· Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku turumajandusse. Praegu rõhutavad isegi Maailmapank ja IMF, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Teadmis  ja innovatsioonimahukas tootmine sõltub üha enam inimressursist. · Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond
Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide pühihuvisid. Huvide rahuldamine käib tasakaalustatult. Heaolu kasv Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia takistab ettevõttlust ning vähendab välisinvesteeringuid. Mõningad vabaturumajandust toetavad organisatsioonid, nagu näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Minu kokkuvõtlik arvamus on see, et tõepoolest on Eesti Vabariik jätkusuutlik, sest meil on kõik vajalik nö enam-vähem olemas, et olla selline riik. Elu läheb siin Eestis ikka järjest paremaks, mitte halvemaks. Heaolu saab halvemaks minna ainult väga väärade poliitiliste otsuste või siis mõne kriisi või sõja puhul.
-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri elujõusus*ühiskonna sidumus*toimub kooskõlaline liikumine kõigi suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse Polüarhia:(paljude võim)
mitmekesisus monism-pluralismi vastand;diktatuur,absolutism ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve;ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt;võim peab olema legitiimne e.õiguspärane(kui võimulolijad hindavad samu väärtusi,mida rahvas);valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik),läbipaistev,kodanikke haarav;kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem,vaid investeering;sama oluline kui rahvaarv,on ka rahvastiku kvaliteet Rooma Klubi-rohelise mõtteviis esindajad;hakkasid esimesena rääkima jätkusuutlikust arengust;juba 1970a viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele kodanikuühiskond-e tsiviilühiskond,mittetulundussektor;avaliku elu valdkond,mis eristub avalikust sektorist(riigist ja valitsemisest)ning erasektorist(tulundussektorist);selle moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate
Valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Huvide rahuldamine peab käima tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole mitte koorem vaid investeering) Hõlmab tööhõive abil vaesuse vastu võitlemist, piisavaid toimetulekutoetusi, mitte-diskrimineerivat tööd ja sotsiaalkindlustust kõigile. Eesti- Ei saa öelda, et heaolukasv ja ühiskonna sidusus on 100 %-liselt tagatud, aga positiivne areng toimub kindlasti. Vaeste inimeste osakaal on vähenemas. Kaasatakse erasektorit ühiskonnale vajalikesse toimingutesse. Näiteks riik toetab mobiilsidevõrgu firmasid,
Näiteks, kui tõsteti tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani Eestis keegi ei öelnud midagi, samal ajal aga kui Prantsusmaal taheti tõsta töö iga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm. Üldlevinud arvamuse kohaselt on majanduse areng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab investeeringuid. Enamasti kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad. Toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus annab võimalusi ühiskonna investeerida mitmetesse valdkondadesse- arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult hea järjel olev inimene usaldab rohkem avalike institutsioone ja näeb asju paremas valguses. Eestil on aga majanduslikult jätkusuutliku riigi kohta palju areneda
hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus erineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. seleta mõiste jätkusuutlik areng Õ lk 23 24 Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 - 28 · Rahvastik vananeb ja väheneb - riik on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ja maksulaekumisi. · Sündimus jääb alla suremusele sektorid Õ lk 29 - 30 · I ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12. seleta mõiste jätkusuutlik areng. Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 13. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. IMF  eesmärk vähendada ülemaailmsesse majandusolukorra ebakindlust, tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus ja toetada majanduse arengut maailmas, loodi 1944.a Maailmapank  arengu-või üleminekumajandusega riikide maj.arengute jälgimine ja nende järeleaitamine laenude, nõustamise, tehtnilist abi ning kogemuste jagamise toel
hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja jagab toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu ekspordifirmad saavad ekspordihüvitist ühisest Euroopa Liidu eelarvest, kui nad müüvad põllumajandustooteid väljaspool Euroopa Liitu. Viimasel ajal püütakse EL-i põllumajandust muuta ka rohkem keskkonnasõbralikumaks ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. Euroopa Komisjon Euroopa komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on EL-i poliitika arendamine ja EL-i rahaliste vahendite kasutamine ja haldamine. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), kes määratakse ametisse 5 aastaks. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse
1952, USA riigisekretär, abi Euroopa taastamiseks, vähendada kommunismiohtu ja mõju. 2) Heaoluühikond (heaoluriigid ja nendele iseloomulikud jooned, sotsiaalne õiglus, heaoluühiskonna pahupooled) Kõrge elustandard, pidevalt suurenev sissetulek, sotsiaalne turvalisus, arenes riiklik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Heaoluriigid: Rootsi, Saksamaa, Soome, Norra, Inglismaa. Sotsiaalne õiglus: hakati tähelepanu pöörama majandus- ja sotsiaalpoliitikale. Majandusellu pidi hakkama sekkuma riik. Keynes nõudis tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele ja mustnahalistele. Pahupool: algas massiline tarbimine, majanduselu sümboliks sai auto, põlvkondade vahelised konfliktid. Ühiskonnas hakkasid mässama noored. Mustanahaliste liikumine, üliõpilaste liikumine, naisliikumised. 3) USA peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik
nendevahelised seosed Jätkusuutlik valitsemine 1. Võim peab olema legitiimne (rahvas tunnustab valitsust) 2. Võimulolijad hindavad rahva väärtusi (ei eira rahva arvamust) 3. Efektiivne valitsemine  (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide kaitsmine, ühte ei tähtsusta teiste arvelt jne) 4. Läbipaistev valitsemine 5. Kodanikke kaasav valitsemine Heaolu kasv 1. Riigi sekkumine majandusse 2. Sotsiaalsed investeeringud 3. Kulutused sotsiaalpoliitikale ei ole koorem, vaid investeering, nt tööandjad toetavad haritud tööjõu taastootmist 4. Vaatame lk 25  Eesti ühiskonnakihtide (5) hinnangud erinevates eluvaldkondades toimunud muutuste kohta 2004. aastal Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus 1. Rahvastikutaaste probleemid 2. Rahvastik vananeb ja väheneb  pensionäride osakaalu suurenemine 3. Võõrtööjõu osatähtsuse suurenemine 4
paistev ja kodanikke kaasav  seda nimetatakse heaks valitsemiseks. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, et ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Efektiivse valitsemise korral kaastakse huvigrupid poliitikasse. Heaolu kasv. Tänapäeval rõhutatakse, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. ... Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Arenenud riikidel on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud
maailma demokraatia ees -Pärast Trumani sai presidendiks Dwight Eisenhower (ametis 1953-1961), vabariiklane. Välispoliitika: 1)Tagasitõrjumis poliitika-kommunistid tuleb omale võidetud positsioonidelt tagasi lüüa 2)Ida-Euroopa riigid olid USA südametunnistusel (Tegelikkuses selline välispoliitika ei toiminud) 3)Võimendus külm sõda 4)Lõpetati Korea sõda 5)Sekkuti Vietnami küsimusse Sisepoliitika: 1)Föderaalvõimu vähenemise aeg 2)Riiklike kulutuste kärped=> vähem raha sotsiaalpoliitikale 3)Kiire majandusareng 4)Kodanikuõiguste laienemine 5)1955 Rosa Parks muutus mustanahaliste õiguste eestvedamise maskotiks 6)1954 koolides keelustati rassiline segregatsioon 7)60ndatel karmid karistused neile, kes keelasid mustanahalistel valida -1961-1963 J.F.Kennedy -1963-1969 L.Johnson -Demokraatliku partei esindajad -Kuna nende valitsemisaeg jäi nõnda lühikeseks, siis sisuline vahe nende poliitikas puudus. -Välispoliitika:
139 Ökoloogiline tasakaal 140 Ühiskonna sidusus Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt 141Võimu legitiimsus  võimu õiguspärasus: võim on legitiimne siis, kui rahvas 142 toetab võimuorganeid ehk võimu. 143Viimastel aastatel on kasutusel ka mõiste hea valitsemine  valitsemine peab 144 olema tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasahaarav 145 (kodanikud võtavad aktiivselt osa ühiskonna asjadest) 146 Kaasaegses riigis on kulutused sotsiaalpoliitikale investeering tulevikku. Lumpen  kaltsakas, asotsiaal, deklasseerunud, oma klassist välja kukkunud indiviid Rikas riik võib investeerida vahendeid olulistesse valdkondadesse: 147 Infrastruktuur 148 Ühishüved 149 Julgeolek 150 Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab võimu ja näeb tulevikku 151 helgemas valguses. 152 Eestis sureb umbes 17000-18000, sünnib 13000-14000 153 1
Sotsiaalsete õiguste, eriti sotsiaalkindlustuse puhul tuleb mängu ka õiguspärase ootuse põhimõte. Põhimõtteliselt on igaühel õigus eeldada, et juba makstud kindlustusmaksete eest on võimalik saada vähemalt sama tasemega hüvesid kui varem. Sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal eriti ulatuslik otsustusõigus hüvede jagamise ulatuse üle. Seadusandja suur vabadus sotsiaalsete hüvede jagamisel tuleneb asjaolust, et nimetatud hüvedel on suur mõju majandus-ja sotsiaalpoliitikale ning eelarve kujundamisele. Kuna seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel suur otsustusõigus, saab ta arvestada ka riigi käsutuses olevate ressurssidega. Riik saab hüvesid pakkuda vaid selles ulatuses, milleks tal vahendeid jätkub. Esimesed rahvusvahelised konvensioonid lähtusid sarnasest põhimõttest, näiteks majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti kohaselt on õiguste
kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Huvigrupid tuleb kaasata poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujundamise algstaadiumis. Heaolu kasv Mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Näiteks sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Kokkuhoid sotsiaalmaksu arvelt võib aga hukutavaks kujuneda kuna väheneks arstiabi kättesaadavus ja sotsiaaltoetuste eraldamine abivajajatele. Ka leibkondade majanduslik elujärg on oluline. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi
nende edasine kuritegelik tegevus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet. Eestis on olemas organiseeritud kuritegevust soodustavad sotsiaalsed tegurid. Eesti on endiselt üheks aknaks Euroopasse ja arvestatav transiitkoridor Venemaale, mida tuleb organiseeritud kuritegevusega võitlejatel silmas pidada. Täienenud seadusandlus ja õiguskaitseorganite professionaalsuse tõus on küll aidanud organiseeritud kuritegevust ohjeldada, ent siiski on vaja pöörata suuremat tähelepanu ka sotsiaalpoliitikale, takistamaks marginaalkihtide kujunemist ja suurenemist, mis ohustab ühiskonna stabiilsust. Organiseeritud kuritegevust ja selle toitepinnast saab ja tuleb vähendada sotsiaalpoliitiliste meetmete ning ühiskonnaelu aruka korraldamisega. Kasutatud materjalid: 1. Justiitsministeerium. 2009 ,,Kuritegevus Eestis 2008", Tallinn. 2. Andres Anvelt. 2002 ,,Organiseeritud kuritegevus", Sisekaitseakadeemia kirjastus. 3. Risto Pullat. 2002 ,,Organiseeritud kuritegevus
Mõõdukas inflatsioon ei laseks progressiivsel tulumaksul liiga kõrgeks paisuda, teenimatute tulude osakaal väheneks varjatult. Seda teed arvatavasti ükskord ka minnakse. Marksismi teise poole  kommunistliku ühiskonna loomise idee  kõige suurem viga oli ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Tänapäeval peetakse edumeelseteks neid riike, kes tähelepanu pööravad ka sotsiaalpoliitikale ning loodusressursside säästlikule kasutamisele. Kahtlemata on võrreldes XIX sajandiga paranenud töölisklassi seisukord. Tundub, et majanduses ja poliitikas on üldine tendents tasakaalupunkti poole liikumisele suunatud, kuid kas sinna kunagi jõutakse, on iseküsimus. See tasakaalupunkt tegelikult kujutabki kommunismi. Mida pikem on tee sinna, seda parem, sest küpsusfaasile järgneb langusfaas. Niisugune areng on paratamatu ning seda kunstlikult
Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev 2. Legitiimsus  Võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi. 3. Efektiivsus  eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine. Sotsiaalne jätkusuutlikus: 1. Eesmärgiks on ühiskonna sidusus. 2. Kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering. Demograafiline jätkusuutlikus: 1. Rahvastiku kvantiteet  vähenemine, ülerahvastus,migratsioon 2. Rahvastiku kvaliteet  haridustase, kaasatud ühiskonda,tervis jne. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine  majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada mõju loodusele. 2
Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev 2. Legitiimsus  Võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi. 3. Efektiivsus  eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine. Sotsiaalne jätkusuutlikus: 1. Eesmärgiks on ühiskonna sidusus. 2. Kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering. Demograafiline jätkusuutlikus: 1. Rahvastiku kvantiteet  vähenemine, ülerahvastus,migratsioon 2. Rahvastiku kvaliteet  haridustase, kaasatud ühiskonda,tervis jne. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine  majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada mõju loodusele. 2
14. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.  õpik lk.23-28 Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul
· Rooma klubi on üks esimesi, kes osundas oma ettekandes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Jätkusuutlik valitsmine: · Legitiimsus (ehk seaduslikkus)  võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas (nt valimised) · Efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine · Läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne järkusuutlikkus: · eesmärgiks ühiskonna sidusus · kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering Demograafiline jätkusuutlikkus: · rahvastiku kvantiteet: - vähendamine - vanuseline koosseis - ülerahvastatus - migratsioon · rahvastiku kvaliteet - haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda jne Kuidas jätkusuutlikkust tagada ? · 1992.a Rio de Janeiros peetud ÜRO arengu  ja keskkonnakonverents võttis vastu
5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c. Ühishüvis - teenus, mida pakub riik ja on tasuta kasutamiseks. Kohustuslik pühiharidus, raamatukogud, pargid- ja mänguväljakud, tänavavalgustus, liikluseeskirjad. 3.2 Heaolu mudelid(LK 54) Heaoluriiki ehitatakse üles vastavalt nendele pühimõtetele, mis iseloomustavad võimul olevat valitsust ja tema poliitikat.
heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise tulemuslikkus näitabki kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Heaolu kasvab investeeringute pealt, s.t et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid.
riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Samas on viimasel kümnendil hakatud teisiti suhtuma ka nn sotsiaalsetesse investeeringutesse. Täna rõhutavad isegi mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (ingl International Monetary Fund – IMF), et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. 16 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressursist.
(ennetavale) tegevusele. Lüders ja Winkler: sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorteprobleemidele. Keskendudes kõigile (universaalsed eesmärgid) jääb spetsiifiline rühm tähelepanuta. Üldfilosoofilisi aluseid on kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ignoreeritud. Sotsiaalpedagoogika Saksamaal: lähenemine nii praktikale kui ka sotsiaalpoliitikale, eesmärgiga ületada stigmatiseeriv lõhe üldiste hariduslike vahendite ja nende vahendide/võimaluste vahel, mis on mõeldud (eri)vajadustega lastele, kuid tegelikult on igal inimesel omad erivajadused. 7.10 loeng Sotsiaalpedagoogi roll kooli tugisüsteemis, hariduslike erivajadustega õpilased. Võrgustikupõhine koostöö. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleeriv seadusandlus.
et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Keerukus seisnebki selles, et need eesmärgid on ise mõnevõrra vastuolulised, õigemini  võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas pärsib teise saavutamist. Jätkusuutlik areng hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: · Rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. · Majanduse jätkusuutlik areng · Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Sama oluline kui
EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos  siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism  maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832)  utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding. Põhiasjad, mille najal inimene toimub. Tahtis arendada karistussüsteemi. Kui kurjategija hakkab mõtlema oma tegude tagajärgedele, siis kannatus ületab naudingu tunde ja ta enam ei taha seda teha. Leidis, et mõnutunne on see, mis paneb inimese toimima
Laiemalt võib 60ndate teisel poolel rääkida noorsoo liikumisest, mis oli seotud heaolu tarbimisühiskonnas üles kasvanud noortega. Neid noori ei rahuldanud vanad väärtused, vaid tahtsid uusi väärtusi. Toimus ka neegerliikumine (segregatsioonivastane võitlus), Marthin Luther Kingi tegevus. Neegerliikuvuse mõjukust näitab see, et 1964 kõik piirangud, mis olid mustanahaliste vastu, TÜHISTATI. Oma tegevuse eest sai Luther King ka Nobeli preemia. Johnson pööras tähelepanu ka sotsiaalpoliitikale. Pärast Johnsonit sai presidendiks Nixon (1969  74). Päris Johnsonilt Vietnami sõja, mida püüdis lõpetada (mida ta tegelikult tegigi). Vietnami sõja lõpetamiseks üritas kasutada nii Hiinat kui NSVLi, et nad avaldaksid Põhja- Vietnamile survet sõja lõpetamiseks. See aeg oli pingelõdvenduse aeg, mõlema riigiga hakkasid suhted paranema (NSVLiga sõlmiti SALT 1). Parandas suhteid Hiinaga  kasutati
(lk.23-28) Ühiskonnaelu peamised valdkonnad. Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: o rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. o Majanduse jätkusuutlik areng o Keskkonna jätkusuutlikkus Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutliku mõtteviisi teke: o Esimene linnuke  rohelised 1970tel o Rooma klubi o Levinud enamikus modernsetes ühiskondades: majanduskasv + keskkonnahoid Eesti jätkusuutliku arengu prioriteedid: o Ühiskonna sidusus o Eesti kultuuri elujõulisus o Heaolu kasv o Ökoloogiline tasakaalustatus
SLV esimesel kantsleril (1949.-63.) K. Adenauer. Tuli ju välja arendada plaan, mis suunas majandus areneb, samas kui see tuli enne ka üles ehitada. See kandis nimetust Sotsiaalne turumajandus. Väljatöötajaks oli L. Erhardt. Eesmärgiks oli heaolu kõigile. Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, vaid määrab reeglid, mida tuleb jälgida. Tunnusteks olid vaba konkurents, anti krediiti ja tehti maksusoodustusi ja tehti ka ekspordipreemiaid. Suurt tähelepanu pöörati ka sotsiaalpoliitikale, eesmärk oli turumajandusest tulenevat ebavõrdsust vähendada. Nende eest hoolitses, kes ise ei saanud, riik. Kuni 1960.aastate keskpaigani sai kasutada nimetust Saksa majandusime. See tähendas: tööpuudust praktiliselt ei olnud; elatustase kasvas; streike ei olnud. Siis majanduse areng aeglustus. Turumajanduse sotsiaalne pool oli toonud palju garantiisid. Hakkas tekkima tööjõu puudus. Sõjast tulnud auk hakkas tunda andma ja inimesed ei olnud nõus enam igat tööd tegema
5. 1) Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet.
20 minutiga. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet.
14. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.  õpik lk.23-28 Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule.  kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. 8 - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul
annaabi.ee 
