Loovus Tooraine ebapiisavus Hea kvaliteet Tööjõudu ebapiisavus Hea reklaam Suured üldkulud Võimalused Ohud Klientide tagasiside(soovitus) Konkurents Ökonoomika seisund teistele Tuntus välismaal Elanikute sissetuleku Elanikute sissetuleku vähenemine Probleemid toorainete suurenemine Uus lõhnaõlide valmistamise kohaletoimetamises tehnoloogia PEST analüüs Political Seaduse vastu võtmine, mis võib takistada hinda kujundamist kaupadele, võib kasumit vähendada. Seadus, mis piirab reklaami ja tekitab raskusi kaupade levimises
siiani mängib olulist rolli selles regioonis elavate inimeste elus. Regiooni majandus saab mitmekülgselt areneda tänu nende järvede ressursidele. 2.1. Aborigeenid Esimesed Suure Järvistu asunikud tulid sinna ligikaudu 10000 aastat tagasi, läbides maasilla Aasiast. 6000 aastat tagasi nende asunikude järeltulijad leidsid vaske Suure Järvistu lõunakaldal ja hakkasid seda kasutama jahtimises ja kalanduses. 16. sajandil Suure Järvistu regiooni elanikkond oli hinnatud 60000 ja 117000 elanikute vahel. Aborigeenid hõlvasid laiali pillutatuid külasid ja kasvatasid maisi, kabatšokkisid, ubasid ja tubakat. Nad kolisid sellelt maalt üle paari korra põlvkonnas, kui ressursid regioonis olid ammendatud (12). 2.2. Eurooplaste asustus 16. sajandil prantslased olid uurinud St. Lawrence oru ümbritsevaid metsasid ja hakkasid ekspluateerima seal elavaid loomasid karusnaha tootmiseks. Samal perioodil hollandlased ja inglased hakkasid asustama idarannikut, praegust USA.
täpsemalt on see 661 mm. 3) Suvi Eestis on jahe, kuumema kuu keskmine õhutemperatuur on alla 22°C Eesti on pindala järgi väike riik, vaid ca 45000 km2, aga klimaatiliselt see on tõesti suur. Sõltuvalt asukohalt Eestis kõikuvad peaaegu kõik kliimanäitajad: õhutemparatuur, sademete hulk, tuulekiirus, aastaaegade saabumise kuupäevad ja nende kestus. See ilmastiku ebaühtlus muudab Eestit omapäraseks ja meie, Eesti elanikute, elusid huvitavamateks. 21 Kasutatud allikad 1) Kirde, K. Andmeid Eesti kliimast. Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded. Tartu. 1933. 2) Arnfield, A. J. Köppen climate classification. [WWW] https://www.britannica.com/science/Koppen-climate-classification. 2016. 3) Ritter, M. E
Teine küsimus on kilekottide keskkonna ohust 14 Joonis 2. Mõju keskkonnale Kilekotte keskkonnaohtlikuks pidavate inimeste osakaal elanike seas püsib kõrge - 88%. Järgmine küsimus on seotud kilekottide tarbimist vähendamisega. Joonis 3. Kasutamise piiramised Lahendust kilekottide tarbimise vähendamisele kaaldub 31% vastanuid. Siin on esitatud küsimus, mis annab teade Tallinna elanikute otsusest kilekottide keelustamise küsimuses. 15 Joonis 4. Tulevased piiramised Eestis Alternatiivide olemasolul on kilekottide keelustamise poolt 67% küsitletud inimestest. Tasuta kilekottide jagamise keelustamist pooldab 13% vastanutes. Kilekottide osalist keelustamist pooldab 11% küsitletutest. Absoluutse keelustamise pooldamine püsib madalal seda meedet toetas 5%.
ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. Keskkonnaamet). Haldusorgan ehk Keskkonnaamet on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (Subjektiteooria ), Keskkonnaamet teostab võimu. Keeld abihoone ehitamiseks on avalikuks huviks ( Huviteooria), kuna kaitseb Lahemaa rahvuspаrgi keskkonda, mis on selle valla elanikute vabaaja veetmiseks tehtud. Ning ka valla elanike huvide kaitse. Vahekokkuvõte: Keskkonnaameti poolt M.Metsale projekteerimistingimuste andmise keelu puhul on tegemist menetlustoiminguga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus Keskkonnaametil on sisepädevus olemas (HMS § 8 lg 1, HMS § 79 lg 1 p 1). Ka on tal välispädevus olemas (LKS § 14 lg 3)
annaabi.ee 
