ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on
tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid Normaalne nahatüüp Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Tundlik ja allergiline nahatüüp Rasune nahatüüp Kombineeritud nahatüüp Ebapuhas probleemne nahatüüp Nahatüübid KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid) Emulsioonkreemid Nahapiimad Geelid Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed) Koorijad Maskid
Selles puudub ka nahajoonis. Tekib enamasti vanemas eas. Võib levida pärast mitmeaastast soikuvat perioodi, aastate jooksul muutub selle tüübi värvus ebaühtlaseks. (Abrahams, 2005: 250-251). 5. NAHATÜÜBID Inimeste nahk talub solaariumis käimist erinevalt. On inimesi, kelle puhul on nahapõletus pärast solaariumi külastamist väga kerge tekkima, samas kui mõnel teisel ei pruugi olla ka pärast 20 minutilist seanssi mingeid märke nahapõletusest. Nahatüübid määratakse kindlaks erinevate tunnuste alusel. I nahatüüp Selle nahatüübi alla kuuluvad inimesed, kellel on väga hele nahk, sageli tedretäpid, punakad juuksed ja sinised silmad. Selline nahatüüp on väga tundlik. Kui nahk UV-kiirgust saab, tekib kergelt põletus, nahk ei pigmenteeru. Ei soovitata päikest võtta. II nahatüüp Tunnusteks on hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad. Selline nahk on ka väga tundlik UV-kiirguse suhtes.
Populaarsus aina kasvas ning see tõi kaasa palju leidlikke tooteid, nagu huuleläige, juuksevärv, päiksekreem ja punane küünelakk. (History of Cosmetics) Teine maailmasõda tõi kaasa järgmise hiilgeaja kosmeetikale. Tuli palju uusi trende, mille muutsid populaarseks erinevad muusikud ja näitlejad. Tänaseks on kosmeetikatööstus ülemaailmne mitmete miljardite äri. Edukus seisneb pidevate uute lahenduste leidmises moes, mis kindlustab pideva värskuse. (History of Cosmetics) 1.2 Nahatüübid Nahatüüpideks on normaalne, rasune, kuiv ja kombineeritud. Igal inimesel on erinev nahk, mis tuleneb kolmest tegurist: 1. Veesisaldus – tagab naha elastsuse ja mugavuse 2. Rasvasisaldus – annab nahale toitained ja pehmuse 3. Tundlikkuse tase – määrab naha vastupidavuse ja talutavuse (The national skin care institute) 1.2.1 Normaalne Normaalsel nahatüübil esineb üksikuid vaevalt näha olevaid poore, kuid üldiselt on särav
· Osoon Eesti kohal. o Minimaalsed väärtused sügisel, oktoobris-novembris kuid harilikult mitte alla 200 DU (min 181 DU, 2007). o Maksimaalsed väärtused talve lõpul ja varakevadel, veebruaris-aprillis, kuid mitte üle 400 DU (max 546 DU, 2002). · Osoonikogus molekulide arvu kaudu. o Üks Dobsoni ühik vastab 2,69· osoonimolekulile 1 ruutmeetrise ristlõikega vertikaalses atmosfäärisambas. · Biodoosi kogunemise kiirus, erinevad nahatüübid. o Valge I päikesekiirguse suhtes väga õrn nahk, muutub punaseks, kuid ei pruunistu. o Valge II nn kaukaasia nahk. Punetav nahk muutub paari päevaga pruuniks, mis kaitseb edaspidi punetumise eest. Enamus eestlasi. o Valge III lõunamaades elavad valge rassi esindajad nt araablased. o Helepruun. Pruun. Must. o Eesti geograafilisel laiusel on valge II nahatüübi jaoks päikesekiirguse intensiivsus 3 MED/h
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
punetuse. Fuusikaliselt on biodoos uhikulisele pinnale teatava aja jooksul langev paikesekiirguse (paikesevalguse) energia . Paevitamisel on oluline teada kui kiiresti voiks 1 MED koguneda ehk teisisonu, kui kiiresti toimub paevitamine voi poletuse saamine. Fuusikalis-bioloogilise suurusena kasutatakse doosi kogunemise kiirust, uhik MED/h. Doos koguneb kiiremini keskpäeval tõelise päikeseaja järgi , päike on kõige kõrgemal. Nahatüübid jaotatakse kuueks : 1)Valge I 200 J/m2 2)Valge II - 250 J/m2 eestlased 3) Valge III 350 J/m2 araablased 4)Helepruun 500 J/m2 5)Pruun 800 J/m2 6) Must 1500 J/m2 Tegijapoiss 2010 Kohalik keskmine päikese aeg on GMT tuginev ajasüsteem , millest GMT-d on korrigeeritud vastaval asukoha mediaani idapikkusele E. Selle aja järgi leitakse vist millal on päike kulmineerunud . Tavaliselt kell 12 peäval +- 15 minta. Kohalik keskmine aeg = GMT + 1/15E E- asukoha idapikkus kraadides.
annaabi.ee 
