüdeerija, milles käituvad happeanioonid.Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega HNO2 - Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes.
Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft). Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt. Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884
Sündis 20.02.1844 Viinis Suri 5.10.1906 Duinos Juhtis teoreetilise füüsika õppetooli Grazis, matemaatika õppetooli Viinis ja eksperimentaalfüüsika õppetooli jälle Grazis ja siis teoreetilise füüsika õppetooli Viinis. 1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja termodünaamika alal Molekul Molekul on aine väikseim osake millel säilivad selle aine keemilised omadused. Nii on see keemias. Füüsikas on teisiti üksikul molekulil ei ole neid füüsikalisi omadusi, mis on ainel tervikuna(kõvadus, läbipaistvus, elektritakistus jne.) Füüsikas võib molekuliks nimetada nii molekuli keemilises mõttes
Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip
aastal. Selles kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel (anoodil) vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid. Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt
Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb
Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5- kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt
traditsioon, jne. Järgnevalt on esitatud erinevaid teoreetilisi põhjendusi värvide kokkusobivusele, asetades põhirõhu ühelt poolt värvide kvaliteedi ja kvantiteedi omadustele, teiselt poolt värvitajule. Ühtsusele põhinev tasakaal. W.Ostwald määratleb värviharmooniat, kui värvide vahel valitsevat süstemaatilist, reeglipärast suhet: harmoonia = kord. Kõigi võimalike tasakaaluolukordade leidmiseks tuleb leida võimalikud korrastamise võimalused. Ostwald pakub kaks sellist liigitust: 1. ühesuguse väärtustega värvide grupp, mis annab tulemuseks erivärviliste tasakaaluolukordi. 2. Samatooniliste värvide kolmnurk, mis annab tulemuseks samavärviliste tasakaaluolukordi. Ühtsus mitmekesisuses. Arendades edasi Ostwaldi värvide ühtsuse põhimõtteid, märgib A.Remmel, et lisaks ühtsusele on harmoonia aluseks kontrast. Harmoonia see on ühtluse mitmekesisus
Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas
rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. · Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele
Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest. • Mehhanistlik suund sotsioloogias- rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik. Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele.
täisarvud. Avogadro seadus:Samal rõhul ja temp. sisaldavad erinevate gaaside ruumalad ühesuguse arvu molekule. KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 ... seniajani Suurimad üldistused ja saavutused valdkondades:Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria (Kekulé, Wurtz, Liebig, Butlerov, Pauling jpt.) Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika (Gibbs, van´t Hoff, Ostwald, Arrhenius, Nernst jpt.) Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur (I. ja P. Curie, F.Soddy, E.Ruther- ford, N. Bohr, E.Schrödinger jpt.) Tohutud edusammud sünteeskeemia valdkonnas Füüsikalised uurimismeetodid (raadiospektroskoopia, massispektroskoopia, röntgenstruktuuranalüüs, elektronmikroskoopia eritehnikad, neutronaktivatsioonanalüüs jpt.) Keemiatööstus (eriti väetised, plastid, ravimid, metallid) Joseph Louis PROUST(1754-1826) Prantsuse keemik,
on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kõige suuremas Kuu mäeahelikus, Apenniinides, asub ka Kuu kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna. Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid, näiteks Krusenstern, Struve ja Ostwald. Joonis 2. Kuu kraatrid 6 Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17 000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa,
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
(merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti
et al.) tõestati, et laine-osake duaalsus läbib kogu mateeriat. Teine artikkel seletas lahti Browni liikumise tööpõhimõtte ja lõi sellega lõplikult veenva empiirilise tõestuse aatomite olemasolule, milles senini paljude füüsikute ja keemikute seisukohad lahknesid. Molekuli ja aatomi mõisteid kasutati läbisegi. Üks juhtivaid atomismi kriitikuid, ainehulga mõiste, mooli, vermija, Tartu Ülikooli vilistlane ja Nobeli keemiapreemia laureaat W. Ostwald tunnistas hiljem, et veendus aatomite olemasolus Einsteini tööd lugedes. 6 "This velocity is so nearly that of light, that it seems we have strong reason to conclude that light itself (including radiant heat, and other radiations if any) is an electromagnetic disturbance in the form of waves propagated through the electromagnetic field according to electromagnetic laws.". James Clerk Maxwell. Maxwell, James Clerk, "A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field". 1865.
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
Laikmaa ja leedulane Mikalojus Ciurlionis, kes oli ühtlasi väga andekas helilooja. - Kuulsad leedukad USAs; Al Jolson estraadikunstnik, Jascha Heifetz viiuldaja, abstraktsionist Mark Rothko ja anarhist Emma Goldman. - Raudteedeühendus Peterburi-Varssavi raudteeliin. Esimene baltimaade-sisene rauteeliin rajati 1862 - Riia maailma juhtivaim puidusadam - Riia Polütehnikum 1862. Wilhelm Ostwald. Riiast kujunes kosmopoliitne keskus - Richard Wagner Riia kapellmeister. Isaiah Berlin, Mihhail Eisenstein(filimir.) - 1897- rahvaloendus (91% eestlasi wow, lätis 68% ja leedus 58%) 1905.aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda - 1880 lõpul tekkis lätlaste seas ,,uus vool", mida juhtisid Rainis, Peteris Stucka, Janis Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
additives T° > 35°C thermal treatment thermal treatment Figure 7.1. a. Processing diagrams for “cold” emulsions. b. Processing diagrams for “hot” emulsions. emulsion instability: creaming or sedimenta- eter determining the destabilization kinetics tion; Ostwald ripening, which is a diffusion of emulsion. Large droplets are prone to transport of the dispersed phase in small sedimentation and coalescence, whereas droplets into larger ones; coalescence, which finely dispersed emulsions are more sensitive is the process in which two droplets combine to flocculation and Ostwald ripening
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
