Imbi Paju "Soome lahe õed" - kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

102

rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

14-18- aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud – vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund. 2) Eesti iseseisvuse kaotamine 1940. (Tabel 12) Algas 1939. aastal MRP-ga. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP’le: 17. septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum

Ühiskond

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud

Ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks. Alles Postimehe ajalehe ostmine võimaldas tal Eestis tegutseda. Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad

Ajalugu

33

doc

Ajaloo konspekt

meest, neist 48, 35 milj. Antandi ja 25, 16 milj. keskriikide poole. Hukkunuid oli sõjas umbes 10 milj. , haavatuid 20 milj. Minu milj. suri nälga või haigustesse. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 milj. inimest. Sõja tulemusena muutus maailma ja Euroopa poliitiline kaart põhjalikult. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike. Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tsehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas:

10.klassi ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Pariisi kui väga vaja Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Enne sõda suurriigid oma plaane Läänemereümbrusega ei avalikustanud. Vene võimalikud sihid olid pigem Mustale merele. Sõja algul polnud ka Saksamaal Balti riikide kohta mingit kindlat seisukohta Sakslased lootsid, et Rootsi astub sõtta Venemaa vastu ja seob Soomes olevad Vene väed. Rootsi säilitas erapooletuse, selle kaudu sai Soome hästi Euroopaga sidet pidada. Oma vallutusplaane oli kergem põhjendada, kui neid sai näidata Venemaa ikestatud rahvaste vabastamisena. Üritati seestpoolt õõnestada. Sõja ajal tõusiski esile Saksa idee Vene riigi läänepoolsete alade eraldamiseks puhveraladena. Venemaa reageeris ja sai aru, et Balti riigid on ohus, kuna seal on nii palju baltisakslasi ja nad asusid heas strateegilises kohas. Sõjategevus: Otsustavaks sõjatandriks kujunes Läänerinne, kuhu Saksamaa koondas põhijõud

Ajalugu

51

doc

Eesti ajalugu - konspekt

Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad. · Maavabad- üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. · Sulased, tüdrukud, vabadikud ­ teenisid palgalistena või päevilistena taludes, maata talupojad. Kuigi sõjalisi väljaastumisi enam ei esinenud, ei leppinud eestlased siiski kujunenud olukorraga kergesti. Piiriäärsetel aladel püüti põgeneda Venemaale, Soome või Rootsi. Otsiti mõisaid, kus koormised olid kergemad. Ka linnad olid talupoegadest huvitatud. Et põgenenud talupoegi üles otsida ja karistada, seati sisse adra- e haagikohtuniku ametikoht. Vana-Liivimaa rahvastikus domineerisid keskajal põhirahvused - eestlased, lätlased, liivlased, kusjuures viimaste arv vähenes pidevalt ning nende asuala ahenes lätlaste kasuks. Linnades domineerisid sakslased, kuid ka seal leidus piisavalt kohalikku päritolu elanikke

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

Kirikukümnis ­ kirikuõpetajat tuleb ülal pidada ehitustöödel osalemine ­ talupojad ehitasid ehitisi sõjateenistus Maarahvas 14. ­ 16. sajandil Rahvaarvu kasv Sisserändajad + sakslased + rootslased algas XIII sajandi teisel poolel, soodustasid maahärrad, müües neile maa vabasse omandisse - rootslased kohustusid valvama merepiiri ning tõkestama eestlaste väljarännet Soome, mis muistses vabadusvõitluses lüüasaamise järel võis olla oluliselt suur, eriti rannapiirkondades ja saartel. Kuna rootslased tõrjusid eestlased eemale merest, sadama- ja kalapüügikohtadest, võimalusest osa saada rannaõigusest jm., siis polnud omavahelised suhted eriti kiita, pealegi suurenes rootslaste põlastus eestlaste suhtes vastavalt nende pärisorjastamise astme tõusule.

Ajalugu

Kommentaarid (0)