Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "sotsioloogia eksam küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliit, evolutsionism, slaavi, kogukond, grupis, noortekogu, mobiilsus, kooslus, etniline, darvinism, kihistumine, identiteet, homoseksuaalsus, akulturatsioon, bürokraatia, hälbed, morgan, sakslane, sotsiaalpedagoogika, vanima, sorokinromm, spenser, sotsiaaldarvinism, bioloogia, antropoloogiline, sotsioloogias, malinowski, positivism, kultuuriteooriaMax Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles
......................................................................................... 52 7.1.4. Sotsiaalne kontekst........................................................................................ 53 7.1.5. Grupid ühiskonnas.........................................................................................53 7.1.6. Grupistruktuur .............................................................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine..........................................................
vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel 19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm.
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne
40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde
· Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks. Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades.
arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et
o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne.
õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab" -Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik. Statistiline keskmine keskmine inimene ideaalne inimene (valgustusaja mõju?) liiglihavuse valem: Q=m/kg2 -Auguste Comte (1798-1857) Sotsioloogia sõna 1. korda 1838: socius + logos
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
annaabi.ee 
