vajaliku veepuuduse tõttu väiksem kui PET. ET peamiseks kujundajaks on soojusenergiahulk, mis aurava pinnani jõuab, seda soojusenergia hulka saab määrata kiirgusbilansi alusel. ET arvutamiseks on loodud mitmeid arvutimudeleid, mis võimaldab arvutada aurumist erinevatelt pindadelt erinevate valemitega. Veetarvet on võimalik arvutada ka päevade kaupa ET= k*PET mm, kus k on bioloogiline tegur. 15. Kastmisreziimi põhinäitajate (kastmisnorm, niisutusnorm. kastmisajad) iseloomustus ja praktiline sisu. Orienteeruvad kastmisnormid on määratud keskmiste mulla omaduste järgi. Neist lähtutakse niisutussüsteemide projekteerimisel. Ühekordse kastmisega antavat kogust nimetatakse kastmisnormiks. Mida kuivem on aasta, seda rohkem kordi tuleb kasta. Korrutades kastmisnormi kastmiste arvuga, saame aasta niisutuseks vajaliku veekoguse, mida nimetatakse niisutusnormiks. Niisutusnorm M= n*m (mm) või m³/ ha.
tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50 - karusmari 60 90 50-100 7. Lõikamine Aeg – igal sügisel novembrist detsembrini (lehtede varisemisest lume tulekuni). Tööriistad – aiakäärid, nugasaag
Koos kastmisega saab anda ka väetisi Negatiivsed küljed: Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas
annaabi.ee 
