Pähklipureja
Käisin detsembris Vanemuise
teatri suures majas vaatamas Pjotr Tšaikovski balletti
„Pähklipureja“, mis toimus kahes vaatluses ja kestis umbes kaks
tundi. Kauneid ja ajatuid Tšaikovski meloodiaid mängis Vanemuise
Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks
ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste
lavakujunduste autoriks oli Bo- Ruben Anttila ning valguskujundused
olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline
balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer.
Ballet
„Pähklipureja“ jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast,
kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal
igasugused kummalisi ja põnevaid asju.
Esimeses vaatuses lähevad orvud Petter ja Lotta, kes elavad väikeses Rootsi külas koos oma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
134 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandraps
Õppematerjali autor
Pjotr Tsaikovski looming Referaat Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Elulugu.....................................................................4 Ooperid......................................................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiil
Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb Drazeehaldjas Klara auks tantsida erinevaid tantse. Lõpuks muutub Klara uniseks ja jääb magama. Ärgates leiab ta end oma voodist
olen kindel, et paljud arvavad niisamuti. 11 Kasutatud materjal 1. Kaevats, Ü. 1996. EE 9. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Paras, Ü. Pjotr Tsaikovski ja Haapsalu. URL=http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333/25.05.09 3. Rahvusooper Estonia. Luikede järv. URL=http://www.opera.ee/1437/25.05.09 4. Rahvusooper Estonia. Pähklipureja. URL=http://www.opera.ee/1439/25.05.09 5. Rahvusooper Estonia. Romeo ja Julia. URL=http://www.opera.ee/1441/25.05.09 6. Vikipeedia. Pjotr Tsaikovski. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T %C5%A1aikovski/24.05.09 : http://www.opera.ee/1439http://www.opera.ee/1437//www.opera.ee/1437 http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php? lk=10333http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333http://www.muuseum.haapsalu
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal,
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma
Lavastus isegi ületas mu ootusi, enne arvasin, et kui põnev see tantsimine ikka olla saab, aga tegelikult oli balletti vaatamine väga huvitav ja pakkus kuhjaga elamusi. Balletti sisust oli kerge arusaada kuna olime eelnevalt sisu kokkuvõttet lugenud. Kahjuks oli sisukokkuvõttes ära räägitud ka lõppu üllatusmoment (kui selgub, et Marie nägi tegelikult und). Kuid sellegi poolest oli huvitav vaadata kuidas ühte või teist asja tehti. Nt. Kuidas on pähklipureja nukk tehtud, kas puust või on ka see tantsija, ning kõige huvitavam oli see kuidas pähklipureja nukk printsiks muudetakse. Millised näevad välja rottid ja kuidas prints ja Marie laevaga lava peal sõidavad. Muusika ilmestas veelgi enam Juri Grigorovitsi loodud koreograafiat. Kõige enam meeldis mulle erinevate nukude tantsud (eriti idamaa nukkude tants), sest seal oli palju selliseid muusika lõike mida ma olen varem palju kuulnud ja nüüd tean ka millisest teosest need pärit on.
eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus),
eeslaulja). Klassikalise balletitantsu vormid 1. Adagio Lüüriline duetttants (esineb lühinumbrina ja pikema kompositsiooni alaosana). Eritunnuseks arvukad toetused. 2. Variatsioonid (pr variation) Tehniliselt keeruline tants ühele, vahel mitmele tantsijale. Nais- ja meestantsijate variatsioonid esitatakse eraldi. Kasutatakse liitvormide alaosadena, vahel ka iseseisvate episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid