Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2 Kokku 299196 Müügitulu kokku: 299196 Kaubad, toore , materjal , teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 Töövahendite kulud 7537 Transport materjalide soetamisel 1399 Töölähetuse kulud 24534 Ruumide rendi kulu 67360 Ruumide kom. kulud 196 Muude põhitegevusega seotud teenuste kulu 2800 Kokku 152944 Muud tegevuskulud
Kauba müük Eur.Liitu (0%km) 158060 Teenuse müük Eur.Liitu (0%km) 98098 Maksuvaba müügitulu 43036 Muud äritulud Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000
T-9.6 Kasutades T-9.5 toodud andmeid, kuid rakendades LIFO-meetodit, on lõppvaru maksumus 100 000 krooni. Sest kui lõppvaru peab olema 9000 tk, siis LIFO korral on lõppvaru see, mis on esimesena sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24
Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info: Soovitud kaubavaru kuu lõpuks 20% jooksva kuu müügikäibe maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2
seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3. aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline), 4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele.
See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel 5. Majandusrent: a. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c. Puudub täieliku konkurentsi korral d. On võrdne intresimääraga, kui turud on täiusliku konkurentsiga 6. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: a. 10 b. 30 c. 20 d. 6 7. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: a. Kapitali pakkumise elastsusest b. Kapitali MRP-st c. Kõigest ülaltoodust d
Küsimus 17 Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega ÕIGE Küsimus 18 Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 6 VALE b. 20 ÕIGE c. 30VALE d. 10 VALE Küsimus 19 Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. P = MRP b. AVC = MC c. MRP = MRC ÕIGE d. MP = MRC e. MRC = MR Küsimus 20 Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a
c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Küsimus 4 1,00 punkti 1,00-st Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. ületab MR b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. MRP ületab töötasumäära; d. keskmine toodang on suurem, kui e. töötasunmäär on väiksem kui Küsimus 5 0,00 punkti 1,00-st Seade maksab soetushinnas 20 000 ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 . Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 10 b. 20 c. 6 d. 30 Küsimus 6 1,00 punkti 1,00-st Monopson: Vali üks: a. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c
d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses
5. VARUDE ARVESTUSMEETODID Varusid saab arvestada mitmel meetodi: · FIFO- meetod · Kaalutudkeskmise meetod · LIFO- meetod · KOFO- meetod · HIFO- meetod · Tüki meetod. (8) FIFO- meetod Fifo (first in, first out) on raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulude ja lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub partiide sissetuleku järjekorras hinnatuna vastava partii soetushinnas. Kuludesse kantakse esimesena algjääk, siis sissetulnud viimane partii, seejärel teine partii ja nii edasi. Aastabilansis hinnatakse lõppjääk viimastena sissetulnud partiide soetushinnas. (5,54) 14 Tabel 2 (8) FIFO- meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras
Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Esmalt leitakse kaalutud keskmine soetusmaksumus: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 = 4320 4320/(10 + 4 + 12 + 6) = 135 Varude lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetushinnas: 8*135 = 1080 Aruandeperioodi kuludesse kantakse varusid: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 1080 = 3240 FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses. Bilansis hinnatakse kauba lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud kaubapartii(de) soetushinnas.
5) D: Amortisatsioon 300 000 K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000 Aluseks 5 aastat, millal kuluks kannan (1 500 000 / 5 = 300 000) KORDAMINE II 1) B debiteeritakse kontot Kassa 2) A debiteeritakse kontot Kadum valuutakursi muutumisest B ja C ei ole näiteks üldse võimalikud 3) B kuluna 4) B lühiajalised finantsinvesteeringud 5) B väärtpaberite maksumus müügihinnas maakleritasu väärtpaberite maksumus soetushinnas 6) D- kontraaktivakonto 7) B 5000 eurot Aluseks on ostjate tasumata arved Väärtus - vähend D K 4000 5000 S1 9000 Tuleb lisada, et saada 9000 3 % = 9000 8) D- 91 000 eurot Väärtus - vähend D K
4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul.
Kaupade purunemine ja riknemine toimub tavaliselt kaupadega hooletul ümberkäimisel või kaupade ebaõigel säilitamisel. Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse) KAUPADE ÜMBERHINDAMINE Kaupade ümberhindamine võib toimuda:
d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b. 18 000 c. 30 000 d. 12 000 Kasutades kontoristi leiad vastuse: 20. Firma käibevarade koosseisu ei kuulu Valige üks: a. Müügiks ostetud kaubad b. Pikaajalised võlatähed c. Valmistoodang d. Laekumata arved 21. Varude perioodiline arvestus on: Valige üks: a
X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved
3550 Eelmiste aruandeper.selgunud tulud Tulu Muud äritulud 3560 Muud äritulud Tulu Muud äritulud 39 Varude muutus Tulu 3910 Valmis- ja lõp-ta toodangu varude jääkide muutus Tulu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3920 Kapital.väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Tulu Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4 KULUD Kulu 40 Kaubad, toore, materjalid, teenused Kulu 4000 Müüdud kaubad soetushinnas Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4001 Tolli- ja maakleeriteenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4002 Materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4003 Tooraine Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4004 Väheväärtuslik põhivara Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4005 Töövahendid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4006 Transpordikulu kaupade, materj. soetamisel Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused
vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes. Perioodilisuse printsiip, finantsaruandeid koostatakse teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Eestis on kohustuslik koostada finantsaruandeid üks kord aastas pärast majandusaasta (pikkus 12 kuud) lõppu. Soetusmaksumuse printsiip, raamatupidamises võetakse vara arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude vastavuse printsiip, aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludene samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Seega kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatavad kulud.
Kaubatagastamine - 5 000 Inventuuriandmetelkaubajääk - 451 558 (allesolevkauplaos) ______________________________________ Müüdudkaubasoetusmaksumus 55 200 (algsaldo + sissetulek tagastamine jääk) Lausendidülesandest 1 3. Brutokasumi meetod Varud perioodi algul soetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetatakse juurde soetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokku kaupa realiseerimiseks: Soetushinnas: 64 000 Müügihinnas: 83 000 108 000 131 000 172 000 214 000 Brutokasumi norm = (müügihind - soetushind/müügihind) * 100 214 000 172 000 -------------------------- * 100 = 19,626% 214 000 Täiendarv = 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374% Kuu müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on kaubakulu (soetusmaksumus)? 102 400 * 80,374%= 82 303
nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse) või netorealiseerimismaksumus (toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks). Inventuuri läbiviimiseks tuleb üle lugeda kaubad laos, kaupluses, vm, leida nende kogumaksumus ja kontrollida tulemusi raamatupidamise andmetega. Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse perioodilist arvestust (kuu lõpus- kui pole suudetud pikka aega müüa ega kasutada) ja pidevat arvestus (kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!! 8. Väikevahendid, mis need on, kuidas korraldada raamatupidamine (kas võtta
Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud.
kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitali adekvaatsus panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe kapitali- ja finantskonto maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul kapitaliosaluse meetod investeering kajastatakse algselt soetushinnas, mida suurendatakse investeeringu objektilt saadud proportsionaalse kasumiosaga, vähendatakse kahjumi osaga ja vähendatakse saadud dividendi võrra. kapitaliosaluse meetod (laiendatud) - põhineb konsolideerimise põhimõtetel ning investeerijat ja tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitletakse kui ühendatud majandusüksust. Selle meetodi puhul korrigeeritakse bilansis investeeringute summat sidusettevõtte kasumi
Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades. Puuduseks on käsitsi tehingute registreerimise korral suur töömaht Varude kulupõhised arvestusmeetodid · Tükimeetod- lähtub varade tegelikust liikumisest, rakendamine on mõeldav kui firma müüb piiratud koguseid ja kalleid kaupu · Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooskul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus (ressurss soetushinnas/müügikohus) · FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus · LIFO meetod-esimesena müakse ära viimasena soetatud kogus · HIFO meetod- esimesena see, mis tuli kõrgeimas hinnas · LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas · KIFO meetod- emaettevõtja omatoodang ning tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse esimeses jrk-s Hinnang erinevate meetodite mõju bilansile ja kasumiaruandele
lamedaks. Oluline on jälgida, et ringlussageduse suurendamise tagajärjel ei kasvaks transpordi, komplekteerimise, tellimuste töötlemise, IKT jms kulud rohkem kui kahanevad kokkuhoitavad säilituskulud GMROII Gross margin return on inventory investment · Tasuvusaste näitab varudesse seotud kapitali tootlust, selleks jagatakse müügikate (brutokasum) varude keskmise väärtusega. · Olgu nt toote aasta müügitulu 10 000 eur, müüdud kauba maksumus soetushinnas aga 7 500 eur. Oletame, et keskmine laoseis sellel tootel (soetushinnas) on 1 500 eur. · GMROII = (10 000 7 500) / 1 500 = 2500/1500 = 167% · Teisisõnu iga varu alla investeeritud 1 pealt teenib ettevõte müügi tagajärjel brutokasumit 0.67 . See brutokasum peab loomulikult katma kõik firma tegevuskulud. · NB! Kui tegevuskulud on laoartiklite lõikes oluliselt erinevad, siis ei tasu artikleid GMROII järgi vahetult võrrelda.
10. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega. 11. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: ressursi hinna ja MRP. 12. Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: nüüdisväärtuse mõistele. 13. Majandusrent: kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne. 14. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: 20 15. Kui tööandja on monopson, siis: töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema. 16. Kui maa toob iga-aastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: 50 000 17
Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas [13: 46]. Kokkuvõttes võib öelda, et kaalutud keskmine soetushind saadakse varude soetusmaksumuse jagamisel selle kogusega. Firmades kasutatakse kas perioodilist või pidevat kaalutud keskmise soetushinna meetodit, mis annab ka natukene erinevaid tulemused hindades. FIFO meetod FIFO valem eeldab, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varude objektid müüakse esimesena, mistõttu aruandeperioodi lõpul jäävad varudesse need objektid,
Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku
(soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus, kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul.
Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku
reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. · Tulemuskonto on aga konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumbri. Tulemuskonto on omapärane selle poolest, et tal puudub alg- ja lõppsaldo, sest ettevõtluse tulemus kasum või kahjum kantakse hiljem kontole ,,Aruandeperioodi kasum (kahjum)". Seega tulemuskonto deebetisse kirjendad kauba või teenuse soetushinnas ja konto kreeditisse kauba müügihinna. Üldjuhul peaks tekkima saldo kreeditisse sa oled (loodetavasti) suurema raha eest ju müünud, järelikult on tekkinud tulu ja tulu kajastub raamatupidamises alati kreeditis. Kontoplaan Kontoplaan on raamatupidamises oluline instrument, mille kaudu tehinguid määratletakse. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimekiri koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega
Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses. Bilansis hinnatakse kauba lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud kaubapartii(de) soetushinnas. Aruandeperioodil müüdud kauba soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 4. Dokumentatsioon.
Ühiku individuaalhinna meetodi eelisteks on: · tulude-kulude väga täpne vastandamine; · varude füüsiline ja arvestuslik liikumine on ühtsed. Kaalutud keskmise soetushinna meetod Kaalutud keskmise soetushinna meetodiga arvestatakse sarnaste kuid erinevate hindadega vara sissetulekul kaalutud keskmine hind, mis leitakse soetusmaksumuse jagamisel ühikute kogusega. Kuludesse kandmine toimub kaalutud keskmise soetushinna järgi. Saldo kajastatakse kaalutud keskmises soetushinnas. Näide: I partii 10 tk. ühiku hind 100.- kokku 1 000.- II partii 40 tk. ühiku hind 50.- kokku 2 000.- _________________________________________________ 50 tk. kaalutud keskmine hind 60.- kokku 3 000.- (3 000.- : 50 = 60.-) Väljastati tootmisesse 30 tk. 30 x 60.-= 1800.- Varude saldo 20 tk. 20 x 60.- = 1200.- FIFO meetod (First In, First Out) FIFO metodi kasutamisel lähtutakse sellest, et iga varem soetatud varu väljastatakse esimesena
lõppvaru LIFO-meetodil 65 000 lõppvaru FIFO-meetodil 35 000. Arvuta brutokasum nii LIFO kui FIFO meetodil 9. Firma kohta on teada järgmised andmed. a) 150 000 Ostud: 580 000 b) 132 000 Algvaru: 80 000 c) 152 000 Kauba tagastamine tarnijale. 8 000 d) 170 000 Müüdud kaup müügihinnas: 900 000 e) 142 000 Müüdud kaup soetushinnas: 520 000 Lõppvaru on: 10. Varud on bilansis kajastatud madalamas a) majandusüksuse printsiibist väärtuses kas soetusmaksumuses või b) vähimväärtuse põhimõttest netorealiseerimismaksumus. Millisest c) kassapõhisest arvestusest põhimõttest on lähtutud: d) perioodi kontseptsioonist Ülesanne 8 Laos oli 01.04 250 toodet hinnaga 120 krooni. 05
(soetusmaksumuses) (50+10+10+20) Realiseerimine 65 ühikut Varu 30. juuniks 25 ühikut Tabel 2 Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetod e. kaudne kaalutud keskmise soetushinna meetod e. jääkide arvestamise (hindamise) meetod (algandmed tabel 1) (Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss soetushinnas : võimalik müügikogus) 1. juuni Algvaru 50 ühikut à 1,00 50 6. juuni Ostetud 10 ühikut à 1,00 10 13. juuni Ostetud 10 ühikut à 2,00 20 27. juuni Ostetud 20 ühikut à 5,00 100
--- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga:
marginaal on praktikas omavahel pöördvõrdeliselt seotud. Tasuvusaste näitab varude käibesage- duse ja müügi kasumlikkuse omavahelist seost. Tasuvusastet väljendatakse protsendi või indeksina. Olgu näiteks tegemist tootega, mille aasta müügikäive on 10 000 eurot, müüdud kauba maksumus soetushinnas 7500 eurot. Müügikate (brutokasum) on seega 2500 eurot. Keskmine tootevaru väärtus ettevõtte laos on 1500 eurot. Tasuvusastet võib arvutada ka toote tasandil. Sel juhul kasutatakse arvutamisel konkreetse toote müügikatet ja selle toote ringlemissagedust. Tasuvusaste võimaldab tasakaalustada toote varu
annaabi.ee 
