Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vill, mineraal, mineraalvill, fassaad, seinal, mineraalvilla, plaadid, seguga, klaaskiu, klaaskiud, kivivill, plaate, aluspind, tasane, vahtpolüstüreen, kivivilla, augu, betoon, tehnoloogia, fasaad, ehitusmaterjalide, tellisseinad, ebatasane, kiivas, plaadile, armeerimine, armeeritud, luuakse, kasutatava, segusse, klaaskiudvõrk, kattev, kuivseguelemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled eemaldatakse all
alaserv. *Soojustusmaterjal liimitakse seina liimisegu abil. Liim kantakse ühtlase paksu ribana plaadi servale ning keskele pannakse lisaks kaks kuhilat. *Sirgete seinte puhul võib segu peale kanda segukammiga. *Punktliimimise meetod. Vähemalt 60% isolatsiooniplaadi pinnast peab olema aluspinnale liimmördiga kinnitatud. *Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad. *Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni. *Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti.
...................................................................4 Soojustusplaatide kleepimine..............................................................................................................4 Soojusplaatide tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Polüstürooli tüübeldamine.............................................................................................................. 5 Mineraalvilla tüübeldamine............................................................................................................ 6 Lamellvilla tüübeldamine................................................................................................................6 Akna veepleki paigaldus..................................................................................................................... 6 Armeerimine............................................................................
Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate poole ebavõrtselt, siis see osa mis ei mahu ära jagatakse pooleks ja liigutatakse keskmist joont sinna poole kuhu vaja. 27. Plaaditud pidnade vuukimine Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Valmis segatud vuugimass kantakse
Krohv kanna pinnale järgnevate kihtidena peale eelneva kihi kuivamist, ühe kihi paksus ei tohi olla üle 2,5 cm. NB! Juhul kui sein on eelnevalt värvitud või krohvitud, tuleb vana kiht enne krohvimist täielikult eemaldada. Juhul kui vana krohv on tugevalt seina küljes, pole selle eemaldamine vajalik. Viimane kiht silu hoolikalt tasaseks nagu hariliku krohviga. *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine: Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga. *Vajalikud töövahendid Trapetslatid, segutrell, pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused
Temperatuurikindlus jäätub Madalaim kasutust° +10°C pH u. 9 KULU poorne pind 4....5 m2/l TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel KASUTUSJUHEND Loksuta toodet enne kasutamist. Esimest kihti vedelda 1:1 veega. Kiilto Kerastop kantakse rulli või pintsliga seinale ning peale esimese kihi kuivamist (1-2 tunni möödudes) või pinna muutudes tolmukuivaks, kanda peale teine kiht lahjendamata Kerastop niiskustõket. Peale teise kihi kuivamist, soovitatavalt järgmisel päeval võib paigaldada plaadid kasutades Ultra Fix-plaatimissegu või Master Fix kahhelplaadiliimi. TÖÖVAHENDITE Töövahendid puhastada kohe peale töö lõpetamist rohke veega. PUHASTAMINE PAKKIMISVIIS 1 L, 3 L ja 10 L TÖÖ JA Vältida nahale sattumist. Kanda kaitsekinaid. Hoida lastele KESKKONNAOHUTUS kättesaamatus kohas. Töövahendite pesuvee võib valada kanalisatsiooni. Värsked tootejäägid kuivatatakse, kuivanud toote võib viia üldkasutatavale prügimäele. Lisainfo ohutuskaardil..
Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka (klass B roof vt viide normile - EV ST 620-9:1993). Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. 1.2. MATERJAL JA VALMISTAMINE Bituumenrullmaterjalide valmistamiseks kasutatakse bituumenit, modifikaatoreid (SBS, APP, APAO), erinevat tüüpi tugikangaid (kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu ja polüesterkanga segu), täiteainet, polüpropüleen või polüetüleenkilet, liiva ja erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale (mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium). Vedel bituumen kantakse läbi immutusvanni liikuvale tugikangale, saadud toorikule kantakse või pressitakse pinnaviimistlus. Jahutatud bituumenrull lõigatakse vajalikku mõõtu ja pakendatakse teipe või paberpakendit kasutades. 1.3. PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE
vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2 1 Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse sü süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või vahtpolü vahtpol stüreeni. üstü reeni. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- mineraal-, polü polümeer- meer-, silikoon- silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda.
täielikku kuivamist. Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga krohvisegude hulgast, mida toonitakse Weber ja NCS värvikaartide alusel. Teise populaarne lahendus on WeberMin. WeberMin on oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid polüstüreeni asemel kasutatakse soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid.
Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega: Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
kahjulikke ühendeid. sobilikud nii uusehitistel kui vanade hoonete ehitamisel. tagavad puhtama ja tervislikuma ruumikliima. sobivad allergikutele. lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja ainulaadsed. pinnad on vastupidavad. kasutamine on ohutu. materjalid on enamsti kohalikku päritolu. keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Ökoloogilised ehitusmaterjalid Mineraalvill Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks mineraalvill (kivivill või klaasvill). Mineraalvilla valmistatakse looduslikust toorainest, kuid selle tootmine on väga energiamahukas, sest temperatuur peab ületama 1400 °C. Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid
värvipinde koostisesse mürgiseid elemente. Lisaks sellele tuleb keskkonnast kõrvaldada ka mikroorganismide eluks vajalikud ained. Kolmas võimalus on isoleerida metall täielikult ümbritesvast keskkonnast. Seda võib teostada pindamisega. Kuna mikroorganismid on erinevad, siis on ka erinevad viisid, mürgid ja vahendid, mis neile hävitavalt mõjuvad. 7 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. Sissejuhatus Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest
pritskrohvina. Krohvipinnad on värvitavad fassaadivärvidega ja teiste krohvipindadele sobivate värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada
Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele.
jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi).
[3] 2.3. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalsed isolatsioonivõõbad ehk lobrid on ühe- või kahekomponentne kuivsegu mida segatakse veega saamaks hüdroisolatsiooni materjal. Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka kuivamisfaasis niiskust, siis on vaja ka aluspind niisutada, et saada parim tulemus. Isolatsioonitegurit võib mõjutada lisaks eelnevatel ka liiga väike kihipaksus, mehaanilised vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib võõpasid kasutada ainult pinnaseniiskuse või mittesurvelise vee korral. Ühtlasi kasutatakse võõpasid veeanumate siseisolatsioonis, niisketes ruumides, ülalpool maapinda
tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed, kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT. Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3
jäävast servast mehaaniliste kinnititega (tüüblitega). Paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega. Vuugi laius on ~ 40mm. Vuukide kõlblikkuses veendutakse proovitükkide võtmise ja katsetamise teel. Vuugi tõmbetugevus peab olema suurem kui kattematerjali tõmbetugevus. 39 Lamekatuse soojustus Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: mineraalvill, vahtpolü vahtpolüstü stüreen (EPS, XPS), keramsiitkruus, keramsiitkruus, vahtklaas. Et taluda nii pealkä pealkäimist kui ka lumekoormust peab soojustusel olema piisav survetugevus (>25 KN/m2). Soojustus tuleb kinnitada katuse aluskonstruktsiooni või katta raskema materjaliga, mis vä väldiks soojustuse liikumahakkamist tuule või mõne muu koormuse mõjul.
Vahelaest või katusest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigutada 100mm paksune kivivill, betoonkrae vms. Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri välispinna vastu. Tuleohutuse nõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks 0,8m katuse pinnast kõrgemale. Metallist suitsukorstna sisekest happekindel 1-4 mm paksune roostevaba teras või 4 mm paksune must teras või malm. Isoleerimiseks spetsiaalne tulekindel vill. (mahukaal 100kg /m3 ja enam). Oluline on kuja põlevmaterjalideni. Kuja saab vähendada kasutades kaitseekraane. 25% ühekordse ekraani korral ja 50% kahekordse kaitseekraani korral. Hügieenilisus, terviklikkus ja keskkonnaohutus Tänapäeva inimene veedab 80 -90% ajast siseruumides. Seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised füüsikalised bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust tervist (haigusjuhtumite arv)
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Masinakrohv
karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSOON Isolatsiooni näitaja moodustub mitmete eri tegurite koosmõjust, mida võib suunata hea planeerimise ja hoolika paigaldusega. Sei-nakonstruktsiooni heliisolatsiooni näitajat mõjutavad näiteks: - karkassiruumi paksus - vahelduva kinnitusega karkass - puit- või teraskarkass - plaadi paksus ja kaal - plaadikihtide arv - mineraalvill - konstruktsiooni tihedus Laboratoorsetel mõõtmistel saadakse optimaalne isolatsioon (Rw) otse läbi seina, aga praktikas saadakse tavaliselt madalam väärtus (R'w), mis tuleneb järgmistest teguritest: 1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära
Nõuded: Kulunorm: 19. Põrandate plaatimine Niiske ruumi põranda plaatimine: Niiskustõke, esimene kiht segatakse veega 1:10, kantakse pinnale, teine kiht on lahjendamata niiskustõke, nurkadesse kangas, põranda trapp tuleb ka kangaga üle teha. Kangas kinnitatakse mastiksiga (fiiberkumm), mastiksit võib panna kuni 3 kihti. Nüüd tehakse plaadikavand. Alustatakse plaatimist, lõikamist vajavad plaadid äärtesse. Kasutatakse külmamiskindlat, niiskuskindlat, CM17 segu. Olenevalt plaadist kasutatakse kammi Tehnoloogiline järjekord: Töökoht: Töövahendid: näpitsad, kamm, seguämber, ristid, nöörid, kiilud, svamm, mikser, lood, kummipahtlilabidas, Materjalid: plaatimissegud, niiskustõkked, mastiksid, segu, vuugitäide, hüdroisolatsioon, plaadid, Tööohutus: prillid, kindad, tööriided, Kvaliteet: visuaalne, 20
Omaduseks on puhtad/sügavad värvitoonid. Massist 80 % on värvipigmendid. Valmistatakse nagu traditsioonilist Murano (Veneetsia) klaasi. HIND (millest sõltub) Värvitoonid (mida tumedam ja säravam, seda kallim) + tehnilised omadused + plaadi suurus (suured mõõtmed ja mosaiik on kallimad) + tootjamaa + disain. KAHHELPLAAT Keraamiline glasuuritud plaat, mida on põletatud alla +1000C temperatuuril. Plaadi põhi on poorne ja vett imav. KALIIBER Plaatide mõõdutolerants. Peale põletamist plaadid mõõdetakse ja sorteeritakse suuruse järgi kaliibriklassidesse (vahemikes 1-5). KERAAMILINEPLAAT Koosneb peamiselt savist ja liivast, millele on lisatud mineraale ja karbonaate. KIRGASKLAASMOSAIIK Klaas lõigatakse kujundeiks (mõõtu), reeglina alla kuue ruuttolli ja sulatatakse. Plaadi värv on plaadi põhjal. KLINKER Keraamiline plaat, mida on põletatud umbes +1100C kuumusel. Glasuuritud või glasuurimata. Võivad olla külma- ja happekindlad. GRESPORCELLANATO
Pigmentide lisamine ja lõpuks oliiviõliseebiga viimistlemine andis väga omapärase siidja läikega pinna. Uurimised on näidanud, et Maroko lubja teevad eriliseks hüdraulilised lisandid. Nende lisandite ja kiviga tihendamise tõttu saadakse lõpuks väga suur pinnatihedus ja ka veekindlus. Alles mõned aastad tagasi on tadelakti kasutamine avastatud ka Kesk-Euroopas. Tavaliste kahhelkivide asemel saab vannitoa seinad, põrandad, valamud, vannid ja ka lauapinnad katta tadelakti seguga ning saada sel moel eripärased pinnad. Need võivad loomulikult olla ka kumerad. Tadelaktiga töötamine nõuab keskmisest suuremaid käsitööoskusi. Pulber segatakse külma veega tihedaks pastaks. Segu võib kõikide lubja suhtes püsivate pigmentidega toonida. Krohv kantakse kahes kihis, ca 2 mm paksuselt pinnale. Tahenemise järel silutakse seda pahtlilabidaga ning tihendatakse ja poleeritakse kiviga väikesi ringikujulisi liigutusi tehes. Kiviks sobib basalt, ahhaat,
Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
Tapeedid ja tapeetide omadused. www.muster.ee tapeetide märgid ja arud ( ostmisel). need iseloomustavad.. 1. Tapeedi veekindlust ehk pestavust, tugevust. 2. Tapeedi valguskindlust ( 8 mõõte süsteemipunktid) 3. Tapeedi muster. 4. Tapeedi partii number või valmistamis kuupäev. 5. Vihjed liimi sortidele, mis sobivad antud tapeedile mis ostate. Tapeedi liigid: Tapeedid jagunevad eelkõige koostise ja valmistamise tehnoloogia järgi. Skaala on lai alates odavast klaaskiud tapeedist, kuni hinnaliste siid tapeetideni. 1. Paber tapeet. 2. Tekstiil tapeet. 3. Vinüül tapeet. 4. Värvitav tapeet. Paber tapeet: traditsioonilised ja levinuimad paber tapeedid alus põhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. tapeedi pealis kihile on trükitud muster ( sageli sisse pressitud). Paber tapeete on ühekihilisi ja kahekihilisi. Tapeedi eelised:
5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2
KROHVITÖÖD õp. Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvi
plastmasstooteid tervisekaitse ei luba toota, kuid mõned eritavad põlemisel mürgiseid gaase. 5. PVC tooteid on valmistatud polüvinüülkloriidi baasil 6. Räiniorgaanilised polümeerid erinevad teistest polümeeridest mitmete omaduste poolest nt on jäigad, kõvad, hüdrofoobsed ja kuumakindlad ained. Nende erimass on 1,6...2,1g/cm3, kuumakindlus 280-350 kraadi juures ja survetugevus 400...600 N/mm2 7. Klaasplast kujutab endast polümeerset materjali, mille täiteaineks on klaaskiud või klaasriie. 8. Kõige sagedamini tehakse aluskihiga linoleume polüviinkloriidi baasil ja neid tuntakse üldnimetuse all PVC katted. 9. Sooja aluskihiga linoleumid erinevad teistest selle poolest et neil on riide asemel kas vildi või vatiini kiht. 10. Sünteetilised kiled on väga õhukesed materjalid, mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja polüvinüülkloriidist, harvem muudest vaikudest. 11. Geomembraanid kujutavad endast mingi
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
annaabi.ee 
