ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Nii tuleb uue töövihiku avamisel kohe näidatud arv uusi lehti. Peale uue töövihiku avamist võid vaikimisi lehtede arvu uuesti kolmeks tagasi panna. Kui palju üldse võib lehti olla? 255 on tõesti suurim number, mille saad kirjutada Tools aknasse. Kui sul on juba 255 lehte olemas, siis Insertiga saad neid veel juurde teha. Ausalt öeldes ei ole katsetanud, kas kusagil piir vastu tuleb. Kui sul on töövihikus korraga palju lehti, siis ei pruugi kõikide lehtede jaoks ekraanil ruumi olla. Osad lehed jäävad töölehe vasakule- paremale kerimisriba varju. Seda kerimisriba saad küll vasakust otsast koomale lohistada, aga alati ei ole see veel piisav. Lehtede jaoks on olemas täiesti omaette kerimisriba nelja nupuga: 1. neist avab lehtedest kõige esimese, 2. avab praegu avatust eelmise lehe, 3. avab praegu avatust järgmise lehe ja 4. avab kõige viimase lehe. Töölehe ümbernimetamine 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Interlaced - tegemist on meetodiga, kus pilt laetakse kasutaja arvutisse ridade kaupa. Alguses näed pilti udusena, mis järjest selgineb. GIFi teema kokkuvõtteks veel kord, et seda formaati kasutatakse veebidisainis ja ei sobi kindlasti fotode salvestamiseks. 37 JPEG JPEG (Joint Photographic Experts Group) on pildi kokkupakkimise algoritm, mida kasutatakse eelkõige fotode salvestamiseks. Erinevalt GIF formaadist, on tegemist kadudega pakkimisega, kus mingi osa pildi informatsioonist läheb kaduma. Ära kaotatakse pildi osad, mida inimsilm nagunii ei erista. JPEG'ga saavutatakse hea kvaliteedi ja mahu suhtega pilte. Photoshopis salvestades hoia kvaliteet 90-100% vahel. JPEG formaati peetakse lõppformaadiks, see tähendab, et iga uue töötlusega saavutatakse järjest hullem ja hullem kvaliteet.
3. Tooge 3 näidet sellest, kuidas Te juhite televiisorit. Jagage iga näide neljaks alamtegevuseks. Vaadake juttu masinatest ja nende juhtimisest. 4. Kaks teekäijat jõudsid jõe äärde, millel sõitsid paadiga kaks poissi. Kuidas saavad teekäijad jõe teisele kaldale, kui paat kannab ainult üht teekäijat või kahte poissi, aga ühe teekäija ja ühe poisiga läheks juba põhja? (Pange tähele, et poisid tahavad pärast edasi sõita!) 5. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule üks juurde. Kuidas tuleb vajutada nuppe, et ekraanile ilmuks a) arv 5; b) arv 99; c) arv 99, kui lubatakse vajutada nuppe mitte rohkem kui 10 korda. PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. SISSEJUHATUS
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.
välja oodatakse sealt ka tulema täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
välja oodatakse sealt ka tulema täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega läbi käimiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri 17 abil pöörduda
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull .....................................................................
skannerid, digitaalkaamerad jpm.) andmete ülekandmist USB-pordi kaudu; e) FireWire (IEEE 1394) on tarvitusel põhiliselt ühenduseks digitaal-videokaamerate ja lin- diseadmetega, võimaldades kiiremat ühendust (reaalselt kuni 50 MB/s) kui USB. Foto 30. Jadaport Foto 31. Paralleelport Foto 32. DIN-pistik Foto 33. PS/2 pistikupesa Foto 34. USB-pistik Joonis 35. FireWire pistikud 27 Communications (Port) 28 Line Printer Terminal 29 Personal System/2 30 Deutsche Industrie Normung 31 Universal Serial Bus 18 1.5.7 Laiendusplaadid Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja
....................................................................................................58 videomälu (Video memory)...................................................................................................59 vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)................................................................ 60 värviline kujund.....................................................................................................................62 Printer (Printer)..........................................................................................................................62 maatriksprinter (Dot matrix printer)..................................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer)..................................................................
................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .................................................................................................... 58 o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) .................................................................. 59 o värviline kujund....................................................................................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ....................................................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) .................................................
seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi `piikse' või segu lühikestest ja pikkadest `piiksudest', olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus
XAMPP - http://www.apachefriends.org/en/xampp-windows.html EasyPHP - http://www.easyphp.org/ AppServ - http://www.appservnetwork.com/ ZendServer - http://www.zend.com/en/products/server/ PHP seadistamine programmis Adobe Dreamweaver CS6 Adobe Dreamweaver CS6 on suurepärane vahend PHP koodi kirjutamiseks ja testimiseks. Nimelt lubab Dreamweaver seadistada kodulehe projekt nii, et saate PHP koodi testida otse programmis. Kuna nii mõnigi kasutab seda, siis panen selle ka kirja. Uue projekti loomiseks vali menüüst Site>New Site. Avanenud aknas anna on projektile nimi ning vali selle asukoht, mis peab asuma veebiserveri juurkataloogis. Kui nimes võid kasutada täpitähti ja tühikuid, siis kataloogi puhul palun seda vältida. Seejärel vali küljemneüüst Server ning kliki +-märki 'Add new server' Selle kohapeal tuleb seadistada server: Server Name: serveri nimi Connect using: Local/Network
Nõelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprintereid kasutatakse tänapäeval eelkõige seal, kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia. Maatriksprinteriga on võimalik printida ka lihtsamatest punktidest koosnevat graafikat ülejäänud löökprinter selline võimalus puudub ja nendega saab printida vaid teksti. · Ridaprinter on printer, mis prindib terve rea korraga. Kui enamus printeritest kasutavad paberi edasiliigutamiseks kummist rullikut, siis ridaprinter veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). See eeldab, et perfopaberil (lõõtspaberil) on äärtes vastavad augukesed. Ridaprinteriga ei saa printida graafikat ning printimine on vägagi mürarikas. Ridaprinteri trükikvaliteet on üsna halb. Tänapäeval
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................
· kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas)
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata,
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Näiteks on vaja teada korrutamise realiseerimisel liitmise ja nihutamise abil eelneva ALU operatsiooni tulemuse võrdumist nulliga. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks kaks võimalust: 1) jäiga loogikaga juhtautomaat: Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris.
!? ROLAND: Ma ei tea. 5. stseen OSVALD: (tuleb teisest toast) Seal on tõesti soe. Ahju tagumik läheb alati soemaks. Voodi on valmis. Linad ja kõik. Ümber pöörama suurt ei mahu, aga muidu on luksuslik. LAURA: Ma võin siin ka olla. 16 17 OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland, või mina ise pikali visata. ROLAND: Sul oleks seal parem. Ma panen su magama. Lähme. (Roland ja Laura lähevad tahatuppa.) 6. stseen Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. OSVALD: No kurat küll! ROLAND: (tuleb uksele. Ütleb üle ukse teise tuppa Laurale.) Jaa-jaa, ole rahulik. Ma tulen kohe. (Sulgeb ukse.) OSVALD: Kuidas on? ROLAND: Jääb kohe magama
OSVALD: Mis keelest? Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle LAURA: Inglise-prantsuse. meeldib! ROLAND: Kahene mootor, aga jumalast (Paus.) ökonoomne. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Õppisidki kohe keeli või? OSVALD: Ma ei tea, ma pole ammu lehti LAURA: Ei. lugenud, aga kui ilma vaadata, peaks kartul ROLAND: Mina olen ühe käega reklaamis salves olema. sees. Kindel koht, kus rahad liiguvad. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Ma saan aru, et abielus te veel OSVALD: Mis mõttes? pole… ROLAND: Mis tööd teed? ROLAND: Millest te seda järeldate? 8 9
..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................
Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. Kuidas katkestustest ja vigadest/häiretest üle saada? 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil saadame kaardi sõbrale on analoogne sellega kuidas on üles ehitatud arvutivõrkude üldine arhitektuur. Kiri ümbrikusse – kiri vormistatakse kindlal moel, aadressil kindel formaat. Kirja panen postkasti – liidese punkt mille kaudu pääsen ligi postisüsteemi teenusele (arvutis näiteks SEND vajutamine). Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversioonivälj
Topeltklõps sellel nupul suleb akna. Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close). Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega. Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone märksa mugavam teha.
Aita teda sõnadega, kui tal neid napib. Peagi hakkab vestlus sujuma ja kõne voolama RÄÄGIME LOOMADEGA · Vali pehme mänguloom, millega lapsele meeldib tegeleda. · Vestle mänguasjaga. Sina: "Ma sõin su küpsise ära." Mänguloom: "Aitäh, et ütlesid." Sina: "Kas ma toon sulle uue?" Mänguloom: "Jah, palun." (Sööge mängult küpsist.) Sina: "Hakkame riietumismängu mängima." Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela." Sina: "Mängime, et on talv..." Mänguloom: "... ja et lund sajab." · Mõtle välja olukordi, mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus. · Julgusta last vestlema. Teisi vestlusteemasid: - mänguasjade koristamine - hammaste pesemine VAATA SIIA, VAATA SINNA · Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde. · Istu koos lapsega põrandale.
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
