Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale.
Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine. Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas.Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi
Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed
Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused
päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein. Kõrge mullaviljakusega muldadel kasvatatakse lina, rukki, kartuli või suviteravilja järel. Samale põllule ei või lina uuesti külvata enne 6 7 aasta möödumist. Milleks kasutatakse lina? Kiudlina annab kolme liiki toorainet: kiudu, seemneid ja luud.
Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 68 ts/ha või vaskvitrioli annustes 2025 ts/ha. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused
Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid C2, H2O ja mineraalsoolad vabanevad. Orgaanilise lagunemise käigus leiab aset mitmesuguliste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liitumine. Tekkib mulla orgaaniline aine Huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilisi omadusi: suurendab mulla poorsust, vähendab vee ...
taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi. Soovitus Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise kasvatamiseks: komponendina turvasmuldade seemnesegudes. Harilik kastehein Sordi lisainformatsioon
Ko Leostunud muld -Kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C. Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www
Ko Leostunud muld -Kihisemine 30-60 (70) cm sügavusel. Profiil: A-Bm (Bmt)-C. Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) - Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www
Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult 20 kraadi. Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset, need talvituvad hästi, rukis võrdub kevasti hästi. Niiskuse suur vajadus, vastupidav põuale. Kasvab ka soomuldadel. Lupjamine kasulik happelisel pinnal, suur toitaine vajadus. Enamik rukkisorte vajab seista 1 kuu vähemalt, idavnemus taastub. Rukis on risttolmleja, tuule abil. Talinisu Hea saagikuse. Suurem osa inimtoiduks (sai), kasvupind kasvanud, talub vähem külma kui rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas
lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning ladestub,Turvas taimede kasvusubstraat, mineraalainega kontakt puudub, Mullatekkeprotsess soostumine, Soostunud pinnas olemas arvestatav turba kiht kuid taimede juured ulatuvad mineraalpinnasesse,Soostunud maad sooks kui turvast on rohkem kui 30 cm, Enamik taimejuuri ei ole sügavamalt kui 30 cm v.a puud Metsakuivendamise tulemused soomuldadel. Suhteliselt keerukas hinnata, kuna efekti saamine pikaajaline ja metoodikad erinevad. Kuivendamise positiivne mõju ilmneb kõikide puuliikide puhul, kuid kasvukohatüübiti on tulemused erinevad. Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused sõltuvad:soo tüübist, iga sootüübi piirides konkreetsetest
kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% , metsas 36,7%, haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1) soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2) soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest.
poolt paremini omastatav. Kaeral on suur kiu sisaldus. Sõklad moodustavad 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel, sest tal on palju hilisvõrseid. Idaneb 2-3 kraadi juures, oras talub 8-9 kraadi öökülma. Kaera niiskuse nõudlus on suur. Transpiratsiooni koefitsient on umbes 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Talub ka mulla happelisust aremini kui oder ja nisu. Kaeral on suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Võib kasutada ka soomuldadel. Kaer on pikapäevataim. Koristusküpsus saabub 85-100 päeva pärast. Kaer on isetolmelja. Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika
30cm tüsedune toorhuumusekiht; muld happeline. Puistu- kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik- liigivaene; iseloom tugev sammalkate; puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Levinud Kirde-Eestis, 0,2% metsadest. SOOMETSAD Kasvavad turvasmuldadel, kestvalt liigniisked, turba tüsedus üle 30cm, liigniisked. Soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest
Põhjarannikul alamkambriumi sinisavi ja liivakivi, Põhja Eestis ordoviitsiumi ajastu lubibaas ja dolomiit, Lõuna - Eestis valdavalt keskdevoni liivakivi, Kagu Eestis ülemdevoni lubjakivi. Kõikjal on aluskord kaetud hilisema pudeda settega, mille ülemine mullatekke protsessist haaratud osa moodustab mulla lähtekivimi.), pinnakate, mullalähtekivim lähtekivimid on Eestis kolm põhi moreeni. Lõuna Eestis levinud ka kahe kihiline lähtekivim. Soomuldadel turvas lähtekivimiks. Jää ja pärast jää aegsete veekogude setted. Põhja-Eestis karbonaatsed mullad, Lõuna-Eestis lubja vaesed e. happelised mullad. NB Mulla orgaaniline osa Orgaanilise aine hulk mullas võib olla väga erinev (0-50%-60%). Peamiseks orgaanilise aine allikaks on kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus päikeseenergia toimel sünteesivad orgaanilisi ühendeid. Sammalde, samblike, seente ja bakterite orgaanilise ainega
/ tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem
mullatoitainete suhtes. Võimas juurestik-vett ja mineraalained saab kätte väga sügavalt mullakihtidest. Sobib liivsavi-ja savimuld. Tuulte abil risttolmleja. Kasvuperiood nagu talinisulgi 320 kuni 350 päeva. 4.Kaer Adena L Kasut. loomasöödaks ja inimtoiduks (kõrge toiteväärtus). Seemnete min.idanemistemp. 2 kuni 3 C, opt.15 kuni 15 C. Külma talub -8 kuni-9 C. Niiskusenõudlikum kui oder ja nisu, mullahappelisust talub neist paremini. Tänu tugevatele juurtele võib hästi kasvada ka soomuldadel ja esimese kultuurina uudismaadel. Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva. II rühm 1.Mais Kasut.-söödaks; inimtoiduks (jahu, helbed, tärklis, piiritus); tehniliseks otstarbeks (pber, linoleum, plastmass). Soojanõudlik (seemned hakkavad idanema +8-10 C juures, kasvuks sobilik temp.+20-25 C, alla 10 C juures kasv peatub. Võib kasvada kuni 6 m kõrguseks. Niiskuse suhtes vähenõudlik, tugev juurestik, võib kasvada ka põuastes piirkondades. Valgusnõudlik. Kahte tüüpi õisikud isaõisik e
Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soomtsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest.
söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel
omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet)
Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale.
Sügisel ei kannata külma Kergemapoolsed liivsavi ja villase riide vahel peale Neid mõlemaid saab teha Märku annab lehtede Palju valgust saviliivmullad. seda panna tahenema) kõblatades lamendumine Mitte mingit umbrohtu ja Kasvaba ka soomuldadel Varajane aprillis Peenravahe mults võib olla Aiahargiga kaevata (taime mitte tihedat külvi Peab olema sügavalt haritud Talveporgand maist kuni okaspuukoor vigastamata), lõigata roheine
Ensüümikompleks üldnimega tsellulaas on olemas ainult bakteritel ja seentel, A on õige; 159. Milliste isikutega seostuvad konkurentse väljalülitamise printsiibi sõnastused? A. Hutchingson ja Gause; B. Kalm ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements; E. Piip ja Tuut. Gause algatas, Hutchingson sõnastas ümber nišiteooriast lähtuvalt, A on õige; 160. Kas salumetsade tüübirühm levib: A. Happelistel soomuldadel? B. Parasniisketel toitainerikastel muldadel? C. Kuivadel toitainetevaestel muldadel? D. Peamiselt Lääne-Eesti madalikel? Salumetsad on viljakad ja parasniisked, B on õige; 161. Kas taimedele on hästi kättesaadav? A. Rippuv kapillaarvesi; B. Keemiliselt seotud vesi; C. Jäätunud vesi; D. Hügroskoopsusvesi; E. Mullaõhu veeaur. A on õige; 162. Mida mõõdab Simpsoni indeks ehk dominantsusindeks (anti-diversiteedi indeks): A
3 Metsakasvukohatüüp- ühesuguste looduslike (klimaatiliste, mullastikuliste ja hüdroloogiliste) taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga territooriumide kogum. Kasvukohatüüp on metsatüpoloogia põhiühik. 12 Arumetsad Soometsad mineraalmuldadel soomuldadel turba paksus< 30 cm, turba paksus> 30 cm kuivendatud metsades< 25 cm Metsatüüp- määratakse enamlevinud puuliigi järgi. TÜÜBIRÜHMAD 1. Arumetsade klass 1.1. Loometsade tüübirühm- kõige karbonaatsemal mullal (lubjakivil) (pH~7), küllaltki kuivad. Kujunenud pael, rähal, klibul, veerisel. Mullaprofiil alla 30 cm. Vihmaperioodil paras- või liigniisked, suvel kuivavad läbi. Leidub kserofiilseid4 ja
kliima karmilt külm. Auru inimene aga väga palju ei tekita. Ka süsihappegaasist tingitud soojenemine kestab vaid teatud piirini. Kui gaasi moodustatud ,,kile" ümber Maa muutub väga paksuks, ei tule päikesesoojus enam läbi ja algab jahenemine. Sellega ei taheta öelda, et reostamise pärast ei pea muretsema, aga laiale publikule serveeritakse seda tihti primitiivselt (Lõhmus, 2007). 6.2.5.3. Kuivendamise mõju puistute tootlikkusele Metsatüpoloogia ja soomuldadel esinevad metsakasvukohatüübid Metsade järjest intensiivsem kasutamine tingib vajaduse metsökoloogia senisest põhjalikuma tundmise ja arvestamise järele. Metsa kasutamine, sealhulgas ka turismi arendamiseks, eeldab täpse ülevaate omamist metsamaade looduslikest tingimustest ja nende territoriaalsest varieeruvusest. Parima ülevaate annab metsakasvutingimustest E. Lõhmuse poolt koostatud
Metsarinded Puurinne koosneb puudest. Põõsarinne madalakasvulised puud ja põõsad (pihlakas, toomingas). Puhmarinne - -50cm kõrgused kääbuspõõsad (mustikas, sinikas). Rohurinne rohttaimed Samblarinne katab metsaalust maapinda. Puhma-, rohu- ja samblarinnet nimetatakse kokku alustaimestikuks. Ka metsataimede juured ja risoomid paiknevad mullas rindeliselt. Eesti metsade liigitus Soometsad soomuldadel kasvavad metsad. Arumetsad turbata või õhukese turbakihiga muldadel kasvavad metsad. Jagunevad: Loometsad paepealsel õhukesel mullal, enamasti männikud või männi-kuuse segamets, iseloomulikud ka kadakad. Alustaimestikus palju rohttaimi. Nõmmemetsad kõige kuivemal ja toitainevaesemal liivmullal kasvavad metsad, hõredad valgusküllased männikud. Alustaimestikus vähesed kuivalembesed taimed.
taimedes on teda 0.2...0.3% nähud. Lehed kaarduvad allapoole, Kaltsium halvendab ka raua kuivavad võrsete tipud ja õiepungad. omastamist. Levinumaks puudushaiguseks on nt tomati viljatipu mädanik. Ca- puudus on eriti iseloomulik soomuldadel. Mg - magneesium on tähtis Avaldub esmalt vanemates taimelehtedes Taimedel on häiritud K ja Ca toitaine assimilatsiooni- kloroosina. Leheroheline kaob kogu taime omastamine. Üldiselt esineb liigset protsessis. Eesti muldadel ulatuses leheroodude vahelt säilides ainult Mg väetamist harva. esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0
Kasvab sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli peamiselt kas puhtpuistuna või segus Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui nii juure- kui ka kännuvõsudest. kaetud tihedalt näärmetäppidega. arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne- Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Siberis ja Kaukaasias. valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete sügisel, on 5-8 cm pikad, rippuvad, 2-3- puistute tagavara 100-150 tm/ha. kaupa võrsete tipus
Orgaanilised väetised Perioodilistel rohumaadel antakse orgaanilised väetised rajamise käigus mulla sisse mitmeks aastaks ette. Pika ajalistel rohumaadel antakse hiljem (kui mõju hakkab kahanema ) iga kolme kuni viie aasta tagant. Orgaaniliste väetiste kasutamine ei piirdu ainult mulla orgaaniliste ainete varumisega , on ka mikrobioloogiliste aktiivsuse tagamiseks. Kõrge on orgaanilist väetiste effektiivsus eroteeritud ja huumuse vaestel muldadel. Soomuldadel ei ole vaja orgaanilisi väetisi kasutada. Orgaanilise väetise normid sõltuvad mulla viljakusest ja kandmise ajast. Rajamisel võib anda suuri koguseid 40 100 t/ha sõnnikut või turbakomposti. Huumusvaestel (alla 2 % huumust) muldadel antakse sõnnikut iga kolme aasta tagant, keskmise sisaldusega muldadel (huumust 2-3 % ) , iga nelja aasta tagant ja huumus rikastel muldadel (üle 3 %) iga viie aasta tagant. Sügisesti tuleb laotada septembris. Toimub juba samal aastal aktiivne
Lammi- ehk luhaniidud Põhiliseks eripäraks on looduslik mineraalainete ja kõdu sissekanne üleujutustega, mistõttu orgaanilise aine ehk heina pidev väljaviimine kooslusest ei põhjusta mullastiku vaesumist - koosluse tootlikkus säilib pika aja jooksul ilma väetamise vm agrotehniliste võteteta. Maksimaalne aastane settehulk on kuni 7 cm, tavaliselt 0,5-2,5 cm. Lamminiite võib liigitada: · Mullastiku alusel (Paal 1997): - niidud mineraalmuldadel ehk niiske lamminiidu kkt; - niidud soomuldadel e. märja lamminiidu kkt. · Paiknemine lammil, mis määrab üleujutuse kestuse, mullaviljakuse ja niiskusreziimi (Krall jt. 1980) : - kuivad lammirohumaad, - aasarohumaad, - suurkõrreliste lammirohumaad, - suurtarna lammirohumaad, - lammisoorohumaad. · Loodusdirektiivi elupaigatüüp 6450 Lamminiidu Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad on toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas.
nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust). Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete puistute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Puidu füüsikalis-mehaanilised omadused, kütteväärtus jne on sarnased arukasele. Eestis kasvab ka soo- ja arukase hübriide, need on aga väheuuritud. Perekond Lepp (Alnus)
Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. 34 Soometsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi; 2)soomuld kasvatab endale lähtekivimit -turvast, turba alune osa on mineraalne aluspõhi; Vesi, mis tsirkuleerib turbas, etendab olulist osa soos kasvavate taimede toitumisel. Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1
annaabi.ee 
