Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused.
2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti saada väliskihile 8 elektroni
ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46.Kristallhüdraat-kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 47.Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised) 48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused 49.Dissotsiatsioonimäär- näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks 50.Soola hüdrolüüs- neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. 51
Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 1) Reageerimine hapnikuga Õhus ja eriti hapnikus oksüdeeduvad metallid väga kiiresti ja nagu eelpool kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 2Li2O Liitiumi põlemine õhus (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/590738787 ) Teised leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel kas peroksiide või hüper- ehk superoksiide. Peroksiidid ja superoksiidid on sellised ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt perok-
Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS
aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Z r pikomeetrites
vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. suurem on ta redutseerimisvõime; raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides
Praktikas esineb ka ained, mis on nii kristalsed kui amorfsed. Need on ainete segud (nt. klaas). Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Tahked ained jagatakse sisemise struktuuri järgi poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks. Osakesed võivad olla: vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org. ained), neutraalsed aatomid (metallid). Rõhk tahkele ainele erilist mõju ei avalda. Tahke aine (kristalne) sulab jääva rõhu korral kindlal temp.il, sulamistemperatuuril, mis ühtib aine tahkumistemp.iga. 16. Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimisvormi kindlaks tegemisel (kristalne, amorfne, nende segu). Rönt.analüüsiga on võimalik määrata kristallainete kristallvõre tüüpi,
Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti).
sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näide: kõikide elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. b. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta Näide: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jt. c. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näide: nailon, amberliit, dowex jpt. · VALEM a. Empiiriline (lihtsaim valem) Näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning aatomite gruppide arvulist vahekorda vähimate täisarvudega. CH3Br, C6H6, Ca(OH)2, Ca3(PO4)2 b. Struktuurvalem.
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2
lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks. 1.4 Sool. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki täis teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2000 mg naatriumi. Just naatriumi liigtarbimine on tervisele ohtlik. Soola leidub: merevees; soolajärvedes; iidsete veekogude põhjas; paljudes leiukohtades kõikidel mandritel (v.a. Antarktika). Soola varud on piiramatud, seega pole soolapuudust inimkonnal karta. Soola toodetakse:
ühest hapnikuaatomist. Elementidest on universumis kõige enam vesinikku, see on tähtede põhiline koostisosa. Keemiline reaktsioon Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga. Mõni reaktsioon vajab käivitamiseks soojust, teine omakorda eraldab seda rohkesti. Elemendid ja ühendid Keemilise elemendi väikseim osake on aatom. Kui erinevate elementide aatomid ühendada, moodustub uus kooslus keemilise ühendi molekul. Näiteks tavaline keedusool on keemiline ühend, mille nimetus on naatriumkloriid. Keedusool on saadud kahe elemendi naatriumi ja kloori aatomeid ühendades. Kahe elemendi ühendamisel moodustunud ühendi omadused on täiesti teistsugused kui tema koostised olevatel elementidel. Alkeemia Vanaaja keemia alkeemia oli maagia ja oletuste kummaline segu. Aastast 300 on alkeemikud proovinud valmistada seatinast, elavhõbedast ja mõnest teisest odavast metallist kulda. Nad
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30
korraga amorfne ja kristalliline struktuur. Need on ainete segud. Klaas on kristalsete ja amorfsete ainete vahpeal. Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Sisemise struktuuri järgi jagatakse poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks. Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid). 16. Tahkete ainete röntgen.: Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimis vormi kindlaks tegemisel (eksisteerimise vormid : kristalne, amorfne või nende segu). Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O 1. Leidumine ja puhastamine. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta on kõikide organismide ja ümbritseva keskkonna alaliseks koostisosaks. Elusorganismid sisaldavad 50- 99% vett. Täiskasvanud inimese massist moodustab vesi umbes 23. Looduslik vesi ei ole täiesti puhas. Ta sisaldab lahustunult mitmesuguseid sooli ja gaase ning lahustumata lisandeid, mikroorganisme jne. Joogivee saamiseks kõrvaldatakse vees olevad lahustumaud ained liivfiltritega, mikroorganismid kõrvaldatakse veest kloorimise või osoneerimisega. Lahustunud lisanditest vabastamiseks vett destilleeritakse või rakendatakse ioonivahetajaid, ioniite. Destillatsiooniseadmes muudetakse vesi auruks ja aur kondenseeritakse jahutis destilleeritud veeks. Lisandid (soolad) jäävad destillatsiooniseadmesse
Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama.
redutseerivad vett; 11. Kirjeldage leelismetallide reageerimist mittemetallidega (sh hapnikuga). Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Kuidas saadakse naatriumoksiidi Na 2O ja kaaliumoksiidi K2O? Leelismetallid oksüdeeruvad. 4Na + O2 = 2Na2O 4K + O2 = 2KO2 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2), nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · 2Na + Cl2 = 2NaCl - keedusool · 2Na + 2H20 = 2NaOH + H2 - seebikivi, kasut. Keemiatööstuses ja paberi saamisel · CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O Na2CO3 + CO2 + H2O 2 NaHCO3 - küpsetuspulber · Na2CO3·10H2O - pesusooda - kasutatakse vee pehmendamiseks (sadestab välja Mg ja Ca katiioonid) · CO2 + 2NaOH = Na2CO3 - sooda - kasutatakse käsitöös, klaasi tootmiseks · KOH +HCl = KCl + H2O (NaCl + K = KCl + Na) - väetis, sülviinist, karnaliidist · KOH + HNO3 = KNO3 + H2O - salpeeter?, tuletikkudes, mustas püssirohus
vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. · Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning
Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH)
lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+-ioonidega (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH - -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H++CO3²-. CO3²- edasisel reageerimisel Ca2+ -ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. CaCO3 kõrval on katlakivis veel Fe2O3xnH2O ja CaMg(CO3). Põhjavee (Fe2+- ioone sisaldava vee) kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O 2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun)
Kui on, siis kuidas ? Vee karedus kaasaegne kaasajal peetakse vee kareduseks vaid Ca 2+, Mg2+ ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. Kui kaltsium/magneesium/vesinikkarbonaatioone ei ole, siis sadet ehk katlakivi ei teki. Näiteks destilleeritud vees ei ole karedust, sest vesi on juhtitud läbi ioniitide, kus Ca ja Mg on asendatud vees lahustuvate ainetega. Vee kareduse mõiste vananenud sisu ja vananemise põhjused ??? Vanasti öeldi, et vees on Ca ja Mg soolad. Nüüdisajal räägitakse ioonidest. (KAHTLEN SÜGAVALT SELLES VASTUSES) Kareduse ja katlakivi seotus Kareduse all peetakse silmas kaltsium- ja magneesiumioonide sisaldust vees. Vee kuumutamisel üle 65% hakkavad nende ioonidega kulgema reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 17. Vee dissotsiatsioon: prootonite kontsentratsioon, pH mõiste, vesilahuste pH väärtuste diapasoon
On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid ning anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+-ioonidega (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH- -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H+ +CO3²-. CO3²- edasisel reageerimisel Ca2+ -ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. CaCO3 kõrval on katlakivis veel Fe2O3*nH2O ja CaMg(CO3). Põhjavee (Fe2+-ioone sisaldava vee) kokkupuutel õhuga: 2Fe2++0,5O2+H2O 2Fe3++2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun)
Makrostruktuur on kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. ). 11. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 12. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 13. tähistamine. Nimed ei anna meile informatsiooni aine koht nt kriit. Osades üksikutes sisaldub vähene info nt lubjakivi. Kommertsnimed ei sisalda üldjuhul mingit infot nt nailon. Kui aine on nimetatud valemiga siis empiiriline valem anneb meile infot aatomite liikide kohta nt vesi H2O ja molekulvalem näitab veel rohkem infot. Tähistatakse ka segaste numbrikombinatsioonidega mille tähendusi otsitakse internetist või spetsiaalsetest raamatutest. 14. Ohutuskaardis on kirjas aine nimi, kirjeldus, omaduste kirjeldus, esmaabi viisid,
Katlakivi HCO3 H++CO32-. Karbonaatse kareduse määramine toim soolhappega tiitrimise teel: HCO3+HH2O +CO2 ja 2HCO3+Ca2+Ca(HCO3)2. Indikaatorina kasut metüülpunast (-oranzi): CM=VHCl* CM(HCl)/ 2*Vvesi. (VT küs 27) Üldkareduse määramine toim nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitiritakse triloon-B lahusega. Indikaatorina kasut kromogeenmusta, mis moodust Ca2+ ja Mg ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Lisatakse triloon-B ja kui kõik Ca ja Mg ioonid on seotud värvitusse kopleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvuse tõttu siniseks CM=Vtriloon-B*CM(triloon-B)/Vvesi. 11. Milline protsess on lahustumine? Lahustuvus aine võime mood. teiste ainetega homogeenseid süsteeme (lahuseid). Tahkete ainete korral mõõdetakse lahustuvust g-des 100 g lahusti kohta. Analoogil. arvutatakse ka gaaside ja 5
Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamise. Puhvermahtuvus, sisaldab hape-alus paari kuuluvaid osakesi, koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast või nõrgast happest ja selle soolast. 28. Mis põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 29. Vee karedus. karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. 30. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Karbonaatsest e. mööduvast karedusest saab lahti: Vee keetmisega; Ca(HCO3)2 CaCO 3 + CO2 + H2O; Ca(OH)2 lisamisel: Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 = 2CaCO3 +2H2O, Mg(HCO3)2 +2Ca(OH)2= 2CaCO3 +Mg(OH)2 +2H2O; Na-kationiidi filtrid:
Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne
Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23
Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
