muutub, kuid agregaatoleku muutust ei esine. Q = cm( t L - t A ) m-keha mass, c-keha erisoojus, tL-keha lõpptemp., tA-keha algtemp. SI-s mõõdetakse soojushulka ja energiat dzaulides, kuid 1 J defineeritakse kui mehaanilise töö ühik. Q Q = cm( t L - t A ) c = ERISOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub keha materjalist ning m( t L - t A ) ta on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mida on vaja anda kindla massiga kehale selleks, et keha temp. tõuseks ühe kraadi võrra, sel juhul, kui ei toimu agregaatoleku muutust. Q 1J J Q = cm( t L - t A ) c = SI : =1 SI-s on erisoojuse ühikuks võetud sellise aine m( t L - t A ) 1kg 1K kg K erisoojus, millest valmistatud keha temp
keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehalt üle anda vajalik soojushulk. Tahhumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutud tahkiseks. Ka see toimub kindlal temp. tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga: Qt= - m. Tahkumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskimine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia ja jääva soojushulga annab keah ära. Aurustumine ja kondenseerumine Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Soojushulga valem: Qa= r m (r- aurustumissoojus, mis on võrdne
jääval rõhul, kui jääval ruumalal anti gaasile soojushulk 60 J ja paisumisel tegi gaas tööd 40 J? Lahendus. Antud: Q1 = 60 J 1. Vaatame kõigepealt gaasiga toimuvat protsessi kui gaasi ruumala on jääv A2 = 40 J (V = const.). Kuna sel juhul gaas tööd ei tee ( A1 = 0 ), siis termodünaamika Q2 = ? esimesest seadusest Q = U + A saame, et gaasi siseenergia muutus on võrdne gaasile antud soojushulgaga U = Q1 = 80 J . 2. Järgnevalt vaatame gaasiga jääval rõhul toimuvat protsessi. Sel juhul gaas paisub ja teeb teatava hulga paisumistööd. (Et gaas temperatuuri tõstmisel paisub, järeldub ideaalse gaasi olekuvõrrandist pV = RT . Jääval rõhul on ruumala muutus ja temperatuuri muutus seotud järgmiselt p V = R T , millest on näha, et temperatuuri tõstmisel gaasi ruumala suureneb.) Gaasile antav soojushulk avaldub nüüd kujul 3
Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis. Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta). Erisoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik selleks, et tõsta 1kg antud aine temp. 1 kraadi võrra. Soojuslik tasakaal Soojuslik tasakaal saabub siis, kui süsteemi kõikides osades on temp. võrdsustunud. Q1 + Q2 = 0 Sulamine Kristalsetel tahketel kehadel on kindel sulamistemp. Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist
kellaga ajavahemikku, mille vltel juhis on elektrivool. Voolu t arvutatakse, korrutades pinge, voolutugevus ja ajavahemiku vrtused. Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t vrdne soojushulgaga Q, mis eraldub vooluga juhis. Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Mis on vooluvimsuse hikuks ja millega see vrdub? hikuks on 1 vatt. 1W = kui elektrivoolu t 1 sekundis on vrdne 1 dauliga. Kuidas mdetakse voolu vimsust? Kaudne: voltmeetriga mdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Voolu vimsus arvutatakse, korrutades pinge ja voolutugevuse vrtused. Otsesene: voltmeeter.
Joulie ja E. Lenz. Soojusliku toime seadust nimetatakse Joulie'i-Lenzi seaduseks. See seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu juhitakistuse ja voolukestusega. Q=I2RT A=Q Q soojushulk (J), I voolutugevus (A), R juhi takistus (), t aeg (s), A töö (J) Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) A=U*I*t N=U*I*t/t Elektiseadme võimsus sõltub voolutugevusest ja pingest. Mida suuremad need on, seda suurem on võimsus
Sulamisel aineosakest kiirus(kineetiline energia) ei kasva, aga muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass = Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga
· Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril · Sõltub temperatuurist · Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku keemistemperatuur keemissoojus · Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm Mõningate ainete keemissoojused Kondenseerumine on: · Aurumise pöördprotsess · Vabaneb energia (soojushulk Q) · Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril
0,0398 60 0,0398 60 Soojusjuhtivustegur = 1,1 10-1 ± 8,1 10-3 , usaldatavusega 0,95. 4 Järeldus Materjali soojusisolatsioonivõimet väljendatakse soojusjuhtivusteguriga, mis on võrdne soojushulgaga (Watt-sek), mis ühe sekundi jooksul läbib 1 paksust ja 1 2 suurust materjali kihti soojalt poolt külmale, säilitades seejuures eri poolte konstantse temperatuuri erinevuse 1 . Arvutuste tulemusena on katsekeha soojusjuhtivustegur = 1,1 10-1 ± 8,1 10-3 , usaldatavusega 0,95,
· Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline · Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala · Isotermiline protsess - T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu · Isobaariline konstantseks jääb rõhk · Isohooriline konstantne on ruumala Carnot ringprotsess TD 1. Printsiip ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö on võrdne süsteemile antud soojushulgaga ........ Carnot ringprotsess toimub ideaalse gaasiga ideaalses soojusmasinas. Ringprotsess koosneb neljast etapist 1-2 isoterm 2-3 adiabaat 3-4 isoterm 4-1 adiabaat, esimeses kahes paisub ja siis toimub kokkusurumine Carnot ringprotsessi kasutegur sõltub ainult soojendi ning jahuti temparatuuridest. Mida suurem on see temperatuuride vahe, seda suurem on kasutegur.
· Sulamine sulamiseks on tarvis anda ainele energiat, aine neelab energiat. · Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk
Nimetuse on watt saanud James Watti (17361819) järgi. JouleLenzi seadus Joule leiutatud kalorimeetri abil saadi katseliselt (empiiriliselt) seos mida nimetatakse JouleLenzi seaduseks: Q eralduv soojuhulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takitus () t aeg (s) JouleLenzi seadus näitab juhti läbiva voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. Seda arvesse võttes ning kasutades JouleLenzi seadust ja võimsuse definitsiooni, saame tulemuseks juba varem toodud valemi: Valem näitab võimsuse, pinge ja voolutugevuse omavahelist sõlutvust. KIRCHOFHI 2 SEADUS Kinnises ahelas elektromotoor jõudude summa on võrdne pinge langude summaga
nimetatakse selle kütuse kütteväärtuseks. 7)Soojusmasina peamised osad + joonis. Soojusmasinas muudetakse kütuse siseenergia ehk soojus mehaaniliseks tööks. Soojendi annab töötavale kehale soojushulga Q1. Töötavaks kehaks on kuumad gaasid või kuum aur. Ülearune soojushulk Q2 antakse jahutile(T2). 8)Kuidas arvutada soojusmasina kasutegurit + valem? [* ]Soojusmasina kasuteguri arvutamisel jagatakse masina poolt tehtud töö (A) Soojendi poolt antava soojushulgaga (Q1) A Q1 - Q2 T1 - T2 reaalse masina kasutegur: = Q1 = Q1 ideaalse masina kasutegur: = T1 max 9)Termodünaamika II seadus? Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale kehale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades. Selleks, et soojuks läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd Näiteks: külmkapp.
potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia. Siseenergia vähenemisel ülejääva soojushulga annab keha ära. Aurustumine ja kondenseerumine
Asume nüüd antud konkreetse ülesande juurde. Oletame, et vee lõpptemperatuur on t. Termoses olev vesi sai juurde soojushulga (külmema vedeliku lõpptemperatuur on ilmselt alati kõrgem algtemperatuurist) Q1 = c m1 (t - t1 ) . Juurdekallatav vesi aga andis ära soojushulga Q2 = c m2 (t2 - t ) . Kuna soojushulk kujutab endast ära antud või juurde saadud energiat, siis energia jäävusest lähtudes peab saadud soojushulk võrduma äraantud soojushulgaga Q1 = Q2 . Võrdsustades soojushulgad, näeme et erisoojus taandub välja ja saame lõpptemperatuuri arvutamiseks võrrandi m1 (t - t1 ) = m2 (t2 - t ) . Selle võrrandi lahendamiseks viime lõpptemperatuuriga liikmed ühele ja ülejäänud liikmed teisele poole võrdusmärki. Tulemuseks saame (m1 + m2 ) t = m1 t1 + m2 t2 , millest segu lõpptemperatuur arvutatakse valemist m1t1 + m2t2 t= . m1 + m2 Arvutamine annab tulemuseks 0,5 20 + 0,2 100 0
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima;
Aurustumissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustamiseks jääval temperatuuril (ühik on J/kg). Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel (ühik on J/kg). Soojusliku tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt teisele on ühe keha poolt antud soojushulk võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga: (Qantud = Qvõetud). Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Tahkestumine e kristalliseerumine on aine vedelast olekust tahkesse. Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku
Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub
kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima;
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima;
m aine mass 1kg Q=Lm Aurustumiseks kuluva ja kondenseetumisel vabaneva soojushulga arvutan valemist Q=Lm. Aurustumiseks kuluv soojushulk on võrdeline aine massiga ja oleneb ainest. 10. Mis on keemine? KEEMINE on aurustumisprotsess kogu vedeliku ulatuses (vedelikus olevatesse õhumullidesse) Keemistemperatuur sõltub õhurõhust vedeliku pinna kohal. 11. Mis on kütuse kütteväärtus? KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse soojushulgaga, mis eraldub kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (siseenergia hulk) on võrdeline kütuse massiga ja oleneb kütusest. Q=qm - sulamissoojus 1 J Q=Km kg Q sojushulk 1J m aine mass 1kg 12. Mis on elektrivool? ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.
kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima;
2 J Kalor (tähis cal) on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik ja on kasutuses veel mitmes eluvaldkonnas. 1 cal on soojushulk, mida on vaja 1 g puhta vee temperatuuti tõstmiseks 1 kraadi võrra) Soojuse tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale või kehade süsteemile on ühe süsteemi poolt antud soojushulk võrdne teise süsteemi poolt vastu võetud soojushulgaga. Q antud = Q saadud 6. Termodünaamika esimene printsiip. Olgu meil anum (silinder), milles asuv kolb võib õhutihedalt, kuid hõõrdumiseta üles-alla liikuda. Anuma kolvialuse osa ruumala olgu V, anuma ristlõike pindala S ja gaasi rõhk p. Anumas oleva gaasi
m pV= M RT p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn. 7. Termodünaamika I printsiip. On energiajäävuse seadus soojusprotsesside jaoks ja kirjeldab süsteemi siseenergia muutumist töö ja U2 U1 soojusülekande kaudu. - =Q-A (U-süsteemi siseenergia, Q-soojushulk, A-töö) Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia. Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu. 8. Isoprotsessid gaasides, seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel.
tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale. Kuna soojusmasinate töötavaks kehaks on enamasti gaas, siis kirjeldatakse soojusmasina tööd ideaalse gaasi seadusest pV =n RT lähtuvate rõhk-ruumala diagrammidega. 5. Tuletage Carnot' tsükli kasutegur ja defineerige entroopia kui olekufunktsioon. Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga Et adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, saame ning . Kasuteguri valemiks saame seega Asendades siia ning taandades , jääb valem Seose ja vahel saame adiabaadi võrrandist const: Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame
lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur. Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd. Kütuse põlemisel vabaneva soojusenergi arvul. Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga. =A/Q1=Q1-Q2/Q1100% 30-40% kasutegur. Carrot Kasutegur =T1-T2/T1100% Pilet 14.3 Ül: Liikumishulga jäävuse seaduse kohta. m1V1+m1V1=(m1+m2)V Pilet 15.1 Kondensaatorid. Kondensaatorite liigid ja kasutamine. On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat. Lihtsaim kondekas koosneb 2'st plaadist, mille vaheline kaugus on nende mõõtmetest palju väiksem. Mahtuvus sõltub plaatide suurusest. Kondekaid liigitatakse püsiva mahtuvusega millel on võimsus ette
Sulamisel aineosakest kiirus ehk kineetiline energia ei kasva, kuid muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi ning vabaneb soojushulk, mis on võrdeline kulunud soojushulgaga. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus ehk sulamiseks vajalik soojushulk või aine mass on Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga.15 13 https://et.wikipedia.org/wiki/Sulamissoojus (10
2. Mida uurib termodünaamika? TD kirjeldab ainete omadusi ilma siseehitusse tungimata, kasutades suurusi, mis on kas otse mõõdetavad(p,V,T) või nendest arvutatavad(A,Q,U,m); TD käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks; TD tegeleb igasuguste kütust tarbivate masinate konstrueerimise kõige üldisemate seaduspärasustega Mis on siseenergia? Mikrokäsitluses on siseenergea molekulide energia(kin. Ja pot. Energia summa); Makrokäsitluses on siseenergia muut U võrdne soojushulgaga (Q=U), mis omakorda on võrdeline temperatuuriga (T) ja soojusmahtuvusega (C). Q=C*T ; U=C*T, kus C on soojusmahtuvus (J/K) ; C=c*m, kus c on erisoojus (J/kg*K) Miks omavad keha või aine molekulid kineetilist ja potensiaalset energiat? Kineetiline energia molekulide soojusliikumise energia, Potensiaalne energia molekulide vastastikmõju energia Millal süsteemi siseenergia suureneb, millal väheneb? Siseenergia
Carnot tsükkel koosneb kahest isotermist (1-2 ja 3-4) ning kahest adiabaadist (2-3 ja 4-1). Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö: A1+A2+A3+A4 jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga: (Q1-soojendaja temperatuur) Q1=A12=(m/µ)RT1*ln(V2/V1) Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga: (Q3- jahutaja temperatuur) Q3=A34=(m/µ)RT2*ln(V4/V3)
coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest.
temperatuuri alas. CO2 ei lahustu sulas keevisvannis. Keemiliste elementide oksüdeerimise intensiivsus sõltub nende afiinsusest ehk ühtivusvõimest hapnikuga. Esimesena oksüdeerivad Si ja Mn. KEEVITUS SOOJUSNÄHTUSED. Keevitusel on vaja kasutada piisavalt kontsentreeritud soojusvoogu põhi- ja lisametalli kuumutamiseks, soojuskadude ületamiseks ning lisametalli kuumutamiseks. Keevitusprotsessi iseloomustatakse keevisõmbluse pikkusühiku kohta sisaldatud soojushulgaga e keevisenergjaga Q. 4. Kristallisatsioon keevisvannis ja keevisliidete struktuur. Keevisliite mehaanilistele omadustele avaldab keemilise koostise kõrval suurt mõju keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on
sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1 J/kg) Kondenseerumine: Q = -Lm Elekter ja magnetism Elektriväli Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C=1A1s 1 kulon on laeng, mis läbib 1 sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega 1 amper. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine.
Igiliikur (perpetuum mobile) on kujuteldav masin, mis kuitahes palju kordi sama protsessi korrates teeb kasulikku tööd, seejuures väljastpoolt energiat juurde saamata. Valemist (20) järeldub, et dQ = 0 korral saame tööd dA = - dU vaid siseenergia vähenemise arvel. Gaaside soojusmahtuvused Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga. Järgnevas huvitavad meid soojusmah- tuvuse kaks erijuhtu. Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra: dQ J c= ( ) . (21) m dT kg · K Moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe kilomooli temparatuuri ühe kraadi võrra: dQ J C= ( ) . (22) dT kmol · K
kõrgenenud happesuse korral. Rosinad peaksid kuuluma nende inimeste menüüsse, kellel tuleb taluda suuri füüsilisi koormusi. Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad,
sagedamini elektrone). Pooljuhtides tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima. 129. Ohmi ja Joule'-Lenzi seadused. Ohmi seadus: voolutugevus on võrdeline potentsiaalide vahega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi elektritakistusega. I=U/R. Joule-Lenzi seadus näitab juhti läbivad voolu tõttu juhi soojenemisel eralduvat soojushulka. Kuna selle soojuse eraldamiseks on vaja teha tööd, siis on see töö võrdne eralduva soojushulgaga. 130. Mis on elektritakistus, eritakistus, elektrimahtuvus? Ühikud. Elektritakistus on takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu. Ühik on 1 . Eritakistus näitab kui suus on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise rislõikepindalaga keha takistus. Ühik on 1 . R=(*l)/S Elektrimahtuvus näitab kui suure laengus viimisel ühelt kehalt teisele on kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U. Ühk
termodünaamilise protsessi iseloomust vaid määratletakse lõpp-ja algoleku (U2 ja U1) siseenergiate vahega: U = U2 U1 (56) Kõige lihtsam on leida siseenergia muutust gaasi kuumutamisel jääval ruumalal (V=konst) , kui gaasil puudub võimalus teha tööd ning kogu antav soojus läheb gaasi siseenergia suurendamiseks: Q = U , mida leitakse sarnaselt soojushulgaga U = mcv T . Gaasi siseenergia muutus massiühikule jääval ruumalal on U = cv T (57) Gaasi kuumutamisel jääval rõhul (p=konst) leitakse siseenergia muutus termodünaamika esimese seaduse järgi arvestades gaasi paisumisel tehtavat tööd. Mehaailine töö on jõudude poolt keha ümberpaiknemise või deformatsiooni protsessi energeetiliseks näitajaks.
Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus: Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C. 3) SOOJAMAHTUVUSEKS nim. Materjali omadust salvestada endasse soojust soojendamisel ja hiljem jahtumisel ära anda ümbritsevale keskkonnale. Iseloomustatakse sooja erimahtuvusega. Vesi kõige suurema soojusmahtuvusega Vesi = 1 kJ/kg* C Kõikidel teistel alla 1 kJ/kg* C Puit 0,65 kJ/kg* C
Ruumala muutumisel saab rõhk konsantseks jääda ainult siis, kui muutub ka temperatuur. Seega on võimalik töö arvutada temperatuuri muudu kaudu: ( A = NR T2 - T1 . ) Siseenergia avaldub: Q = U + p(V2 - V1 ) Isotermiline protsess Temperatuur jääb muutumatuks. Ideaalse gaasi olekuvõrrandist selgub, et isotermilisel protsessil pV = const . Samas protsessis ei muutu ka gaasi sisenergia ehk U = const . Seega protsessi töö võrdub gaasile antava soojushulgaga: V2 A = Q = NRT ln V1 56. Termodünaamika esimene seadus. Kui siseenergia muutub nii soojendamise-jahutamise kui ka töö tulemusena, siis on siseenergia muutus võrdne gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega: U 2 - U1 = Q - A , kus U siseenergia, Q soojushulk. Töö võib kirjutada ka plussmärgiga, siis on see välisjõudude töö, mis tehakse gaasi ruumala muutes.
gaasi kogurõhk erinevate gaaside osarõhkude (ehk partsiaalrõhkude) summa: p= p1 p2 p 3...=n1 kT n 2 kT n3 kT ... , (2.18) 17 kus n1, n2, ... on erinevat liiki gaaside kontsentratsioonid. Seost (2.18) nimetatakse ka Daltoni seaduseks. 2.3. Siseenergia ja soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvuseks Ckeha nimetatakse suurust, mis võrdub soojushulgaga, mis tuleb kehale anda, et tõsta tema temperatuur ühe kraadi võrra. Olgu temperatuuri tõstmiseks dT võrra vajalik soojushulk dQ. Siis on keha soojusmahtuvus vastavalt definitsioonile: dQ C keha = . (2.19) dT Soojusmahtuvuse mõõtühiks SI-s on J/K. Aine moolsoojuseks C nimetatakse ühe mooli aine soojusmahtust, st – moolsoojus on võrdne
Termodünaamika I printsiibi kohaselt, kui gaasi hul on 1 kilommooli siis kehtib dQ=dUkm+pdVkm. Ühe kilomooli gaasi siseenergia temperatuuril T , Ukm=i/2 RT ning kui gaasi ruumala V=const siis mehhaaniliselt tööd ei tehta ja kogu gaasile antud soojus kulub siseenergia muuduks. Suurust (dQ/dt)v =dUkm/dT=i/2 R =Cv nimetatakse gaasi isohoorseks soojusmahtuvuseks, mis on võrdne ühe kilomool gaasi temperatuuri tõstmiseks ühiku võrra vajaliku soojushulgaga jääval ruumalal. 3.1.8. Ideaalse gaasi adiabaadi võrrand: T V - 1 = const. See avaldis kujutab endast ideaalse gaasi adiabaadi võrrandit parameetrite T ja V kaudu. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. 3.1.9. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides: I protsessides soojus mis juhitakse protsessi kulutatakse nii gaasi
(veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga. Äärmised temperatuurid, kus fotosünteesivad organismid elavad on -3,5 kraadi (soolase vee külmumistemp) ja +85 kraadi (sinivetikad kuumaveeallikas). Ööpäevased temp kõikumised ulatuvad vaid mõnekümne sentimeetri sügavusele. Tuule mõjul hakkab veekiht liikuma ja see viib soojenenud vee sügavamale. Mida kõrgem on soojenenud vee temp, seda väiksema sügavuseni saab tuul soojenenud vett segada, sest takistuseks on soojema vee väiksem tihedus.
Vasturõhuturbiinist väljuva auru võib anda otse soojustarbijale, tavaliselt nn tehnoloogilise auru näol, kuid enamasti suunatakse aur turbiinist soojusvahetisse ehk boilerisse, kus ta kondenseerub, andes seejuures soojuse üle soojusvahetit läbiva tarbijale suunatud soojusvõrguvee kuumutamiseks. Kuna aurujõuseadme ringprotsessi kasulik töö väheneb tarbijale lähetatava soojuse tõttu, siis alaneb ka ringprotsessi termiline kasutegur, mis võrdleb kasuliku töö osa protsessi antava soojushulgaga. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et kasutatakse ära turbiinist väljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks. Vastavalt tuntud termodünaamika teisele seadusele, ei ole võimalik kogu ringprotsessi juhitud soojust muundada mehaaniliseks tööks ning alati läheb midagi kaduma
3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6.kasutegur - auru tootmiseks kulutatud soojushulga suhe selleks küttekoldes ära põletatud kütusest eraldunud soojushulgaga (%) 13.Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi.Rõhu järgi: 1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad. 2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel. 3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad
Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Aur on väikeste veepiiskade kogum, mis on nähtamatu, puutub õhuga kokku ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondenseerub. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nimetatakse aurumiseks. Mida rohkem on õhus vee auru, seda niiskem on õhk. Tahkete ainete aurumist nimetatakse sublimeerumiseks. Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused
suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist. Siseenergia suurendamiseks tuleb kehale üle anda vajalik soojushulk. Tahkestumine on sulamise pöördprotsess, mille käigus vedelik muutub tahkiseks. Ka see toimub kindlal temperatuuril tahkestumistemperatuuril, mis on võrdne selle aine sulamistemperatuuriga. Tahkestumisel aine annab pidevalt soojust ära, kusjuures ühesuguse ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt võrdne sulamisel neelduva soojushulgaga : Qt = - m. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Tahkestumisel tekib kristallvõre, aine osakesed lähenevad üksteisele ja nendevaheline keskmine kaugus väheneb. Seega väheneb osakestevaheliste tõmbejõudude potentsiaalne energia ja ka keha siseenergia. Siseenergia vähenemisel ülejääva soojushulga annab keha ära. Aurustumine ja kondenseerumine
Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Arvutame Carnot' tsüklil töötava soojusmasina kasuteguri. Selleks peame kogu tsükli vältel tehtava töö A1+A2+A3+A4 jagama gaasile isotermilisel paisumisel antava soojushulgaga . Töö isotermilisel kokkusurumisel avaldub samasuguse valemiga . Et adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, saame Q2=Q4=0 ning . Kasuteguri valemiks saame seega . Asendades siia Q1 ja Q2 ning taandades , jääb valem .
Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuse ühik on 1 J/(kg*kraad) Sulamissoojus: Sulamissoojus on füüsikakonstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka. Näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Ühik 1J/kg. Aurustumissoojus: on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1 kg vedelikku auruks antud temperatuuril. Mõõtühikuks on 1 J/kg. Aurustumise pöördprotsess on kondenseerumine. Kütteväärtus: (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Soojusmahtuvus: väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse tõstmiseks 1 kraadi võrra. Mida suurem on keha mass, seda suurem on soojusmahtuvus ja
suuruse muutumise kiirus ruumi koordinaadi järgi.…Difusiooni kiirus vedelikus (vees, rakuplasmas) on keskmiselt …1000 kuni 10000... skorda kiirem kui õhus. Mis ühist on difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see nähtus ongi kehade soojusjuhtivus. 2. Aurumisenergia Aurumissoojust L mõõdetakse soojushulgaga (energiaga mida tuleb vedeliku massiühikule juurde anda, et see täielikult aurustada konstantsel t*. Väärtus vee jaoks … 539.6 cal g-1 Andke see ühikutes J mol-1… 539.6.4.18.18 = 40600 J...Kehade potentsiaalsed energiad mõjutavad üksteist elektrivälja ruumis sõltuvalt kaugusest. Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem (negatiivsem) on tema potentsiaalne energia. Aktivatsioonienergia on energia tase, millest peab olema energia suurem, et reaktsioon saaks toimuda
Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U TS on "tark" (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on "rumal" (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast. Entalpia H = U + pV = pV + F + TS on siseenergia ja antud oleku saavutamiseks tehtud töö pV (seisundi tekkeparameetri) summa. Sisuliselt võrdub entalpia kogu soojushulgaga, mis tuleb süsteemile anda selleks, et viia teda singulaarsest olekust (p = 0, V = 0, T = 0, S = 0) antud olekusse. Gibbsi potentsiaal on vaba energia ja korrutise pV summa: G = F + pV. TD printsiipide lühisõnastused: TD I : Te ei saa võita. Ei saa teha tööd, kulutamata energiat. TD II : Te ei saa viiki mängida. Ei saa muuta kogu soojust kui energiat tööks. Osa läheb kaotsi. Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda.
Q - = Bk K k 1 - e T k K Sisendsuuruseks aurustusküttepinnale on koldes vastuvõetud soojushulk. Selle suuruse muutus põhjustab kahe suuruse samaaegse muutumise: nendeks on auru kogus Dü.a. ja rõhk trumlis ptr. Rõhu muutumise kiirus katla trumlis on võrdeline soojushulgaga, mis akumuleerus katlavees, s.o. vastuvõetud soojushulga ja äraviidud soojushulga vahega: dp = Q - Dü .a. (i - t tv ) '' A n dt tr K kus An tegur, mis arvestab veeauru segu ja ekraanitorude metalli
annaabi.ee 
