veresooni, põhjustab endotokseemiat ja okki. Arvatakse, et salmonellade persisteerimine makrofaagides on seotud LPS omadustega. 2)ekso- e. enterotoksiinid - eristatakse termolabiilset (LT) toksiini, mis sarnaneb kooleratoksiiniga põhjustades vedeliku ja elektrolüütide hüpersekretsiooni epiteelirakkudest soolevalendikku. Termostabiilne (ST) toksiin on toimelt nõrgem. Osa salmonella tüvesid sünteesivad ka tsütotoksiini, mis põhjustab sooleepiteeli hävimise ja on toksiline paljudele rakuliikidele. 3)fimbriad - osalevad salmonellade kinnitumisel sooleepiteelile 4)kapsel- üldiselt puudub v.a. mõnedel tüvedel võib esineda polüsahhariidse kattena (S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5). Kapsliantigeeniga tüved on resistentsemad fagotsütoosi vastu. 5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli)
BIOTÕRJE E. BIOREGULATSIOON Triin Palm KilingiNõmme Gümnaasium 2010 MIS ON BIOTÕRJE? Biotõrje ehk bioregulatsiooni on inimese tegevus, mille eesmärk on pidurdada kahjurorganismide tegevust looduslähedaste vahenditega. Eesmärk saavutatakse teiste antud biotoobis looduslikult levinud organismide rohkust ajutiselt suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisa...
Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
· Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse. Keskset rolli omavad: · GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln) · KARBAMOÜÜLFOSFAAT PROTEOLÜÜS VALKUDE HÜDROLÜÜS VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS Ensüüm Toimekoht Toimespetsiifika Pepsiin magu Phe, Tyr jt. Trüpsiin soolestik Arg, Lys Kümotrüpsiin ,, Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile
nende toodetud toksiididega. Seen seene vastu: juuremädaniku vastu lastakse ROTSTOPi, mis sisaldab puidu valgemädaniku põhjustava surnud puitu lagundama e. Saprofoorse seene suure korbiku eoseid. Nakatades takistab seen juurepessu tungimist juurtesse. Feromoonid biotõrjes:kahjurputukad meelitatakse surmalõksu. Kasutatakse eriti aedades, metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mujal algukude ehk meristeem. Meristeemi rakud pole diferentseerunud täitma kindlat koefunktsiooni
16 17 Raku sees on tavaliselt K(kaaliumi) konsentratsioon suurem ja N(naatriumi) oma väiksem, kuna KNa(Kaalium-naatriumi) pump toob sisse rohkem kaalimi ioone ja väljutab N(naatriumi) ioone. Naatriumi ioonid tuuakse teise transpordi abil rakku ja sellega koos tuuakse rakku ka näiteks glükoos. (Soole epiteeli rakku glükoosi sisenemine). Glükoosi transport valendikust sooleepiteeli rakku toimub Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145). Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid) Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks.
vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism.
vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism.
Biotehnoloogia on rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid (bakterid, seened, GM taimed/loomad) 29. Kuidas kasutatakse baktereid biotehnoloogias? Toiduainetööstus: Piimhappebakterid (kurgi, kapsa, piima jt. hapendamine) Bakteritoksiin putukatevastu: pinnases elava bakteri Bacillus thurigensis toksiin. Bakter sünteesib spooride moodustaise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 30. Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Meristeempaljundus on taimede vegetatiivse paljundamise e. kloonimise üks meetod. · Eraldatakse varre kasvukuhikust (vm. Meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e. söötmele. · Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele.
läbimine sõltub ainult S- faasist (DNA replikatsioon) ja M-faasist. Sellise jagunemistüübi juures pole vaja aega, et sünteesida uusi rakukomponente - need on juba valmis sünteesitud munaraku küpsemise ajal. Lõigustumise ajal munarakk lihtsalt jaguneb paljudeks väiksemateks rakkudeks. Standartne rakutsükkel, kus on esindatud kõik faasid, kestab märksa kauem. Kiiresti jagunevad krgemate eukarüootide rakud (näit. sooleepiteeli ja vereloome tüvirakud) läbivad tsükli 11-24 tunniga, sellest M-faas kestab 1-2 tundi. Täiskasvanud inimese maksarakud jagunevad keskmiselt 1 kord aastas, immuunmälu kandvad T-lümfotsüüdid vivad jagunemata olla palju aastaid. On ka selliseid rakutüüpe, mis ei jagune enam kunagi (närvirakud, südame- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud jt.) Rakke, mille jagunemistsükkel on peatunud G1 faasis, nim. ka G0-faasis olevaiks. Rakutsükli kontroll
(TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud saavad vaid kergelt kahjustada. LPSi tõttu tekib lokaalne põletik ja kahjustab sooleepiteeli rakke. Tekib vedelike eritus (diarröa ja enteriit) peremehe prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites.
khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus.
vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver. 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat: 1) primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult 2) sekundaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat kaudselt Aktiivne transport ainete transport vastu nende kontsentratsiooni gradienti kulutatakse energiat Passiivne transport molekulide soojusliikumisest põhjustatud kooskõlas kontsentratsiooni gradiendiga. 14. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on: Sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) Na+ 16. Tagurpidi töötav ioonpump: Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi. 17
filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel
Siirutaja- haigustekitajate edasikandja taimedele või loomadele 38. Milline on algloomade tähtsuslooduses? Kuidas inimene neid kasutab? Lagundavad suure osa orgaanilisest ainest. Algloomade tegevus vees lahustunud hapniku ringlust. Inimene kasutab seda ära biopuhastites. 39.Kirjelda düsenteeria siseamööbi, toksoplasmat ja malariaplasmoodiumi. o Düsanteeria: o Haigustekitajaks düsenteeria siseamööb o Organismi sattudes kahjustavad sooleepiteeli rakke ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid o Inimesele on ohtlik tsüstina o Elab ja kinnitub sooleseintele o Meid nakkab väike vegetatiivne vorm o Toksoplasmoos: o Tekitab toksoplasma o Kuulub tippeosloomade hulka o Kahjustab närvisüsteemi, maksa, kopsu, südant o Levikut soodustavad kassid o Vüib jääda pimedaks o Lootele ja rasedatele ohtlik o Levib tsüstina
näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: ·Paks (üle 1mm) kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal ·Kiiresti uuenev pinnaepiteel Peensool Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP ·Jne (tuntud üle 20-e l) ·Soolehattude sooleepiteeli rakud sünteesivad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed,
ainetega (liha, munad, piimaproduktid), mis on reostunud loomse väljaheitega ja seejärel mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud. Shigella spp. poolt põhjustatud haigusi kutsutakse shigelloosideks ehk düsenteeriaks. Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed. Shigellad võivad toota tsütotoksiini, põhjustades sellega sooleepiteeli kahjustusi, haavandeid ja mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn. reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E
Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2
rasvad glütserooliks moodustab organismi sisepinna, mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru vaid sellised väikesed vesilahustuvad liigispetsiifilisuse kaotanud sisaldist) sisekeskkonnast ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised mitmekihiline lameepiteel suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise sooleepiteeli läbistama imenduma kaitse vajadus - toitainete imendumine verre (lümfi) ühekihiline silinderepiteel maos ja sooltes -> seedefunktsioon transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse - limaskesta päriskiht lamina propria mucosae
kus toimub isoümberlülitumine, iga B-rakk on spetsiifiliselt võimeline ära tundma ainult ühe antigeense determinandi, osadest tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280. T-rakkude retseptorid: vastutavad MHC-molekuliga seotd antigeenide äratundmise eest, neil on vaid 1 antigeeniga seondumise ala, ankrduvad T-rakkude pinnale oma konstantsete piirkondadega , ül on ära tunda võõraid valke teiste rakkude pinnal, ei suuda märgata lahustunud antigeeni molekule või tervet viiruspartiklit 281. Koesobivusgeenid: eristavad võõraid kuudesid enda kudedest, 1
Kandjate vahendatud transport sõltub temperatuurist, kui temp on kõrgem membraaniüleminekufaasi temperatuurist. 12. Joonistage graafik, mis esitab aine transpordi kiiruse sõltuvuse membraanil esinevast aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult. Sekundaarne aktiivne transport kasutab kaudselt ning 14. . Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV. Na+ 16.Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab ATP sünteesi 17.Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas.
Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elekronmikroskoobis. Klorosoomis on põhiliseks valguks bakteriklorofüll C. Parasporaalkehad On valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel Valgulised protoksiinid ehk eeltoksiinid. Kasutatakse biotõrjes. suurimas koguses toodetud biopestitsiidid. Toksiinil on 2 piirkonda: üks määrab ära seostumise sooleepiteelile ja teisel on toksiline toime ta lülitub sooleepiteeli rakkude membraani ja moodustab seal poori, mille kaudu lekivad sealt välja toitained. Magnetosoomid magnetiliste omadustega nanoosakesed. Koosnevad kas magnetiidist või greigiidist ( väävlirikkas keskkonnas) Paiknevad rakus ridade ehk ahelatena. Võimaldavad bakteritel liikuda ainult magnetväljas. ( põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas ja lõunapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad lõunasuunas. Magnetosoome sisaldavad bakterid on hapnikukartlikud
12. Joonistage graafik, mis esitab aine transpordi kiiruse sõltuvuse membraanil esinevast aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver. 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat: a) vahetult b) kaudselt c) ei kasuta (sama küsimus ka sekundaarse aktiivse transpordi ja vahendatud passiivse transpordi kohta). sekundaarne aktiivne transport - Kaudselt 14. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na + iooni sisenemisele rakku. Tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl- c) glükoos
viljakehas. Seda vahendavad tüüp IV piilid (piiltõmbumine). Ühe raku piil kinnitub teise raku külge, siis lüheneb ja bakterid lähenevad üksteisele. S-engine. 2. Seiklev (adventurous). See on juhuslikum liikumine ja see võib toimuda lima eritamise abil. Sellist liikumisviisi oletati juba 75 aastat tagasi. A-engine. Bakterid saavad kasutada eukarüootse raku masinavärki, et liikuda rakust rakku. Listeria monocytogenes ja Shigella suudavad liikuda ühest sooleepiteeli rakust teise, polümeriseerides sooleraku aktiini monomeere filamentideks. Raku taha moodustub propellerina töötav aktiinisaba Gaasivakuoolidega liikumine Gaasivakuoolid koosnevad valgulise membraaniga gaasipõiekestest. Gaasipõiekesed on eriti levinud tsüanobakteritel ja ka halofiilsetel arhedel. Nüüd on leitud neid ka näiteks aktinomütseetidel. Hiljuti kirjeldati nad ka tinglikul patogeenil Serratia marcescens. Tema
Kõrvalkilpnäärme produtseerib parathormoon, mille teket stimuleerib vere kaltsiumivoo langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb neerude kaudu väljutatava kaltsiumi hulk ja sellega hoitakse kaltsiumi tase veres normaalsena. Parathormoon tõstav vere kaltsiumitaset, soodustab luude mineraliseerumist, langetab fosfaatide taste. Vitamiin D-hormoon, aitab reguleerida Ca 2+ resorptsiooni läbi sooleepiteeli ja vähendab kaltsiumi ja fosfaatide erituist neerude kaudu. Kaltsiumiioonid osalevad lihaste kontraktsioonimehhanismis. Nende eemaldamisel keskkonnast (nt oksalaadiga) kontraktsioonid nõrgenevad. Mõõdukas liig tugevdab kontraktsioone. Ülemäärane lisamine seiskab südame süstolis. Kaaliumiioonid on rakusiseselt vajalikud MP säilimiseks. Kaaliumiliig rakuväliselt ei võimalda ioonipumbal säilitada K/Na gradienti, südametalitlus aeglust ja süda seiskub diastolis. (http://www.eau
aktiivse transpordi ja vahendatud passiivse transpordi kohta) a) vahetult b) kaudselt c) ei kasuta 1) Pimaarne akriivne tran. ATP hürd. en. Kasutatakse vahetult 2) Sekundaarne aktiivne tr ATP hü. En. Kasutatakse kaudselt 3) ei kasutata aktiivne transport ainete trantsport vastu nende kontsentratsioonigradienti kulutatakse energiat passiivne transtport molekulide soojusliikumisest põhjustatud kooskõlas kontsentratsioonigradiendiga 16. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Kas tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 17. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl c) glükoos 18. Kas tagurpidi töötav ioonpump:
primaarne baktereemia ja hiljem ka endokardiit. Entsefaliidi ja meningiidi esmased sümptoomid on peavalu, oksendamine ja nõrkus. Listeria kandmine. Listeriat on ka täiesti tervete inimeste soolestikus, u. 1-5 % inimestest. Koduloomade populatsioonis on Listeria kandlus suurem. Veistel on esinemine väljaheidetes umbes 39-75% loomadel karjas. Listeria tungimine rakku ja kaitse oksüdatiivsete radikaalide eest. L. monocytogenes seostub sooleepiteeli rakkude membraanile ja indutseerib endotsütoosi. Vabaneb fagolüsosoomist (lüüsib hemolüsiiniga membraani) tsütoplasmasse. Listeria saab rakus edasi liikuda ja ka rakust rakku tungida, kasutades peremeesraku aktiinituubuleid. Fagolüsosoomis peab vastu, kuna toodab SODi. Oraalsed streptokokid LÕPP (streptokokilaadsed bakterid ülal). *Staphylococcus. G (+) kokid, diameeter 0.5-1.5 m. Nimi tulnud kreekakeelsest sõnast "staphyll", mis tähendab kobarat ja "kokkos", mis tähendab tera
Aminohapete paariskääritamine. Peale võihappe moodustub ka gaase, atsetaati ja orgaanilisi lahusteid: etanooli, butanooli, atsetooni, isopropanooli. Võihapet moodustavad ranged anaeroobid. Perekonnas Clostridium, Butyrivibrio, Eubacterium, Fusobacterium. Kõige enam on võihappekääritajaid klostriidide hulgas.võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas. Palju on neid sõnnikuga väetatud mullas. Klostriidid Sporogeensed GP pulgad. Liiguvad aktiivselt viburitega. Enamus ranged anaeroobid, aga on ka aerotolerantseid vorme. On ka termofiilseid klostriide. Kasvavad hästi neutraalses või veidi aluselises kk-s. Seetõttu ei arene nad happelistes hoidistes, salaamis, hapukapsas, hapus silo jne.
G2-faasiks. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. G1 faasi lõpul on kontrollpunkt, kus rakutsükkel vajadusel peatatakse. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Rakutsükli kestus Kiiresti jagunevad kōrgemate eukarüootide rakud (näit. sooleepiteeli ja vereloome tüvirakud) läbivad tsükli 11-24 tunniga, sellest M-faas kestab 1-2 tundi. On ka selliseid rakutüüpe, mis ei jagune enam kunagi. Rakke, mille jagunemistsükkel on peatunud G1 faasis, nim. ka G0-faasis olevaiks. 19 Eukarüootsete rakkude tsükliinid 1. G1-tsükliinid: aitavad läbida piiripunkti hilises G1-faasis (tsükliin D, Cdk4 ja Cdk6). 2
vahendatud passiivse transpordi kohta) a) vahetult b) kaudselt c) ei kasuta 1) Pimaarne akriivne tran. ATP hürd. en. Kasutatakse vahetult 2) Sekundaarne aktiivne tr ATP hü. En. Kasutatakse kaudselt 3) ei kasutata aktiivne transport ainete trantsport vastu nende kontsentratsioonigradienti kulutatakse energiat passiivne transtport molekulide soojusliikumisest põhjustatud kooskõlas kontsentratsioonigradiendiga 16. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Kas tegemist on: a) primaarse aktiivse transpordiga b) sekundaarse aktiivse transpordiga c) kiirendatud difusiooniga 17. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl c) glükoos 18
Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja
moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav transportvesiikul satub sooleepiteeli raku endosoomi, seal tekib uus transportvesiikul, mis eksotsüteeritakse raku teises- basolateraalses küljes. Ema piimanäärmes toimub asi vastupidi - transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. 28.)Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel? Milline raku organell on tuumaümbrisega ühendatud? Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine
olla oluline infektsiooniallikas. Viirus on ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. HAV replitseerub nagu teised picornaviirused. Interaktsioon spetsiifiliselt maksarakkudel ekspresseeritavate retseptoritega (mõnel teisel rakutüüpidel ka). Erinevalt teistest picornaviirustest ei ole HAV tsütolüütiline, vabaneb eksotsütoosil. Vaata näiteks rinoviirust. Patogenees. HAV süüakse sisse, ilmselt siseneb vereringesse ninaneelus või sooleepiteeli kaudu, jõuavad vere kaudu maksaparenhüümi rakkudeni. Viirus replitseerub maksarakkudes ja Kupfferi rakkudes. Viirus toodetakse nendes rakkudes, vabastatakse sappi, selle kaudu rooja. Viirus levib roojaga suures hulgas umbes 10 päeva enne kollasuse teket või antikehi määrata võimalik on. HAV replitseerub maksas aeglaselt, tootmata märgatavat tsütopaatilist efekti. Kuigi interferoon piirab viiruse replikatsiooni, on vaja
bakteriofaag on see, mis koolera toksiini subühikute geene ctxA ja ctxB kodeerib. Seostub toksiini poolt koreguleeritud pilusega, liigub bakterirakku, integreerub V. cholerae genoomi. Lüsogeense bakteriofaagi kromosoomilookuses on ka täiendava koolera enterotoksiini, zonula occludensi toksiini ja kolonsatsioonifaktori geenid). • Täiendv koolera enterotoksiin – suurendab vedelikusekretsiooni • Zonnula occludensi toksiin – suurendab sooleepiteeli läbilaskvust • Kolonisatsioonifaktor – adhesioon • Neuraminidaas – modifitseerib rakupinda, suurendamaks GM1 (gangliosiidretseptor) seostumiskohti koolera toksiini jaoks, G-valgu kaudu tekib cAMP tõus, sekretoorne diarröa. • LPS • Polüsahhariidne kihn kaitseb seerumi bakteritsiidse toime eest Haigused. Vibrio cholerae Koolera (O1, O139): algab 2-3 päeva pärast sissesöömist ägedalt vesise diarröa ja oksendamisega. Edasisel
annaabi.ee 
