kirjutanud ise oma rahva kohta nii: soomlased on laisad, seltsivad ja viinahimulised. Nad armastavad „kõva" kärakat ja „pehmet" naist.““ [4] Hiljuti oli meedias aktiivne uudis soomlastest, kes Tallinna sadamas alkoholi kokku ostsid. Nimelt hakkas juulist kehtima piirangud alkoholiveo suhtes Soome. [5] Seega võib soomlase kuvand olla kohati alkoholilembene, sest alkoholi ostetakse kokku väga suurtes kogustes. Kohati on soomlast meedias nimetatud ka vodkaturistiks. [5] http://www.ohtuleht.ee/585808/pidu-labi-soome-toll-uritab-pidurdada-viinarallit-eestist Soomlast kujutatakse trükiajakirjanduses nii alkoholi ostmas kui ka tubli ja rahuliku inimesena, kes üritab eestlast võimalusel aidata. Tihti võrreldakse eestlase ja soomlase sissetulekut, mis mõjub alavääristavalt. Positsioon on eestlase suhtes kõrgem ja justkui üleolevam. Soomet seatakse eeskujuks Eestile ning see kandub üle ka rahvusele. Siiski ei
Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,M,N,O,P,Q,R,S(),T,U,V,(W),X,Y,Z(),,,.
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel
Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt. Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). 26. detsembri katastroofis jäid peale kinnisvaraärimehe Sven Vetevoogi (31) kadunuks ka üliõpilane Merle Vooder (27) ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetuste osakonna juhataja Tõnis Erm (37). Lisaks jäi hiidlaines kadunuks üheksa Eestis elanud soomlast. Tsunami tekkimise koht Sumatra saare lähedal Ohtu sattunud alad Pilte rannikust pärast tsunamit.
· Vennad tahavad sõjaväkke minna, kuid jäävad siiski metsa elama · Jukolasse tagasi minek- vennad lepivad oma vihavaenlastega ära. 4. Tooge välja soomeliku elukujutuse tahke "Seitsmes vennas" Teos ,,Seitse venda" annab hea ülevaate soome tavadest, kommetest, haridusoludest, põlluharimisoskustest ning suhtumisest mõisnikesse ja kirikusse. Teos kirjeldab tavalise talupoja muresid ja rõõme ning kujutab väga hästi seitsme erineva iseloomuga soomlast. Vendade iseloomust tuleb välja soomelik laiskus, ahnus ning südamlikkus.
l, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes , Rootsis ja teistes riikides. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis , Norras , Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentiinas ja Brasiilias. Soome keel on üks kahest Soome riigi
asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem
Kõige suurem turismivool tuleb siia Soomest. Nende jaoks on see odav, siin on odav ning teada tuntud fakt, soomlased armastavad alkoholi, mida siit saab nende jaoks väga soodsalt. Aastal 1995, kui Eesti polnud veel EL liige, külastas meid natukene üle 200000 inimese, praeguseks hetkeks on see arv jällegi metsikult kasvanud tänu EL vabadusele ning kindlasti ka tänu sellele, et mitmed inimesed käivad Eesti-Soome vahel tööl. Aastal 2011 külastas Eestit ligi 850000 soomlast. Viimastel aastatel on kasvanud väga suurelt venelaste turism siia. Aastal 2010 ületas Venemaa turistide arv rekordilist näitajat 43%, nende ööbimiste arv kasvas 44%, jõudes 476000-ni. Aastal 1995 oli see arv kõigest u 24000, mis on metsikult väiksem. Venemaa turistide siia tulemist saab põhjendada mitmeti. Reisimine on vabamaks läinud igal pool, ka neil. Lisaks on paljudel Eestis sugulased ning pered, kelle juurde tullakse. Siiski on need arvud nende
varem õrna aimugi polnud . NEIDUDE 5 KM Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas norralast paarikümne sekundiga . MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks . 3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel . SUUSAHÜPPED
ümbritsevad lagedad väljad. Niisuguses maastikus pealetungiga edu saavutamine on küllalt keeruline, eriti kui vaenlane ägedalt vastu paneb. Kalm paraku muutunud olukorraga ei arvestanud ning jättis lahingukäsu muutmata. Seetõttu võib just teda lugeda peamiselt vastutavaks Paju lahingu verise toimumise eest (sellel seisukohal on nii Urmas Salo kui ka Olev Teder). Eesti poolel oli lahinguks rivis kokku 683 meest, 21 kuulipildujat ja kuus suurtükki (Urmas Salo andmetel 900 meest: 600 soomlast ja 300 kuperjanovlast), vastase kahel läti kütipolgul koos vene polgu osadega kokku aga vähemalt 1200 meest ning 32 kuulipildujat (Salo andmetel 800-1000 meest). Punaväelasi toetasid veel neli suurtükki ja soomusrong, mis sai mõisa kõrvalolevalt raudteelt enamlasi oma tulega hästi katta. Eestlaste soomusrong lahingus osaleda ei saanud, sest Pajust umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool oli purustatud Tõlliste raudteesild (pildil).
eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta. 14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. 16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. Dessandi käik 17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes). Kell 11
Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk-
Säästmaks maad uutest kahjustustest, otsustati sõjategevus viia Eestist välja. 1919 mais läks Rahvavägi Vene territooriumile, Narva alt pealetungile läinud Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aga jõuti Väina jõeni ning löödi suurem osa enamlasi Lätis välja. Järgmiseks tuli vabastada Narva, see toimus suuresti tänu meie põhjanaabritele soomlastele. Narva sõjas osales kokku umbes 1000 meest, neist 400 eestlast ja 600 soomlast. 17. Jaanuaril jõudis laevastik Utria alla, kus kaldale siirdusid umbes 200 meest. Narva koolipoisid viisid laevastiku ära. Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas lahingus Utria ja Laagna mõisa. See tähendas seda, et lõigati ära vaenlaste lääne pool asunud taandumisteed. Järgmistel päevadel püütsid vaenlased küll vabastada endale tee ida suunas, kuid kõik rünnakud ebaõnnestusid. Selle tulemusena andis üks punaste väeosa end täie varustusega vangi
1918. aasta vaherahu lõpetas selle enneolematu konflikti, kuid jättis ukse avatuks tervele hulgale väiksematele "pügmeede sõdadele" (ingl k: "war of the pygmies") – nagu Winston Churchill neid kirjeldas. Võistlevad rahvusrühmad püüdsid oma iseseisvust tugevdada ja piire naabrite arvel laiendada. Poolakad võitlesid venelaste, leedulaste ja tšehhidega, rumeenlased tungisid Ungarisse. Omaenda piirides võitlesid Euroopa rahvad ka isekeskis. 37 000 soomlast (kolmest miljonist) surid 1918. aasta kodusõja esimestel kuudel, samas kui Venemaal võis ajaks, mil enamlased lõplikult oma arvukad vastased alistasid, hukkuda kuni miljon sõdurit ja tsiviilisikut. Sõda muutis Euroopa ühiskonna, mis oli enamjaolt rahumeelse 19. sajandi vältel juba harjunud mõttega kestvast rahust kui loomulikust asjade seisust, brutaalseks. Pärast 1918. aastat kasvas eurooplaste hulgas valmisolek kasutada
Esmalt saadeti ingerlased 1942. aasta talvel sakslaste poolt sõja jalust Eestisse. 1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse. Osa ingerlasi eestistas oma nime ja asus linnadesse. 1959. aasta loenduse andmeil oli Eestisse jäänud 16 699 soomlast (ingerlast). Järsult suurenes sisseränne 1968, kui Eestisse tuli Kasahstanist ja Nõukogude Kesk-Aasia vabariikidest endiseid volgasakslaste perekondi, kellest suurem osa rändas 197377 Saksamaale. Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati
sellistes kriisipiirkondades, milles Soome panus võib toota teatud lisaväärtusi ning kus on või- malik anda asjakohast toetust osapooltele kriisireguleerimisalastes tegevustes. Ideeks on ka investeerida tegevustesse, mis on Soome vaatepunktist tähendusrikkad ning mis suurendavad riigi kaitsevõimet. (Soome Välisministeerimumi koduleht, 2006) Soome osalus rahvusvahelises kriisireguleerimises: 1) Militaarkriiside reguleerimisest võtab osa 333 soomlast (neist 13 on naised) Kriisipiirkondadeks nt. Afganistaan,Kosovo,Bosnia ja Hertsegoviina,Sudaan,Somaalia,Ugan- da,Libeeria, eri piirkonnad Lähis-Idas. 2) Tsiviilkriiside reguleerimisest võtab osa 162 soomlast (neist 58 on naised) Kriisipiirkondadeks nt. Kosovo,Gruusia,Moldova,Gongo Domokraatlik Vabariik,Tadzikistan, Kõrgõztan,Kasahstan,Iraak. (Finland's participation in international crisis management, 2011) Soome kaitselahendus
Soome Eestis: Teadaolevatel andmetel on end Eestisse elama registreerinud kokku üle 3000 Soome kodaniku. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Paljud neist on saabunud siia töötama või juhtima oma ettevõtet. Nii mõnelgi on Eestis oma suvekodu, populaarseimad kohad on Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Eesti kõrgkoolidest on soosituim Tartu ülikool, kus igal aastal tudeerib ligemale 300 soomlast. Tallinnas on soome üliõpilasi veidi üle saja. Soome osalusega ettevõtteid on Eestis registreeritud umbes 4000, neist pooled tegutsevad ka aktiivselt. Soomlasi ja soomlust esindab Eestis terve rida aktiivseid organisatsioone ja ühendusi. Paljudega nendest, näiteks Soome Instituudi, Finpro-eksportorganisatsiooni ja soome ärimeeste ühendustega, on saatkonnal tihedad koostöösidemed. Soome kultuuril on Eesti kultuurielus oma kindel koht. Pea igal nädalal
8 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 9 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse
DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse
elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt
Selleks ajaks oli Soomes mitu 8 tuhat väeteenistusealist eesti meest. 26. veebruaril 1944 anti Vallila pataljon JR 200 esimeseks pataljoniks. Teine pataljon moodustati värskematest tulijatest. Rügemendi koosseisuks nähti ette 2 neljakompaniilist jalaväepataljoni (kompaniid 1.8.), 13. granaadiheitja- ja 14. tankitõrjekompanii. 4. mail 1944 oli JR 200s 1973 eestlast ja 361 soomlast, viimastest 67 ohvitseri ja 165 allohvitseri. 10. juunil saadeti I pataljon 10. diviisi koosseisus rindele. Juuli alguses saadeti Viiburi lahe ääres rindele ka II pataljon. Juulis sai JR 200 oma rindelõigu Viiburi lahe ääres ja tegutses edaspidi rügemendina. Rindeolukorra halvenedes Eestis soovis osa JR 200 mehi Eestisse tagasi minna, et seal Punaarmee vastu võidelda. Ka Soome eelseisev vaherahu Nõukogude Liiduga võinuks
*5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr
rahvaluuleteadlase, soomlannast kirjanikuga abielus oleva Oskar Kallase. Kallas saavutas selle, et lahe põhjakaldalt jõudis Tallinna 5000 vintpüssi, 50 kuulipildujat ja 15 suurtükki. Kõik koos vajaliku laskemoonaga. 23. detsembril kirjutati alla lepingule 2000 vabatahtlikku saatmise kohta Eestisse. Soovijaid oli aga tunduvalt rohkem, nii et Eesti Vabadussõjast võttis selle algusperioodil osa kokku 3500 soomlast või soomerootslast. Kuna olukord rindel muutus iga päevaga kriitilisemaks, tuli Soome abiga kiirustada. 1918. Aasta 30. Detsembril jõudis jäälõhkujal Tallinna vabatahtlike esimene kontingent. Salk koosnes Lõuna-Soome värvatud meestest, kelle hulgas oli palju soonerootslasi ja keda juhtis major Martin Ektröm. Teised kompaniid, kelle ülevedu turvasid Briti sõjalaevad, saabusid mõne päeva pärast, nii et jaanuari alguses oli Tallinnas 600 soome sõjameest.
Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E. Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J. Golding. Hiigelaegadel jättis rattasport varju kõik spordialad. Tõelisi mehetegusid hakkas rattaseljas tegema Endel Ruubel. Tema arvele kogunes 17 meistritiitlit, kes on oma saavutustega Eesti üks edukamaid sportlasi kunagi. Tema eestvedamisel korraldati esmakordset rahvusvaheline võistlus, kus osalesid kaks soomlast. Nende rattaid vaadati kui imeasju- mõlemal käiguvahetajaga tipp maanteerattad. Soomlane küll selle võistluse võitis, kuid Endel sõitis oma tippmargi 100km distantsil. Lisaks püstitas Ruubel veel mitmeid Eesti rekordeid ja andis tõuke meie rattaspordi isaks nimetatud vennapojale Heino Ruubelile esimese tõuke. Heino Ruubel oli läbinisti linnamees. Ta oli oma läbilööki saavutamas kergejõustikus, kui vanemad talle 18daks sünnipäevaks sportjalgratta kinkisid
pöörduda politseisse. 2003. aasta aprillis esitati neljale Tallinnast ja neljale ühest Tartumaa külast pärit inimesele süüdistus “orjastamises” ja “alaealise prostitutsioonile kallutamises”. Selle kriminaalasja kohtulikku arutelu on korduvalt pikendatud ja lõpliku otsuseni pole käesolevaks ajaks jõutud. (Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Tallinna esindusest saadud andmed, 2004.) 45 a. soomlasest inimkaubanduse organiseerija juhtum Neljakümne viie aastast soomlast süüdistatakse Eestiga seotud inimkaubanduse organiseerimises. Väidetavalt kuulus ta rahvusvahelisse kuritegelikku grupeeringusse, mis vahendas Eestist, Lätist ja Venemaalt pärit naisi tööle prostituutidena Soome. Inimestega kaubitsemine sai alguse 2003. aastal, kui vähemalt 30 naist sunniti seitsmes Soome linnas tegelema prostitutsiooniga. Noorim teadaolev ohver oli 17-aastane lätlanna. Vastavalt Läti
saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased. 1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist. Sel ajal loodi soomluse identiteet ja algas soome keele liikumine. Ludwig Runeberg- eepose autor- kiitis soomlast ja lõi temast positiivse pildi. Ise kirjutas rootsi keeles. Sakaris Topelius kirjutas ka rootsi keeles, andis ajakirja välja. Snellman eelistas kirjutada rootsi keeles. Castren oli kakskeelne. Lönnrutt oli soomekeelne, Aleksis Kivi ka. 1818 hakati nõudma ametimeestelt vene keele oskuse tõendit. Juba 1824 muudeti seadust nii, et vaimulikud pidid vene keele asemel oskama soome keelt. Eriti seal kandis, kus enamus oli soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena
reklaami kanalitele. (Brilliant Marketing Communications 2011) Ettevõtte klientide hulka kuuluvad teiste seas Tartu Kaubamaja, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Spa Liit, Saaremaa Lihatööstus, Peugeot, Liviko, Katusekino, Euroopa Komisjon, Elisa, Ettevõtle Arendamise Sihtasutus, Viru Keskus, Tarbijakaitseamet, LHV Pank, Eesti Post, Credit 24 jne. Reklaamiagentuur Kontuur Leo Burnett on Eesti reklaamipakkujate seas samuti tunnustatud kohal. Ettevõte sai alguse 1992. aastal, kui kaks soomlast, Timo ja Jarmo, otsisid koostööpartnereid Eestis ja leidsid Madise. Loodi disainibüroo Arkki Disain OÜ. 1994. aastaks olid eestlaste ja soomlaste arusaamad juba nii erinevad, et viimased olid sunnitud ärist lahkuma. Alguse sai Eesti oma Kontuur Disain. Kontuur tegutses alguses Tallinnas Laial tänaval. Ärkavale Eesti majandusele omaselt töötati toona jõudu säästmata ja aru andmata päeval ning ööl, kontor oli ka kodu ja kodu oli kontor. 1995.
· HIM · The 69 Eyes · Apocalyptica · Ghost Brigade · Loituma · Lordi · Negative · Nightwish · Poets of the Fall · The Rasmus · Sonata Arctica · Sunrise Avenue Hiljutised uudised Soome kohta Kanepi kasvatamine Soome kodudes levib kiiresti 26.04.2011, Postimees. Kanepi kasvatamine soomlaste kodudes näitab 2000ndatel tõusutendentsi, tervishoiuameti (THL) andmetel on seda mingil ajal teinud 40 000 kuni 60 000 soomlast. Aktiivseid kanepikasvatajaid on ligi 10 000, kuid neil on palju sõpru: iga viies alla 35-aastaste seas tunneb vähemalt ühte kasvatajat, vahendas YLE. Täna ilmunud ajalehes Yhteiskuntapolitiikka avaldatud uuring põhineb laiaulatuslikul netiküsitlusel, kanepikasvajate intervjueerimisel ja värsketel küsitlustel joomise ning narkootikumide pruukimise kohta. Koduse taimekasvatuse tõttu on marihuaana Soomes juba sama levinud või isegi populaarsem kui hasis.
Asuala Ingerisoomlaste ajalooliseks asualaks on Narva jõest Neeva ja Laadogani ulatuv Ingerimaa, mis tänapäeval moodustab Leningradi oblasti lääneosa. Alates II maailmasõjast elab ingerisoomlasi ka mujal Venemaal, samuti Soomes, Eestis, Rootsis jm. Arvukus Ingerisoomlaste arvukuse jälgimise teeb keeruliseks see, et pärast 1926. aastat arvati nad NSV Liidu rahvaloendustel muude soomlaste hulka. 1989. aasta andmeil elas Venemaa Föderatsioonis 47 102 soomlast, neist 5469 elas Leningradis ja 11 833 Leningradi oblastis. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 34050 soomlast, neist 314 nimetas end ingerisoomlasteks. Peterburis oli soomlasi 3980 (sh 71 ingerisoomlast) ja Leningradi oblastis 7930 (sh 35 ingerisoomlast). On selge, et paljud ingerisoome juurtega inimesed ei erista end teistest soomlastest, ent nende osakaal jääb teadmata. Soomlaste arv Peterburis ja Leningradi oblastis on eelmise rahvaloendusega võrreldes tublisti
panuse mereoperatsioonide kordaminekusse ning kärpis riigipööret kavandavate enamlaste kuraasi. Lisaks tõid britid kaasa suure hulga relvi ja laskemoona Rahvaväele ning hiljem ka toidu- ja kütteaineid elanikkonnale. Soomest saadi detsembris 1918 nii relvi kui rahalist laenu, kuid palutud sõjaväeosa Eestisse saatmisest ütles Soome valitsus ära. Seejärel estofiilid käivitasid ringkonnad kampaania vabatahtlike värbamiseks, millega saadi 3451 vabatahtliku soomlast. Soome eeskujul organiseeriti vabatahtlike värbamist ka Rootsis ja Taanis, kuid nii Taani kui Rootsi kompaniid olid väikesearvulised ja osalesid lühikest aega. Murrang: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis: 1919. aasta esimesel nädalal toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja
(Jalkanen 1989: 202–203) lähtutakse kodakondsusest, seega Soome kodakondsusega teistest rahvustest muusikud loeti soomlasteks. Tõsi küll, kõik neist ei pruukinud džässmuusikud olla. Jalkaneni uurimusest ei selgu ka see, millist muusikat A. Martin ja A. Mosin mängisid. Ei ole andmeid, et keegi neist peale A. Mosina oleks hiljem Eestis muusikuna tegutsenud. Siinkirjutajal ei ole õnnestunud tuvastada ka ühtegi soomlast osalemas Eesti 1920.–1930. aastate džässbändides/tantsuorkestrites, mida kinnitab ka A. Mutsu koostatud Tallinna orkestrite ja muusikute nimekiri (Mutsu 1991, 10: 88–94). See on natuke ootamatu, sest teatavasti olid kahe sõja vahelisel ajal Eesti ja Soome vahelised kultuurikontaktid, muusika- kontaktid kaasa arvatud, üpriski tihedad (Zetterberg 2005: 8–9; Kirme 1995, 1998, 2006). Hakates sõja ajal kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatust käsitleva osa jaoks materjali
annaabi.ee 
