Põõsaste vahe reas m 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,2 1,5 Sõstrad 6 7 8 9 10 12 15 Karusmari 16 18 20 24 30 Igal aastal asendada 1-3 vana oksa uute asendusokstega. Masinaline kontuurlõikus pärast saaki. Suures istandikus lausnoorendus mustsõstral 5.-6. aastal, punasel sõstral 8-10. aastal. 8. Saagi koristamine Aeg – karusmari tehnilises küpsuses juuli alguses, mustsõstar juuli/2-3 (variseb kergesti), punane sõstar juuli/3. Taara – madalad mini-kastid (600x400x125). Mahutavad 8-10 kg. Tööjõudlus käsitsi korjates – musti sõstraid 1,8-2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0-3,7 kg/h.
Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood Kõige rikkalikumalt kannavad saaki noored, kolme kuni nelja aastased oksad. Alates neljandst aastast musta sõstra juurekasvud lühenevad, saagikus ning kvaliteet halvenevad. Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega. PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust
toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes. Vanem kasvujärk liigub õisikusse, tõmbab selle võrgendiga kokku ja hävitab seemnealgmed. 1 pk. Kahetiivalised. Porgandikärbes muneb porgandi lähedale mulda. Talvitub nukuna mullas. Vaglad uuristavad porgandi peajuures käike. Porgand rikneb, mädaneb. 2 pk. Teine pk areng aeglane, osa vaklu satub koos porgandiga hoidlasse. Kärbes lendab madalalt. Marjakultuuride kahjurid Sõstra-pahklest peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema
naõhtuses veinis hoopis vähem väävlit kui selles, mida jõime viis aastat iga inimene? tagasi. Igaüks, kes suudab vahet teha ana- Enamik inimesi ei tunne väävlit veinis sugugi, aga mõnele võib see te- nassil ja sidrunil või mustsõstral ja kitada allergilise reaktsiooni või peavalu. Kui millegagi ettevaatlik olla, aroonial, on võimeline eristama ka siis vahest Beaujolais Nouveau´ga – see on vein, mis peab kiiresti kääri- veine. Veini nautimiseks ei pea os-
annaabi.ee 
