Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mobiilsus, seksuaalsus, sotsioloogias, homoseksuaalsus, eliit, erineval, hälbimus, spencer, sotsiaaldarvinism, antropoloogiline, malinowski, funktsionalism, comte, positivism, sotsiaalpedagoogika, evolutsioon, sorokin, fromm, ostwald, hispaania, rumeenia, slaavi, ukraina, bulgaaria, serbia, sõpruskond, sekundaarne, suhtlemine, erakonnad1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja
Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse
kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas
väljendumist seadustes, religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
..... 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte..................................................................................................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)................
tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria? Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Teooriatega seotakse informatsioonikillud omavahel kokku, et nad annaks rohkem teadmisi suuremate mustrite kohta ühiskonnas. Teoreetilisi raamistikke ja mudeleid on palju erinevaid. Iga teooria kujutab endast maailmale vaatamise erilist viisi ning juhib tähelepanu ühiskonna erinevatele aspektidele. 1.7
korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu Marx õigus valitseva klassi vahend, kuidas töölisi allasuruda ja valitseda Ihering õigus on riigi sunninormide kogum, see klassikaline positivistlik definitsioon Llewelyn õigus on õigusnormide kogum Ehrlich jaotas kolmeks, juristide, ühiskondlik ja riiklik õigus Normatiivse regulatsiooni juriidilisest vormist2
Maailmas on olemas kaks võimu ajutine ja igavene võim. Poliitiline võim on ajutine võim, see mis antud ajahektel kehtib, igaveseks võimuks on vaimne võim, mida on inimesel võimalik igal ajal nautida, ka pärast surma (kaudne viide taassünnivõimalusele ja tulevikus sotsiaalse seisundi parandamisele). 4 koolkonda õiguse sotsioloogia tugisammastena: · 19.-20. Sajandi vahetus: 1. SOTSIAALDARWINISM 19. saj keskel kujunes välja oluline teaduslik suund sotsioloogias sotsiaaldarwinism. Teooria on välja kasvanud psühholoogiast, tuntuimaks esindajaks on Herbert Spencer (1820-1903). Oma teooria välja töötamiseks sai innustust mitmetelt teadlastelt ja nende raamatutest: 1. Charles Darwin "Evolutsiooni teooria" 2. Malthus - "Liikide vaheline olevusvõitlus" 3. Bentham - kuulub filosoofilisse voolu, utilitaristid, vool tõstab keskmesse kasulikkuse printsiibi. Sotsiaaldarwinismi kutsutakse inimvihkajalikuks vooluks.
annaabi.ee 
