Sarvkiht: 1. takistab vee aurumist organismist, 2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest. Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning mikroobid, allergeenid ja toksiinid pääsevad organismi. Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral. D- vitamiini sünteesis osalemine (muundamine). Epidermis e. marrasnahk Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise basaalkiht ka melanotsüütide asupaigaks. Melanotsüüdid toodavad pigment melaniini. Melanotsüüdid on jätketega rakud. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Melanotsüütide jätkete kaudu kandub epidermise keratinotsüütidele melanosoome, mis sisaldavad melaniini. Melanosoomid kaitsevad raku tuumi ultaviolettkiirguse eest asetsedes nende ümber. Epidermis e. marrasnahk
melanotsüüte näol (2900 +/- 249 mm2) ja genitaalpiirkonnas, märksa vähem aga õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti. Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD
8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb
üks kõige tavalisem ja kõige sagedamini esinev nahahaigus. Tekib mõne ärriti või allergeeni sattumisel nahka kohe, mõne tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena. Nt. Perioraalne dermatiit (suuümbruse naha põletik) VITILIIGO Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Need rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ka karvad vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks. Võib teha püsimeigi, sest naha epiteel ei kahjustata. PSORIAAS Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Psoriaasi
sünnimärke. Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutel UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium. 1) Päikesevalgus liigne päikesest tulev UV kiirgus kahjustab nahka ja tekitab melanoomi soodustumist. Juhuslikud päikesepõletused tekitavad suurema tõenäosusega melanoomi kui pidev päikese käes viibimine. 2) Solaarium samamoodi nagu päikesevalguseski, vabaneb ka solaariumis UV- kiirgust, mis kahjustab nahka. 5.1. Melanotsüüdid Pahaloomuline melanoom on põhjustatud melanotsüütide kasvajalisest vohamisest. Melanotsüüdid on erilised rakud, mis toodavad tumedat pigmenti (e. melaniini), mille ülesandeks on naha kaitsmine ultraviolettkiirguse eest. Sünnimärgid on melanotsüütide kobarad, mis tekivad lapsepõlves ja noorukieeas. Halvaloomuline melanoom võib tekkida olemasolevatest sünnimärkidest või normaalsest nahast. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui:
Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised). Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes nahapiirkondades, kus sarvkiht on õhuke, koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist, kuid peopesades ja jalataldadel 10 rakukihist. Basaalkihis asuvad melanotsüüdid. Iga kümne tüviraku kohta on umbes üks melanotsüüt. Kõige rohkem on neid näos, vähem kehal. Kuna melanotsüüte on palju vähem kui keratinotsüüte, toodab üks melanotsüüt melanosoome mitmele keratinotsüüdile. Melanosoomid kaitsevad tuuma DNA-d kahjulike UV kiirguse eest. Tumedal ja heledal nahal on suhtelislet võrdselt melanotsüüte, kuid tumeda naha korral toimivad need effektiivsemalt ja melanosoomid on suuremad, millest tuleneb suurem pigmendi kogus.
● Eritusfunktsioonid ● Termoregulatsioonifunktsioonid Nimetage nahakihid, mis moodustavad germinatiivkihi? Selle funktsioon? Basaalkiht ja sellega külgnev ogakihi sügavam osa moodustavad germinatiiv- ehk kasvukihi. Kasvukihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimub epidermise kõikide kihtide uuenemine. 10 Millest on tingitud naha värvus? Basaalkihi rakud melanotsüüdid valmistavad pruuni pigmenti melaniini, mis tingib naha värvuse. Kui kiiresti uueneb inimese nahk? 26-28 päevaga. Nimetage DERMA kihid ja nende funktsioonid: 1. Näsa- ehk papillaarkiht: - moodustab individuaalse papillaarjoonise - SÕRMEJÄLE - sisaldab silelihasrakkude kimpe, mis moodustavad karvapüstitajad, mille kokkutõmbel tekib kananahk - palju närvikiudude lõpmeid. 2. Võrkkiht - annab nahale tugevuse ja vastupidavuse
kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse Kiiritusravi kasutatakse kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse Samuti kaugelearenenud kasvaja korral iseseisva ravimeetodina kui siirded on näiteks ajus või luudes
Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude
hingeldus ja korduvad kopsupõletikud. Muudeks võimalikeks haigusnähtudeks on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest
Dishevelled-2 on tavaliselt olemas kõrgetes kontsentratsioonides karvafolliikuli välimises kihis, karvakoore eellasrakkudes ning ka kutiikula rakkudes, mis asuvad külgmiselt vastu WNT3-d ekspresseervaid rakke. Dishevelled-2-e üleekspressioon karvasibula välimises kihis jäljendab lühikarvalist fenotüüpi, mis tuleneb WNT3 üle ekspresseerimisest. Ehk nii WNT3 kui Dishevelled-2 üleekspressiooni tulemuseks on lühikese karvaga isendid. 7.6 Punapäisus kuidas melanotsüüdid toodavad punast pigmenti Inimeste ja teiste imetajate seas esineb tavalisest erineva karvastiku värvusega isendeid. Melaniin on must pigment, mis annab juustele blondi, pruuni või musta värvuse ja mille hulk nahas määrab ära naha värvuse. Phaeomelanin on punane pigment mille tulemuseks on punased karvad. Individuaalidel, kellel on nahas ja juustes phaeomelaniini, on väiksem võime päevituda. Paljudel imetajatel kontrollitakse melaniini ja phaeomelaniini suhet melanotsüüte
Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele
Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea
Tüviraku jagunemisel tekib üks diferentseeruma spetsialiseerunud rakk ning üks tüvirakk, mis on võimeline ennast taastootma. Hematop tüvirakud on eellasteks punaverelibledele (erütrotsüütidele), valgetele verelibledele (granulotsüüdid, neutrofiilid, vereliistakud) ja lümfotsüütidele. 10. Ektoderm · Ektodermi derivaadid - Pinnaektoderm (epidermis e nahk, juuksed, küüned, suuepiteel, lääts), - neuraalhari (perifeerne NS, melanotsüüdid, hamba dentiin) - neuraaltoru (peaaju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteem, motoorsed neuronid) · Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Gastrulatsiooni tulemusena tekivad 3 lootelehte; rakud pole enam totipotentsed ainult teatud rakud ja piirkond on võimeline arenema KNS-ks: (induktsioon) blastopoor hakkab
õigetele kohtadele ja toimuvad tüvirakkud determinatsioonid. Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust
Inklusioonid ehk sisaldised. Jagatakse: 1. Toitelised - erinevad orgaaniliste ühendite kogumid nt süsivesikud: tärklis, glükogee, inuliin; valgud; lipiidid. 2. Kaitselised a) taimedel oblikhape, mis teeb hapu maitse, seob kaltsiumi (tigude koja teeb pehmeks), oblikhape on ka mürgine. b) melaniin - mis kaitseb UV eest: peegeldab kiirgust tagasi; hajutab kiirgust; neelab kiirgust; on nõrk antioksüdant. Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse melanosoomidena(pigmendi kogumitena). Nahavärvuse erinevus tuleb melanotsüütide aktiivsuse erinevusest, sest kõigil on neid ühepalju. Teine jaotus: 1. Rakusisesed- ette nähtud sisekasutuseks 2. Rakuvälised - transporditakse kas rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse. Topeltmembraaniga struktuurid Mitokondrid, kloroplastid ja rakutuum. Mitokondrid: 1. Ehitus. 2 membraani, 2 ruumi. On sisemembraan ja välismembraan, ruumideks on
Sünnimärgi muutumine pahaloomuliseks võib olla tingitud tema vigastamisest või pidevast ärritamisest hõõrdumisel. Sünnimärk hakkab siis suurenema, eendub, muutub tumedamaks, haavandub, kattub kärnaga ja veritseb. ( Niin 2009.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti järgi sureb maailmas igal aastal melanoomi tõttu 48 000 inimest. Meestel asub mlanoom kõige sagedamini seljapiirkonnas ja pea- kaelapiirkonnas. Naistel aga jalasäärtel ja reienahal. (Tampere I.a.) Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis nahale annab pigmendi ehk värvuse ning mille ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNA-d. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib levida organismis kiiresti ning seetõttu on oluline avastada ja ravida haigust varases staadiumis, sest varases staadiumis on haigus ravitav. (Niin 2009.)
Kui neuraalne ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus (diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid
Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon Rakkude grupp või kude, mis produtseerib teisele grupile/koele (responder, vastuvõtja) vastavat signaali, mis muudab nende rakulist käitumist nimetatakse põhjustajaks (indutseerija, inducer) Enamasti on induktiivsed signaalmolekulid parakriinsed faktorid
Üksikute kollete raviks kasutatakse krüoteraapiat ja 5-fluorouratsiili. (derma.ee 23.02.2009) 4.3.1 Aktiinilise keratoosi ravi AK tuleb ravida võimaliku nahakasvaja ohu tõttu. Ravi käigus eemaldatakse kahjustunud rakkude kiht. Uus nahk moodustub sügavamal asetsevatest päikese poolt kahjustamata rakkudest (derma.ee 23.02.2009). 4.4 Melanoom Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka UV kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida, seega on oluline tema kiire avastamine, et ravida. (kasvaja.net 23.02.2009) See on kõige tõsisem nahavähi vorm ja peamine nahavähi surmade põhjustajaid. Melanoom võib areneda ükskõik kus meie kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub ajapikku pahaloomuliseks
nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel.
basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli
(Mõju pikaajalises perspektiivis) Arvatakse, et UVA-kiirguse kahjustav toime on põhjustatud aktiivsetest hapniku osakestest, mis reageerivad erinevate biopolümeeridega (DNA, valgud). Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb. (ibid) Võrreldes UVA-ga on UVB 1000 korda tõhusam päikesepõletuse tekitaja. Meditsiinis nimetatakse UV-B spektrit põletusspektriks. Mõistlikes doosides aktiveerib kiirgus melanotsüüdid, põhjustades rakkude kasvu ja intensiivistades pigmendi moodustumist, mille tulemuseks on nähtav päevitus ja naha kaitsevõime suurenemine UV-kiirguse suhtes. Üledoos põhjustab naha punetust (päikesepõletust) ning initsieerib naha- ja silmahaiguste teket, naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Stimuleerib melaniini tootlikkust. Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb. (ibid)
ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid) 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke? Melaniin melanotsüütide melanosoomides (spetsiifilised organellid). Melanotsüüte on kahte liiki – melanootilised (sisaldavad melanosoome) ja amelanootilised (ei sisalda melanosoome). Amelanootilised melanotsüüdid võivad teatud tingimustes muutuda melanootilisteks ja vastupidi. Kui melanosoom on täitunud melaniiniga muutuvad nad melaniinigraanuliteks ning nad eritatakse melanotsüüdist naabruses olevatesse rakkudesse. 15. 78. Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus? Pigmendigraanulites esineb: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid)
2) Kaitselised sisaldised: a. Taimedel oblikhape. Kaitseb kolmel viisil: · Hapu maitse · Kaltsiumi sidumine · On mürgine b. Melaniin (pigment) kaitseb: · UV-kiirguse eest: o Peegeldab kiirgust tagasi o Hajutab kiirgust o Neelab kiirgust o Nõrk antioksüdant · Melaniini toodavad melanotsüüdid ja melaniini eritatakse pigmendikogumitena Rakusisesed sisaldused sisekasutuseks Rakuvälised transporditakse rakuvaheruumi või teistesse rakkudesse Topeltmembraansed rakustruktuurid: a) Mitokondrid b) Kloroplastid c) Rakutuum Miktokondrid Ehitus: 2 membraani, 2 ruumi. Välis- ja sisememebraan. Esimene ruum on välis- ja siseruumi vahel. Teine ruum on sisemembraani sees. Mitokondri sisemembraani üksused kristad
Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest. Selles on tugevate kiudude kogumid, mis annavad nahale elastsuse, tugevuse ja jõu. Samuti on seal veresooned, rasunäärmed, higinäärmed ja karvafoliikulid (vt. lisa 2)
paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot. Meeleelundites ärritusele reageerivad, närviimpulssideks muutvaid ja impulsse KNS suunavad rakud on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine).
Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta
annaabi.ee 
