" (Vaata!Valgesd kihvad!) Mehed hakkasid naerma ja indiaanlane tõstis ta üles.Valgekihv hakkas niutsuma.Niutsumist kuulis ta ema, kes meeletul kiirusel kohale tormas.Kiche jäi seisma ning urises kaugelt.Siis hüüatas üks meestest:"Kiche!Kiche!" Kiche tormas mehe juurde viskas pikali ja niutsis ning liputas saba."Sellest on aasta, Hall Kobras, kui ta ära jooksis,"ütles teine indiaanlane. "See pole ime, Lõhekeel," vastas Hall Kobras."Oli näljaaeg ja koerte jaoks polnud toitu.Ta oli minu venna koer ja nüüd on mu vend surnud ja ma võtan tema ja ta kutsika endale." Ta sidus Kiche rihma külge ning rihma puu külge.Valgekihv ei kavatsenudki emast lahkuda ja püsis ema juures. Laagris olid lapsed, naised, mehed ja koerad.Keset platsi tegi Hall Kobras lõket.Kutsikas muidugi ei teadnud mis tuli on ja pistis nina tulle, et seda nuusutada.Kibekiirelt tõmbas ta nina tulest välja ning turtsatas.Hall Kobras hakkas naerma, patsutas Valgekihva ja andis
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................
karjatama suuri loomi. Väidetavalt kasutatakse Inglismaal teda tänini lehmakarjade vaoshoidmiseks. Lühikarvalised kollid on edukad nägemise ja ka kuulmishäiretega inimeste juhtkoertena. «Kuulmis-koer» hoiatab peremeest ohtude eest, mis jäävad nägemispiirkonnast välja, näiteks seljatagant läheneva auto eest. Lühikarvaline kolli on temperamentsem ja liikuvam. Pikakarvaliste kollide buumi kõrghetk on küll möödas, kuid siiski peavad paljud just seda tõugu koerte maailma ilusamaks ja väärikamaks esindajaks. Kuid veel eelmisel aastal( 2003) oli ta veel kõige arvukaim koer näitustel. Pikakarvalisel kollil on uhke kohev karvkate, lühikarvalisel lühike ja liibuv. Kuid poolpüstised kõrvad ei tule iseenesest, need tuleb kutsikaeas alla panna spetsiaalse vahendiga või küsida nõu koerakasvatajalt. Pika- ja lühikarvalisi kollisid on kolme värvi: blue merle, tricolour ja soobel valgega. Kõigi nende ideaal turja kõrguseks on
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod. Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska. Isaks on tal Plutos, sündis Õndsate saarel. Sündis naerdes. Narruse vürts- lõbu. ,,Ei täie taibu juures rõõmu maitsta saa". Lapsepõlv on armas. Mida vanemaks saab ja targemaks, seda vähem on narrust. Uuesti lapseks saama vanaduses. Lapse enneaegset tarkust ei sallita. Seepärast lapsed ja vanurid saavadki nii hästi läbi. Need, kes
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
· Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm:
väga hea ja teema kohane tekst.
Kõik kommentaarid