– sai alguse pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel 13.Kes oli Poseidon? – merede valitseja 14.Kes oli Dionysos? - veinijumal 15.Kes oli Hephaistos? - tulejumal 16.Kes oli Hera? – abielu kaitsja 17.Kes oli Aphrodite? – armastus- ja ilujumalanna 18.Kes oli Athena
Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, saadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna
Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli rajatud Museionis (muusade pühamu) Filosoofia Filosoofia vaaded olid muutunid: filosoofid uurisid rohkem inimest. Nas otsisid vastust küsimusele kuidas võiks inimene saavutada õnne. Epikuros surm on inimese hingeaatomite lagunemine.
Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale linnaõigused,seadustiku,mille alusel linn oma elu korraldas Ühe õigusena sätestati seadus,mis lubas vabastada talupoja,kes oli aasta elanud linnas Prantsusmaal ja inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks,et vabaneda feodaalide ülemvõimu alt
Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu. Hellenismiperioodil tegi ja võttis vastu tähtsamaid otsuseid monarh. Perioodi lõpus ei koosnenud enam sõjavägi ainult kreeklastest, vaid hoopis palgasõduritest.
• Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat. • Schrödinger hiljem tõestas, et tema leiutatud lainemehaanika oli sama kui Heisenbergi maatriksmehaanika. • Pärast, kui nendest mõlemast tehti ülevaade, said need tänapäevase kvantmehaanika aluseks Heisenberg ja Dirac Füüsikud, kes panustasid kvantmehaanika arengule Ülemine rida vasakult – paremale: Niels Bohr; Albert Einstein; Max Planck Alumine rida vasakult
NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim Saksamaal lõi kultuuri jäädavaid haavu „Hitleri kingitus vabale maailmale!“ Tervikuna sai kultuurielu raske hoobi. 1930-ndate saavutused ja leiutised 1930-ndad algasid ülemaailmse majanduskriisiga Meeleolud soosisid stabiilsust ja rahu Mood muutus taas konservatiivsemaks, -ism’ide hulk vähenes Uuendused ja leiutised endiselt hoogsad tulema Filmide areng (muusikal ja dokumentaalfilm) lisandus heli Värvifilmide teke („Tuulest viidud“ – 1939) Arhitektuuris sai alguse internatsionaalne stiil 1927. esimene edukas lend üle Atlandi ookeani TÄNAN KUULAMAST!
mehe oma. Miks? Mulle on alati meeldinud ütlus: ,,mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". See on lause, mis kirjeldab kõige stereotüüpilisemat suhtumist mehe ja naise seisusest ühiskonnas. Naine ei ole justkui võrdväärne mehega. Aegade alguses jaotusid rollid nii ,et mehest sai leiva lauale tooja ning naisest see, kes hoolitseb kodu ja perekonna eest. Mees oli füüsiliselt tugev ning naise loomulikud omadused soosisid perekonna eest hoolitsemist. Mehele jäi mulje, et ilma temata justkui perekond ei funktsioneeriks. Sest oli tema ju see kes toidu lauale ning katuse pea kohale pani. Tänapäeval ei olukord küll nii äärmuslik, kuid see vahe, mis on ajalooliselt justkui sisse jäänud, peegeldub selgelt mehe ja naise palga erinevuses, mis näiteks Eestis ulatub 28,7 protsendini. Naise rolli ühiskonnas mõjutab oluliselt religioon. Näiteks islamis ei tohi naine tööle minna
Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud
10. A 11. K 12. A 13. I 14. J. 15. E Ülevalt alla: kaks sõna, mis iseloomustavad klassitsismi. 1. Millises linnas sündis Molière? 2. Mille asutas Molière 1643. aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid selles suurepärase oma võimu ja suuruse näitamiseks. 4. Kirjanik, kelle tuntuim teos on ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" 5. Barokiaegne kirjanik, kes saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Ta tundis muret kodumaa saatuse pärast. 6. Riik, kus pääses enim võimule klassitsism. 7. Klassitsismi ajal ..... eelkäijaid. 8. 17. sajandi valitsev kultuuritüüp Hispaanias ja Itaalias. 9. Riik, kus oli kultuur mõjutatud nii barokist kui ka klassitsismist. 10
Juugend (E.Munch, H de Toulouse-Lautree) Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili. Nii hakkas kogu Euroopas 19.saj.lõpust levima stiil, mis eri maades kandis erinevaid nimesid: Inglismaal Modern style, Prantsusmaal Art nouveau, Saksamaal - juugend(ilmuma hakanud ajakirja "Jugend"(noorus)järgi, kus seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis.
Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid · Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu
sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu
Tänu sellele et kreeklased said Kreekast välja muutus ka kreeklaste maailmapilt ja kreeklased ise maailmapildis levisid kaugemale oma põlis elukohast. Kui kreeklased asusid väljaspool elama toimus kultuuri mitmekesistumine. Toimu Kreeka tsivilisatsiooni ilmingute laialdane levik idamaades. Kreeka kultuur segunes idamaade mõjudega. Samuti toimus teadlaste ja haritlase koondamine keskusesse. Tänu nendele teguritele toimus hellenistliku kultuuri teke. Valitsejad soosisid ise ka kultuuri arengut. Näiteks Alexandria muuseion, teaduse kultuuri keskusena. Tekkis Alexandria luule ja religiooni segunemine, samuti ka Teaduse areng läks edasi. Segunemisega toimus kodanike seisundi muutumine. Kodaniku otsustusõigus vähenes. Nad said ainult otsustada kohaliku igapäeva puudutavaid asju. Sel ajal Ülikond kujunes välja kreeka makedoonia ülikutest. Samuti ka linnriigi tähtsus vähenes. Maailmas kujunes välja
23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimillestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Windsori lõbusad naised", ,,Kaheteistkümnes öö"
5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja
tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur osatähtsus ,kuna kristlike õpetlaste kaudu kujunes ristiuskirikust aja jooksul kreeka ja rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. Nii Vana-Roomalt kui Vana-Kreekalt oleme saanud palju. Ilma nende riikiteta poleks meil seda ,mis meil praegu on .Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
poleks olnud mõjutusi mida avaldas Vana-Kreeka kultuur tol ajal Euroopale. Ühtlasi on ka kogu maailma kultuur väga tähtsal määral saanud alguse muistsest Kreekast. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. saj. ekr. ja nn. hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia ja
Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.
16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani"
kuid arvan, et rohkem on mõjutanud siiski Vana-Kreeka kultuur. Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid- tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud üle maailma. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa
väärtuslike esemeid.Samuti võib näha suurte juhtide mõjuvõimu vanaegsetelt hiigelehitistelt mille ehitamiseks pidi koondama meeletult tööjõudu ja suuri ehitustöid kordineerima. Kindlasti on ka suur tähtsus asustuste tekkimisel usk jumatesse või taevasse,kuna oma edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki ja kui jumalad ühtesid soosivad hakkavad ka teised jumalate poole vaatama.Kuna kõrgkihi arust soosisid jumalad neid rohkem siis nad ka võtsid endale õigusi läbi viia usulisi talitusi ja rääkida jumalatega kogu kogukonna eest.Ning on olnud juhuseid kus juhid on hakanud endid isegi jumalatega samastama. Kuna esmaste tsivilisatsioonidega koos tekkis ka kiri ja ajalugu peale kirja tekkimist on hoopis selgem siis nimetatakse seda aega mil tekkisid tsivilisatsioonid ka esiaja e. Muinasaja lõpuks ja koos tsivilisatsioonide algas ajalooline aeg,millest esimeste tsivilisatsioonide aega
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus;
Pärisbarokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse,
raamatud olid noore naise huvitavamaks teinud, temaga oli, millest rääkida väljaspool balliruume. Heaks tooniks peeti etiketi põhjalikku tundmist. Haritud inimesed, nagu näiteks Elizabeth, tundsid seda peent kunsti ja järgisid kirjutamata seadusi, ent tema ema ja nooremad õed alandasid end seltskonnas, ise seda aimamata. Nad ei osanud vaikida, kus olnuks õige koht, see aga pani pealtkuulajad neist eemale hoiduma. Haritud inimesed soosisid endale võrdseid. Autor on lähenenud inimsuhete loomisele just läbi tunnete. Ta laseb tegelastel rahulikult uusi tuttavaid analüüsida, enne kui neid sõpradeks teeb. Hiljem järgneb armastus, ent seegi raske vaevaga. Läbiv mõte on see, et loomaks kellegagi lähedaseid suhteid, tuleb enne palju vaeva näha. ,,Uhkus ja eelarvamus" on parim 19. sajandi peegeldaja, mis analüüsib tundeid ja loob nendele põhinedes uusi suhteid tegelaste vahele sama keerulisi ja
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa
aastani erineval kujul moes Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli neiule naiseks põhitsemise rituaaliks, millel oli sageli mitu vaheastet: nt andis paelaga lõdvalt üles seotud palmik teada saabuvast sündmusest Juuste värvimine oli sel ajastul vastuvõetamatu, kuid on teateid naistest, kes seda tegid Iluautoriteedid soosisid rooste, ürtide ja kõige haisvamate kodukootud tinktuuride pähevõõpamist. Halli juust peeti väga veetlevaks. Populaarsed õhtuse välja mineku jaoks olid juuksepuudrid ja kleebitud ilutäpid. Kümnendi alguses eelistas mood peadligi hoidvat krussis juustega väikest soengut. See muutus kohevamaks ja kael venis tänu sellele pikemaks JUUKSED MEHED Kui veel 1685. aasta paiku kandsid mehed täispikki parukaid, mis olid lokkis ning kahele poole lahku kammitud, siis 18
ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu. Hiljem järgnes veel suur näljahäda ja Põhjasõja ajal ka katk, mis vähendas rahvaarvu taaskord, rohkem kui poole võrra. Kuigi kahe sõja vahele jäi üsna pikk aeg, kujunesid sõdadest ühed suurimad demograafilised tagasilöögid, mis mõjutasid eesti rahvastikku tugevalt, aga siiski õnneks mitte püsivalt. Põhjasõja tõttu Vene võimu alla läinud Eestis halvenes talurahva olukord. Vene valitsejad soosisid aadlike huve ja seetõttu Rootsi ajal kehtestatud talupoegade õigused ei kehtnud enam eramõisades. Mõisad anti aga tagasi nende endistele omanikele ja niimoodi enamikud talupojad sattusid eramõisnike valdusesse. See tähendas, et mindi tagasi enne reduktsiooniaega. Kuigi Balti erikorra tõttu ei langenud talupojad just pärisorja tasemele, oli mõisnikel väga suur võim talupoegade üle. Seega ei toonud Veneaeg talupoegadele eriti kasu. Paljudele pigem just vastupidi.
peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga. Aastal 1635 sündis perre kolmas laps. Sellest ajast alates elas kunstnik alatiselt oma Steeni maalossis. 1 Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole
Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus demokraatlik traditsioon ja peale sõda soosisid nad samasugust karmikäelist diktatuuri. Arvatavasti uskusid nad, et kui diktatuur aitas neid sõjas, siis aitab ka riigi parandamises. Diktaatoreid ülistati sellistes riikides ja iga väiksemgi õnnestumine tegi valitsejast kangelase. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II eelnevalt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seepärast pole ime, et Hitleri ja Natside populaarsus sõjajärgsel Saksamaal aina kasvas.
Maalimine kuulus ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Inimesi ja loomi kujutati elavalt väga nappide ja tinglike vahenditega. 13. sajandil pandi pearõhk lihtsusele, kuna budismi tõdesid ei saavat väljendada sõnades, vaid visuaalselt. Kasutati ühevärvilist tussi ja võimalikult lihtsaid motiive. Kujutis tehti vaid ühte nurka. Seos kirjandusega Kõik keisrid soosisid kunsti ja kirjandust. Ka keisrite seas sirgus kirjamehi ja kunstnikke. Kõrge taseme saavutasid siidiriidele tikkimine ja siidimaal. Peamiselt tikiti ja maaliti maastikke ja loodusvaateid. Tuntud teosed: Kiviehitise üldtuntud on Suur Hiina müür. Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal. 7.saj Songi dünastia maastikumaal Maaling siidil 12.saj : Emand Wen-Chi tagasitulek. Wang. E Vaade kaugusse ühest paviljonist Tuntud kunstnikud: Ai Weiwei hiina kunstnik, skulptor, kuraator.
16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1
töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles. 16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma. 18) Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 20) 4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1
okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et
I Üldlaulupidu · Esitati isegi Mozarti reekviemi Toimumise aeg 1869 (3päeva) Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 Põltsamaa pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat · Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach Dirigendid Johan Voldemar Jannsen, Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus · Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3
· Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus 7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist?
õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliitasitõmbe tegi. Palju kauneid ideid jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud need kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida. Pildid muutusid järjest suuremaks, figuuride liikumine hoogsamaks, igal uuel pildil leidus figuure järjest rohkem
Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et sellega
hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Tema ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Sellele tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes
vähem tsiviliseeritud ühiskonda. Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt kitsikuses võetud laenu katteks loovutama võlausaldajale oma maatüki või leppima enda orjaksmüümisega Arusaadavalt tundus see paljudele ülekohtune ja põhjustas rahulolematust. Teine oluline nihe iisraeli ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Isegi kuningad soosisid seda ning lasksid püstitada Jeruusalemma Jahve templisse teiste jumalate altareid. Niisiis oli taganetud Moosese seadustest ning kõiki õnnetusi ja nurjumisi võis tõlgendada kui Jahve õiglast karistust lepingu rikkumise eest.
(10.09.18) 6. Steve Jobs, Ärileht.ee .....(http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suri-applei-asutaja-ja-endine- tegevjuht-steve-jobs?id=59222080) (10.09.18) 7. Steve Jobs, "Kolm nippi, millega Steve Jobs tagas koosolekute produktiivsuse", Postimees (https://majandus24.postimees.ee/3163751/kolm-nippi-millega-steve-jobs-tagas-koosolekute- produktiivsuse) (10.09.18) 8. Steve Jobs, Coach Raimo Ülavere blogi (https://raimoulavere.com/majandus/steve-jobsi-91- tegevust-mis-valtisid-saasta-ja-soosisid-geniaalsust/) (10.09.18) 9. Bill Gates, Vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates) (10.09.18) 10. Bill Gates, "10 Edutegurit", Youtube (https://www.youtube.com/watch?v=wq-gba5nMrc) (10.09.18) 11. "Juhtimine ja juhtide valik", Youtube (https://www.youtube.com/embed/yhOslEooy-k) (10.09.18)
mõju olnud. Hani Dünastia ajal lisandus neile Indiast budism, kuid konfutsianismist sai keisririigi ametlik ideoloogia. Konfutsianismi rajaja Konfutsius väärtustas vanemate ja laste suhet. Inimlikkus tähendas talle eeskätt teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Ka riik peab põhinema inimlikkusel ning kui valitseja ja ametnikud on vooruslikud, siis on seda ka kogu ühiskond. Vahepealsetel sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas ausse ja püsis keisririigi ametliku ideoloogiana XX sajandi alguseni. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemist. Valitseja juhtigu riiki nii, et rahvas ei saa arugi, et teda valitsetakse
Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam" · Linnad kaotavad iseseisvuse ja alistatakse keskvõimule (kasvavad tohututeks Aleksandria, Antiookia) · Sõjavägi koosneb palgasõduritest, mitte kodanikest Muutused kultuuris: Aleksandriast sai suurim kulturikeskus, esile kerkis ka Pergamon ja Ateena ei kaotanud tähtsust, valitsejad soosisid kultuuri. · Kunst(korintose kapiteel; dünaamilisem, kirglikum skulptuur, alasti naisekeha) · Kirjandus(luule populaarsus kasvab, pööratakse tähelepanu ilule ja kaunile eneseväljendusele) · Teater(kodanikuteemad asenduvad argiielutemaatikaga) · Filosoofia (hingerahuprobleem, Ateena endiselt keskus) Epikuroslased inimene koosneb aatomitest, surm on hingeaatomite lagunemine, surma pole vaja karta, jumalaid ka mitte,
Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust. See õpetus valitses kogu vana ja keskajal. Ta pööras rõhku ka õigele toitumisele. 17. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlik luule luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta
suurriikide valitsejatele monarhidele). Õukonna kombed ja elulaad oli üldjoontes kreekapärane (ka idamaades), aga võeti eeskuju ka idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Muutus sõjaväekorraldus koosnes palgasõduritest + hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks kasutati kiviheitemasinaid, piiramistorne ja sõjalaevad olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera
arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna
õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris, kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne.[42] Orkestrimuusika
Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil kreeklased valitsesid idamaade üle seega aleksander suurest kuni rooma võimu kehtestamiseni nim. Hellenismiperioodiks 3 suuremat hellenistlikku riiki. Egiptus, seleukiidide riik ja Makedoonia. Niiluse juurde rajatud linn Aleksandria. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Rajasid ehitisi ja kutsusid oma õukonda poeete ja õpetlasi. Sõjavägi ei olnud mitte enam kodanikest vaid palgasõduritest. 5) Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas Latiumi makonnas elavatest latiinidest elanikud koondusid ajajooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse millest üks oli Rooma
annaabi.ee 
