Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiik-arvestus mõisted ja teater (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist ), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis )

  • Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring – amfiteater )
  • Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale.
  • Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja.
  • Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris.
  • Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad.
  • Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast:
    • Orkestra – ringikujuline tantsuväljak, a’la lava
    • Skenee – lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. „ Oidipuses “ see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab)
    • Theatron e. koolon – tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile)
  • Thespis – lavastaja, poeet , trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja.
  • Ditüramb – ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks
  • Dionüüsia(d) – Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed)

Tragöödia – kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud
Antiik-arvestus mõisted ja teater #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor
Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Antiikaja teater

(nimi) (klass) (juhendaja) Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
thumbnail
15
doc

Antiikaja teater

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja teater Referaat Kätlin Kukebal 10.a Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................

Kultuuriajalugu
thumbnail
17
odt

Antiikteater

Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha

Teatriajalugu
thumbnail
12
doc

VANAKREEKA TEATER

VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA ­ kreeka keeles 'tegevus' ­ kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olen

Kultuur
thumbnail
13
doc

Antiikkirjandus

nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates

Antiikkirjandus
thumbnail
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides. Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" ­ "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" ­ "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust

Uurimistöö alused ja metoodika
thumbnail
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis-laululine tantsuetendus. Autor, kes lõi tragöödia teksti, see 7 komponeeris ka muusika ja oli samas ka lavastaja. Ditürambi laulis koor, kui koor ei laulnud, siis tekkis dialoog. Tragöödiate põhiteemaks olid müüdid. Eelkäijaks oli eepos. Aines põhinebki peamiselt kangelasmüütidel

Antiikkirjandus
thumbnail
19
doc

Nimetu

Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun