Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soomeurgri keelkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ugri, uurali, keelkond, saami, volga, karjala, permi, hõimud, mordva, saamid, sõjad, vadja, teatakse, ühtesid, jagunema, keelteks, fourth, soomeugri, keelkonna, handi, mansi, 25000, doonau, komi, udmurdi, ersa, moksa, murded, saamide, rassilised, sulandunud, skandinaavia, kuramaa, sisseränne, rahvaluule, kalevala, pannud, elias, folkloori, vepsaKirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863
Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks
mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure-
Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) d Tundra- Neenetsi, Jamali Neenetsi 25 000 ohustatud
1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...........................................................................
kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled)
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Maris Lott 10. BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE............................
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
sajand.............................................................................6 1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand.............................................................................6 1.2.6 Eesti kirjakeel 20. sajand.............................................................................7 2. Eesti sugulasrahvad..................................................................................................7 2.1 Saamid......................................................................................................7;8 2.2 Karjalased.................................................................................................8;9 2.3 Vadjalased...................................................................................................9 2.4 Liivlased................................................................................................
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng)
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus.
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi
ebaloomulikus keskkonnas ja omab harva ema. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugu tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (õigekirja- ja grammatikakontrollijad, spellerid) 16. Maailma keeled. Keele päritolu. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel)
rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu),
Üritustele väljamõeldud nimed- nt: Valge Daami päevad. 2. Esi suur täht Ajaloo sündmused nt: Esimene maailmasõda, Madisepäeva lahing NB! Läbiva suure tähega kirjutatakse: Suur Pauk, Verine Pühapäev, Punane Reede. Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad Rahvused, hõimud Üritused, sündmused Pühad, tähtpäevad Teete, liigi nimed Ameti nimed, asutused Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla
saada ülesanne, mis pani enam teada saama ja uurima Soome-Ugri rahvaid. Eriti pakkus mulle huvi Karjalaste kultuur ja varasem ajalugu, sest teadsin juba varem, et nad on meile väga lähedane rahvas (rahvad) ja et meil on kindlasti ka palju ühiseid jooni. Samas olen kindel, et meis on ka palju erinevat, millest võiksin rohkem teada. Karjalased on Soome-Venemaa piiri ääres olevatel aladel tegutsenud juba aastasadu. Keskajal tihti vahelduvate võimude tõttu, aga räägitakse erinevates Karjala osades natuke erinevat keelt. Samuti on vastavalt piirkonnale ka tegevusvaldkonnad erinevad -karjakasvatus, põlluharimine jm. Oma vanematelt olen kuulnud ka seda, et meie lähinaabri Soome rahvuseepos "Kalevala" on Karjala juurtega. Praegusel hetkel kuulub enamus Karjala aladest Venemaa koosseisu, väike osa Lääne- Karjalast asub ka Soome aladel, kuid sealne rahvas on juba väga soomestunud. Paraku hääbub
19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
· 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. · Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega.
skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms 2. Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). 3. Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt TÜ arvutuslingvistika uurimisrühm: www.cl.ut.ee Vaata veel näiteks www.filosoft.ee, www.dialoogid.ee, www.eki.ee 16. Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keelte areng · Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. · Keele päritolu teooriaid: · "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised · "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused · "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused · "la-la"teooria: kõne algus on laul · keele zestilise päritolu teooria
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala
Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega
Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest. Niisugused keeled on näiteks Uurali keeled, sealhulgas ka eesti keel. Polüsünteetilised keeled - sõna sees palju morfeeme, seejuures üldjuhul ka rohkem kui üks tüvimorfeem (viimase asjaolu tõttu nimetatakse neid keeli vahel ka inkorporeerivateks keelteks). Puhtaimal kujul on polüsünteetiline keel selline keel, kus kogu süntaks on sõna sees, s.o keel, mis ei tee vahet sõna ja lause vahel. Polüsünteetiliste keelte hulka kuuluvad näiteks paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled. Vana-Kreeka Indoeruroopa keeled:
Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi,
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I
on kokku laenatud. 11. Anatoolia (välja surnud rühm) • heti keel (18–13 saj e kr kõneldi Hetiitide impeeriumis) • lüüdia keel 12. Tahhaari keel — kõneldi 6–8 saj Hiina Turkestanis (Lääne-Hiinas) 13. Illüüria, Traakia, Früügia keeled — välja surnud, kirjlikke dokumente ei ole, seetõttu ei saa kindlalt väita, kas ikka kuulusid indo-Euroopa keelkonda 28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased
Suuremas osas kõrgendik. Palju kõrgeid metsaga kaetud mägesid. Suhteliselt hõredalt asustatud ala. Palju kiskjaid. 7.Etu-Lappi Palju soid. Järvi suhteliselt vähe. Palju tundureid (tunturi mägi, kus ei ole metsa). 8.Taka-LappiKõrguste vahe kõige suurem. Soome kõige kõrgemad mäed on seal. Soid vähe, aga järvi on palju. Kõige külmem, vähe sademeid. 5. Asustuse paiknemine ja asustustihedus. *Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. *Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. * 2004. aasta seisuga on Soomes 5,214,512 elanikku. Nende asustus jaguneb riigi territooriumil küllaltki ebaühtlaselt. Seda põhjustavad peamiselt klimaatilis-geograafilised tingimused. Umbes kaks kolmandikku soomlastest elab linnades. * *Naisi rohkem kui mehi. See ei tulene sellest, et naisi rohkem sünniks, vastupidi, rohkem sünnib poisslapsi
viljakalt alalt. Piima on hakatud tarvitama 7000 eKr. Savipottides piimarasva osakesed. Viljelusmajanduse levik Euroopas levis mitmes etapis. Kaks peamist: 1. deemiline difusioon – see levik on seotud viljelusmajandusega tegelevate hõimude liikumisega. Maa harimisega jäävad inimesed küll paigale, aga otsiti ka paremaid maid, mis head saaki annaks. Levib koos INIMESTEGA. 2. Kultuuriline difusioon – Olid viljelusmajandusega tegelevad hõimud ja kütid-korilased. Omavahelise suhtlemise tulemusel leidsid kütid-korilased peaksid ka hakkama viljelusmajandusega, neid õpetati ja nad võtsid oskused omaks. OSKUSED ÜHELT TEISELE. Neoliitikum Baltimaades (Läänemere idakalda maades) Kammkeraamika kultuur: kaks etappi – tüüpiline, hiline kammkeraamika Neid savinõusid kaunistati kammitaolise riista abil, vajutati välisküljele ornament
annaabi.ee 
