Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute
Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km
Soome viiks oma väed välja 20-25km piirist läände Soome eitas 6 Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungi lepingu Soomega Nõukogude Liit katkestab Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik: Välja oli panna 175 000 meest (9 diviisi) Sõja käigus suurendati 300 000 meheni 30 tanki 130 sõjalennukit Sõja jooksul suurendati 287'ni NSVL: Soomet ründas 1 000 000 Punaarmee sõdurit (45 diviisi) 3000 tanki 3800 lennukit Vägesid juhtis Kliement Vorosilov, pärast juhtis Stalini käsul Semjon Timosenko 8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8
ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul on elus 75 000 sõjameest. Neist vanim 76-aastane., kolm noorimat 12-aastased. Vabaduse hinnaks on 4500 langenut. 14 000 haavatut ja 1000 invaliidi. 2 veebruaril 1920 kirjutatakse Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Algab sõjaline koostöö eesti Soome ja Rootsi vahel. Soomet ja Eestit ühendab hõimutunnne oleme ju sugulasrahvus . Sama on ka Soome ja Rootsi puhul . rootist tuli üle 1000 vabatahtlikku tuli võitlema Soome Vabadusõtta manerheimi väkke. Rootsi soovis ennast kaitsta Karjala maakitsisel rajajõel. Rootsil olid kindlad plaanid kaitsealaks koostööks soomega. Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan
Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid intsidente piiri aladel nende hulgas ka tulistati oma vägesid suurtükkidest ja miinipildujatest. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit.
ühiselt võimalikult kiiresti Soome endiste valitsejate poolt loodud üliohtlik sõjakolle. Mainitud tingimustes ei saa hr. Rudolf Holsti pöördumine Rahvasteliidu poole olla Liidu Nõukogu ja Täiskogu kokkukutsumise aluseks, seda enam, et isikud, kelle nimel hr. Rudolf Holsti pöördub Liidu poole, pole Soome rahva tõelised esindajad." 1. Millised olid NSV Liidu tegevusmotiivid? V:NSV Liit ründas Soomet ,kuna Soome polnud nõus oma alasid loovutama ,ega ka piirimuutustega . 2. Millega põhjendab NSV Liit oma tegevust? V:NSV Liit põhjendas oma tegevust sellega,et Soome ründas hoopis Venemaad mitte vastupidi . 3. Kas NSV Liidu põhjendused on tema tegu õigustavad? Selgita, miks Sa nii otsustasid: V:Ei , kuna esiteks NSV Liit valetas piiritüli kohta ja ,et Soome kavatseb Venemaad rünnata . 3
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N
TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata
läinud. Neid kuulates ei teki küll tunnet, et eestlaste ja soomlaste vahel oleks lõhe, pigem hoiavad eestlased ja soomlased kokku. Soome eestlaste hulgas kuulus ka selle poolest, et seal saab kerge vaeva eest suurt raha teenida. Sellest innustudes lahkuvad tööealised ja ka nooremad inimesed Soome ``suurt raha teenima,`` kuid tulevad sealt peagi enam-vähem sama tühjade pihkudega tagasi. Soome on vägagi kuulus ka oma Nokia poolest. Eeskujuks Soomet võttes on ka eestlased üritanud leida oma nn ,,Nokiat" , kuid selle otsingud pole erilist vilja kandnud. Soome on eestlastele poliitilisel ja rahvuslikul tasandil vägagi vajalik. Soome ja Eesti võiks olla kui üks ühtne riik, kuid mõlemad rahvad ei tohiks unustada millised on nende traditsioonid. Erinevaid traditsioone ühendades suudaksime kujundada ühtserinde, mis töötaks ainult meie kasuks. Erinevalt meist on Soomes ka heaoluühiskond, milleni Eesti pole veel jõudnud.
Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid
3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma.12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel
1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks. SOOME 1920.-1930. AASTAIL Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920. aastal sai Soomest Rahvasteliidu liige. Järgnevatel aastatel üritas Soome leida nii Põhja- kui ka Lääne-Euroopa riikide toetust, et kindlustada oma julgeolekut. Baltimaade ettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome valitsus tagasi. Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada. Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati.
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsia...
septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel.
..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades.
RAIL BALTIC Eliise Sau 9.B RAIL BALTICUST Projekt ehitada Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav uus kiirraudtee. Kokkuleppeid pole Poolaga. Raudtee uus trass hakkaks erinema senisest põhiraudteemagistraalist. ETTEVALMISTUS Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Balticu rajamiseks. Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail
Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid
Temperatuur Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks. Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini.
Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta
Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA
ründasid kreetat ja sundisid inglased murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks. Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada
rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust ja reduktsioon andis talunikele tagasi nende mõisad.Kohtusüsteem oli samuti positiivne,sest see aitas jälle inimeste õiguslikku seisundit tõsta. Samas paljud sõjad ja koloniseerimine vähendasid tunduvalt eesti rahva arvu
aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on:
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine.
nad olid põhjustanud. Esmalt liitusid Saksa armeega metsavennad. Aga vabatahtlikke oli liiga vähe ja nii kehtestati osaline sundmobilisatsioon. 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Suurem osa neist läks piirikaitsesse aga osa sattus ka Eesti leegionisse. Soome armees võitlesid eestlased vabtahtlikult. Nad olid sinna läinud, et aidata Soomet Talvesõjas. Algul eestlased seal küll lahinguväljale ei pääsenud, kuna neil puudus vastav väljaõpe. Hiljem kui väljaõpe oli Soomes omandatud pääsesid nad rindele. 1941. aastal tehti Soome läinud eestlastest Erna luuregrupp, kes tegutses Suvesõjas koos metsavendadega. 1944. aastal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus 2500 eestlast, kes tulid Eesti eest võitlema. Paljud eestlased põgenesid Läände 1944. aastal. Nad hakkasid kartma, et Vene
28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast. Need laevad võeti üle Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem
naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasid seda ajastut päriselt, hoopis teisest küljest kui õpikute tekstid. Mainiti, et ka Nõukogude Liidus oli ohvreid ning soomlsed tundsid ka neile kaasa. Eestlased elasid
Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude
· Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
*6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased:
oli penn Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka, Lübeki- ja hamburgi penne Eesti kui transiidimaa Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja Eestisse toodi soola Porgugalist- varustati Soomet ja Põhja Venemaad Eestisse toodi sisse kangast Gentist, Bruggest ja Flandriast ja Hollandist 16. saj hakati Tallinnasse tooma kangast ka Inglismaalt Majanduse areng 16. saj. lõpul (Rootsi aeg) Peamiseks elatusallikaks oli põllumajandus Kasutusele tuli nöörismaa ning mõnikord esines ka neljavälja süsteemi
suurendati sõdurite arvu. Eesti polnud nõus, Stalin vähendas natuke arvu. 1939, 28.sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla 1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla. 1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud. 1939, 10 okt kirjutas Leedu baaside lepingule alla, tingimusel, et nad saavad tagasi Vilniuse piirkonna. 1939, 18. okt hakati Punaarmee üksusi Eestisse paigutama. 1939, nov ründas NSVL Soomet 1939, 30. nov algas Talvesõda, Punaarmee ründas Soomet sõda kuulutamata süüdistades teda provokatsioonidega piiril. Mannerheimi liin väga tugev. 1940, 12.märts sõlmiti Soome ja NSVL vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud) 1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga 1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge)
Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15
Lääs ei osanud midagi teha, sest polnud plaani. Saadeti tankid, osad läksid üle ungarlaste poole.Suessi 1956- Inglismaa tahtis kontrollida suessi kanalit. Kohalikud seda ei tahtnud, inglased läksid sõjaväega, et kindlalt ala endale hoida. See ei meeldinud kohalikele, kes protestisid. Rahvusvaheline üldsus sundis väed lahkuma. NL tuli appi, andis raha ja muutis egiptuse natuke sõltuvaks NL-st. NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis
Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele. Oktoobris 1939 kutsus Hitler oma rahvuskaaslasi tagasi Saksamaale ning järgnevatel kuudel lahkuski Eestist üle 12000 baltisakslase. Baltisakslaste lahkumine vähendas tugevalt ühiskonna vaimset ja majanduslikku potentsiaali ning viitas taas MRP-le Valitsus lootis koguda suuremat rahvatoetust ning uueks peaministriks saab Jüri Uluots, kuid tegelikkuses kehtis endiselt kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsesuur ja muud piirangud.
RAIL BALTIC ARVAMUS ARTIKKEL Rail Baltic on täna tekitanud väga palju erinevaid arvamusi, raudtee ehitamise kohta. Rail Baltic on Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit ja ka Soomet ühendav uus, Euroopa standartdele vastava ca 950 km. pikkuse rahvusvahelise raudtee projekt. Eesti elu muutuks ka positiivsuse poole, näiteks: väheneks maanteeliikluse koormus, liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema
vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste lennukipomm VÄLISABI SOOMELE • Otsesest abistamisest võttis osa 26 riiki. • Vabatahtlikud – kuni 12 000 meest. • Inglismaa-Prantsusmaa 57 000 meheline ekspeditsioonikorpus – Norra vabatahtlikud ei jõudnud kohale. • Suurim sõjatehnika tarnija oli USA. SÕJA TULEMUS • Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada. • Stalin otsustas sõja lõpetada, kuna kartis Inglismaa ja Prantsusmaa asumist Soome poolele. • 12. märts 1940 kirjutati Moskvas alla rahuleping. • 13. märts kell 11 päeval lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. • NSV Liit sai üle 10% Soome aladest. • Sõda oli lõppenud. • Soome pidas end sõja võitjaks. Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad. Talvesõjas purustatud Nõukogude sõjavarustus KAOTUSED SÕJAS
3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid soomlased end võitjatena. · 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. · 5. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks
Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel (osa Teisest maailmasõjast.) Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi.
kuid alati on olemas õige otsus. See, et Venemaa käitub ahnelt ja muudkui tahab kõike endale on probleem, mida ei saa enam lahendada, kuna see on arenenud liiga kaugele. Venemaa ei kujuta küll Natole ohtu, kuid oleks talle vaimselt tugev vastane, aga relvaliselt ja taktikaliselt on suur võimalus Venemaal alla jääda, kui ta otsustab midagi lolli korda saata. Kuid kui näiteks tuua Andrei Illarionovi ütlus, et suurriik, Venemaa, tahab tagasi nii Soomet ja Eestis ning, et Nato reaktsioon sellele oleks Eesti kaitseks mitte väljaasutmine, siis on asi väga keeruline ja kurvakstegev. Eesti ju kuulub Nato liikmesriikide hulka, kuid abi ei ole Natolt meile antud rünnaku situatsioonis loota, kuna Venemaa rünnakut Eestile peetakse lihtsalt kohatuks ja võimatuks. See kõlab kui ebaaus vabandus oma liikmesriiki mitte kaitsta, aga see-eest ei anna sinna midagi parata, kuna asjaolud on sellised ja arvamused ning suhtumine on juba säärased,
Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSV Liit alustas 1939. aastal sõda. 1940 aasta aprillis hõivab Saksamaa Norra ja Taani ning seejärel kolm Euroopa väikeriiki - Belgia, Holland ja Luksemburg. Juunis 1940 alistub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid
Vabariigi Valitus heaks 30. jaanuaril 2006. aastal. 2.)Kuidas seda inimõiguste poliitikat kinni peetakse nii Eestis, kui ka kogu maailmas? Inimkaubandus Eestis Inimkaubanduse üks põhilisemaid harusid on prostitutsioon, mis on ka Eestis järjest laiemini levinud. Varasemate uurimuste põhjal on Eestis hinnanguliselt 3000 naist, kes tegelevad oma keha müümisega. Prostituutide sihtarvult ületab Eesti Euroopa keskmist taset ligi 2 korda. Rootsit 7 korda, Soomet ja Norrat 3 korda. Eestis valitsevate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tõttu on tagatud prostituutide pidev juurdekasv. Eestis on prostitutsioonil ja naistega kaubitsemisel soodne pinnas sotsiaalselt kõige haavatavamate naiste gruppide seas. Eelkõige on nendeks madala haritustasemega, kodakondsuseta, töötud, sageli ka alaealised. Suurimaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud. Osa neist satuvad
ehkki oli keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Vabatahtlikke Vene armeesse astudes põhimõtteliselt polnudki, kui välja jätta hävituspataljonid ja territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti u. 32000 eestlast Venemaale, kellest esimese talvega suri juba umbes 8000 meest. Olid Soomepoisid ehk eestlased, kes saksa okupatsiooni eest põgenesid soome, sest ei tahtnud kumbaski armees võidelda või siis soovisid Soomet aidata. Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli
Lipp: Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Vapp: Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel aastal 1560 ning on siiani Soome Vabariigi vapiks
1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi mõneks ajaks Suurbritannia Nsv Liit ründas Soomet(Talvesõda)ja laiendas oma valdusi Baltimaade ja Rumeenia arvel.1941.aasta suvel tungisid Saksa väed NSV Liit ning USA moodustasid Hitleri vastase Koalitsiooni,Sõjalise koostöö arendamiseks sõlmisid need riigid mitmeid kokkuleppeid(Atlandi harta,Washingtoni deklaratsioon jt)Alates 1942.aastast hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri vastase koalitsiooni kasuks.Saksa,Itaalia ning Jaapani vöed said lüüa mitmes tähtsas lahingus.Sm katsed alustada1943
Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne- soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde. Agricola lõi Uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded 9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg, tööjõudu oli väga vaja, Soomes aga tööpuudus. 1980.-90
5) Eesti peamised erakonnad olid Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Kristlik rahvaerakond, Põllumeestekogud, Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Tööerakond. 6) Rahvaste liitu kuulus nii linna kui maarahvast, nii haritlasi kui lihttöölisi, ning erakonda ühendavaks jooneks oli Tõnissoni põline aade Rahvuslus 7) Julgeoleku tugevdamiseks üritati luua Balti liitu. Sinna taheti kaasata Eestit, Lätit, Leedut, Soomet ja Poolat. Paraku orienteerus Soome Skandinaaviale (Soome kujuneski sellel ajal Balti riigist Skandinaavia riigiks), Poola aga oli hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit.
Lepingu sõlmimine oli tol hetkel kahest halvast variandist parim. Samal ajal kui Baltikumile sunniti liituma baaside sisselaskmisega oma maale, esitas NSV Liit sama lepingu ka Soomele. Soome oli põhimõtteliselt nõus alluma lepingu tingimustele. Oma heakskiidu andis ka marssal Mannerheim. Et Soome oli demokraatlik riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi osutasid ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Soome kaotas vaid marginaalse osa oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse. Eesti ei oleks Soomelt saanud abi paluda, sest NSV Liidu laevastik oli blokeerinud mereteed ning Soome ise oli just sõtta astumas. Mis oleks siis saanud, kui Balti riigid oleks NSV Liidule sõjaliselt vastu hakanud?
annaabi.ee 
