Chris Anderson Mootori tööpõhimõte Tänapäeval suurem osa diiselmootoritega sõidu ja veoautodest varustatakse 4taktiliste kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4 taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret. Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt
C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb
üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse. Ainult sell ajal teeb silindris
Juhul, kui ratta Samal ajal pumbatakse blokeerimisoht, vaatamata pidurivedelik rõhu hoidmisele ikka madalrõhuakust peasilindrisse, mistõttu suureneb hakatakse piduripedaal liigub natuke pidurdusrõhku vähendama üles poole Ratas blokeerub rõhu suurendamine Selleks avatakse sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp suletakse Hüdropump jätkab hetkeks veel töötamist, pumbates madalrõhuakusse jäänud pidurivedelikku rattasilindrisse Rõhk rattasilindris Blokeerumisohu kadumisel, hakatakse maksimaalse suureneb kiiresti ja ratta
autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille käigus kolb liigub ühest surnud asendist teise. Surnud seisund ehk asend on piirasend, millal kolb muudab oma liikumissuunda. 1. takt sisselasketakt sisselaskeklapp avaneb vastavalt nukkvõlli asendile, kolb liigub alumisse surnud seisundisse tõmmates endaga kaasa plahvatava aine. Takti lõpus sisselaskeklapp sulgub. 2. takt survetakt kolb liigub ülemisse surnud seisundisse surudes plahvatava aine rõhu alla. 3. takt töötakt küünlast tuleb säde, mis paneb surve all oleva plahvatava vedeliku või gaasi plahvatama, kolb liigub alumise surnud seisundi poole. See on takt, kus muundatakse vedeliku või
Jahuti- süsteemilt siseenergiat saav keha töötav keha- keha, mis muudab sisenergiat mehaaniliseks energiaks. 4-taktilise sisepõlemismootori töötsükkel *Kolb liigub gaasi rõhu mõjul silindris alla. *Avatakse väljalaskeklapp. *Gaasid pääsevad välja, kolb asub alumises äärmises punktis. *Kolb liigub üles ja surub atmosfäärirõhul gaasid silindrist välja(väljalasketakt) *Suletakse väljalaskeklapp ja avatakse sisselaskeklapp *Kolb liigub taas alla. Toimub kütuse sisseimemine atrõhust veidi madalamal rõhul(sisselasketakt) *Suletakse sisselaskeklapp. Kolb on alumises äärmises asendis. *Kolb liigub üles.Toimub küttesegu kokkusurumine. *Küttesegu süütamine. Kolb on ülemises äärmises asendis. *Küttesegu plahvatus silindris. Kolb on endiselt ülemises äärmises asendis. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muudab masin kasulikuks tööks.
Kolb pumbad- Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor.
JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI. · SISSELASKETAKT. TAKTI ALGUSES AVANEB SISSELASKEKLAPP. VÄLJALASKEKLAPP ON SULETUD. KOLB LIIGUB SILINDRIS ALLA, TEKITADES HÕRENDUSE. SELLEGA IMETAKSE SILINDRISSE SISSELASKEKLAPI KAUDU VÄRSKE KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHK). TAKT LÕPEB, KUI KOLB ON JÕUDNUD ALUMISSE SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP. KOLB HAKKAB LIIKUMA ÜLES, SURUDES SILINDRIS KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHKU) KOKKU. VEIDI ENNE, KUI KOLB JÕUAB ÜLEMISSE SURNUD SEISU, TEKITAB SÜÜTEKÜÜNAL SÄDEME, MIS SÜÜTAB KOKKUSURUTUD KÜTTESEGU
liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud
või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega
· rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja sulgemisel pöörata klappi ümber oma telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu või õhku, silindrist välja Põlemisjäägid, töö- ja survetakti ajal isoleerida silinder atmosfäärist. · sisselaskeklapp · väljalaskeklapp Klapi ehitus Klapi paigutus · Klappipea asub klapipesas · Klapisäär juhtpuksis · Klappi hoiab oma kohal klapivedru Klapipesa · töödeldud plokikaande · keermestatud küünalaavaga moodustab põlemiskambri Klapisääre tihend Väldib õli valgumise mööda klapisäärt põlemiskambrisse Tänan kuulamast!
ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige:
muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka siis leitakse uus seib. Õige seibi arvutamise valem: Sisselaskeklapp: N=T+(A-0,25), Väljalaskeklapp: N=T+ (A-0,30) N- Uue seibi paksus, T- enne paiknenud seibi paksus, A- Mõõdetud pilu, ARV- autodatast. Näide: Leia uus seib teades, et neid toodetakse 17 erineva paksusega iga 0,05mm järgi vahemikus 2,50 3,30. Paigaldage uus seib ja kontrollige pärast pilu suurus kui ei vasta, siis tuleb korrata. A1=0,50 sisse A2=0,20 välja T1=2,75 T2=3,00 N1=2,75+(0,50-0,25)=3,00 N2=3,00+(0,20-0,30)=2,90
vedruakude silindrite suruõhuga täitmist ja tühjendamist. Kiirendusklapp paikneb tagasilla kohal vedruakudega pidurikambrite läheduses ja on ava (1) kaudu piisava läbimõõduga toru abil pidevalt ühendatud lähedal paikneva III haru suruõhupaagiga. Ava (4) on ühenduses seisupiduri kraaniga ja ava (2) vedruakud Sellel on kujutatud kiirendusklappi seisupiduri täieliku pidurduse asendis. Kolvipealsest ruumist on suruõhk välja lastud. Kolb paikneb ülemises asendis, sisselaskeklapp on suletud ja väljalaskeava avatud. Suruõhk väljub vedruakude silindritest välisõhuava (3) kaudu ja vedrude jõu mõjul on pidurimehanismid rakendunud. Kolvi pealt saab seisupiduri kraani abil suruõhku välja lasta ka sujuvalt. Proportsionaalselt väheneb rõhk vedruakude silindrites ja sõiduk pidurdab sellele vastavalt. Käsipiduri kraani käepideme pööramisel sõiduasendisse siseneb avast (4) kolvipealsesse ruumi suruõhk, kolb liigub alla,
- Triangular kolmnurkne - Smooth running Ühtlane sõit - To treat töötlema - Operating principle Tööprintsiip - To draw (in) Sisse tõmbama - Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) - Range ulatus - Vibration-free Vibratsioonivaba - Four-stroke engine neljataktiline mootor - Jet engine Reaktiivmootor - Rocket engine Raketimootor - Piston engine Kolbmootor - Intake stroke Sisselasketakt - Inlet valve Sisselaskeklapp - Compression stroke Survetakt - Spark säde - Combustion gases põlemisgaasid - To push Tõukama - Crankshaft Väntvõll - Exhaust stroke Väljalasketakt - To ransmit üle kandma - Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine - To turn backwards pöörlena tagurpidi - Gear stick käigukang - Reverse gear tagasikäik
töötamist pumbates madalrõhuakusse jäänud pidurivedelikku rattasilindrisse. Rõhk rattasilindris suureneb kiiresti ja ratta pöörlemissagedus hakkab uuesti vähenema. b 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll on paigaldatud ABS- hüdrosõlme ja kasutab ABS- andureid Piduripedaalile vajutamisel tekitab peasilinder rõhu, ümberlülitusklapp sulgub ja rõhk kandub läbi avatud sulgeklapi ning sisselaskeklapi rattasilindrisse. Mõlemad klapid, nii sulge- kui ka sisselaskeklapp on pingestamata. Pidurdamine toimub nagu ABS piduritega autol. 9 ProDiags Vedeva ratta kaapimise (läbilibisemise) vältimine Rõhu suurendamine EDS- süsteemis: Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab
või teisele poole. Elektro-hüdrauliline klappide ajam See klappide ajam on hüdrauliline, nukkvõll avab klapi hüdrotõukuri kaudu. Hüdrotõukur ei saa surve all olevat õli mootori õlitussüsteemist, vaid eraldi õlipumbast. Õlihulk tõukuris määrab klapi avamise momendi ja tõusukõrguse. Õlihulga tõukuris määrab arvuti. Selle ajamiga on võimalik määrata silindrisse juhitava küttesegu hulka. Sisselaskeklapp suletakse nii suure hilinemisega, et kolvi üles liikudes surutakse osa küttesegu tagasi sisselaskekollektorisse, määramaks küttesegu vajalik hulk silindris. Sellistel mootoritel toimub mootori koormuse ja pöörete muutmine mitte gaasiklapi abil, vaid sisselaskeklapi avamise muutusega. Mootorit ennast kutsutakse LIVC-mootoriks. 3 Sisukord: Lk 1: · Sissejuhatus · Mootri tüübid · Nukkvõll Lk2:
küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja.
võimaldab kasutada ära väljalasketorudes inertsi toimel liikuvate gaaside imevat toimet Sisselaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, see on väljalasketakti lõpul, kui välja laskeklapp on veel avatud. Niisugust klappide üheaegset lahtiolekut nimetatakse klappide kattumiseks ning väntvõlli pöördenurka, mille vältel klapid on korraga avatud- klappide kattenurgaks 3 Sisselaskeklapp sulgetakse pärast seda, kui kolb on läbinud alumise surnud seisu. Sellega saavutatakse silindri täielikum laadimine värske õhuga seni, kuni rõhk silindris on ühtlustunud sisseantava õhu rõhiuga. Intervalle sisse- ja väljalaskeklappide avanemise ja sulgemise vahel nimetatakse mootori gaasijaotusfaasideks ning nende kujutamist vastavalt vända pöördenurgale gaasijaotuse ringdiagrammiks (joonis 2) 2. Kahetaktilise mootori gaasijaotus.
uuesti ringlema. Sisekeskkonnast võetakse energiat ja antakse kuhugile ära. 18.Sisepõlemismootori tööpõhimõte + graafikud + etappide kirjeldused Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19
66. Triangular kolmnurkne 67. Smooth running Ühtlane sõit 68. To treat töötlema 69. Operating principle Tööprintsiip 70. To draw (in) Sisse tõmbama 71. Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) 72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74. Four-stroke engine neljataktiline mootor 75. Jet engine Reaktiivmootor 76. Rocket engine Raketimootor 77. Piston engine Kolbmootor 78. Intake stroke Sisselasketakt 79. Inlet valve Sisselaskeklapp 80. Compression stroke Survetakt 81. Spark säde 82. Combustion gases põlemisgaasid 83. To push Tõukama 84. Crankshaft Väntvõll 85. Exhaust stroke Väljalasketakt 86. To transmit üle kandma 87. Gearbox käigukast 88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine 91. To turn backwards pöörlena tagurpidi 92. Gear stick käigukang 93. Reverse gear tagasikäik 94
keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kuidas töötab sisepõlemismootor? Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele. Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Neljataktiline sisepõlemismootor · Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. · Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud
Koormus on võrdeline ühe tsükli jooksul tehtud tööga. Võimsus on väntvõlli poolt sekundis tehtav töö. Võimsus on võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega. Kuidas siis mootor töötab? Meil on neljataktiline bensiinimootor, mille ühe silindri töötsüklit vaatamegi: 1. takt - sisselase. Avatud on sisselaskeklapp ning kolb liigub allapoole. See tõmbab silindrisse küttesegu, mis koosneb õhust ning pihustunud bensiinist. Küttesegu täidab vähemal või suuremal määral kolvi allapoole liikumisel vabaneva ruumi ning sisselaskeklapp hakkab sulguma. 2
2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp gaasid sisenevad. Silinder tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte. Energia võetakse ümbritsevast keskkonnast. Gaas surutakse kokku energia neeldub ja õhk jaheneb. Külmkapi taga gaas jälle jahtub energia eraldub ja õhk soojeneb. Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud välja ja külm osa on jäetud sisse.
2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb – muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp – gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp – gaasid sisenevad. Silinder – tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte. Energia võetakse ümbritsevast keskkonnast. Gaas surutakse kokku – energia neeldub ja õhk jaheneb. Külmkapi taga gaas jälle jahtub – energia eraldub ja õhk soojeneb. Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud välja ja külm osa on jäetud sisse.
kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel
automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk. Kombineeritud pidurikraani töötamine. Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga. Kraani keres on kaks sektsiooni alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks. Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk
· Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile
Valve lifter- Camshafter- nukkvõll Joonis.1 Joonis.2 OHC Mootor Joonis.3 SOHC Joonis.4 DOHC Cam nukk Camshaft- nukkvõll Camshaft sprocket- nukkvõlli hammasratas Bucket tappet- vedru pesa Valve spring- klapivedru Transfer spocket- ülekande hammasratas Chain tensioner- ketipingutus Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp 4.Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse
Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures määravad tagasikäigul amortisaatori poolt tekitatud takistusjõu.
bensiinimootor (kk-sõbralikumad). Kahetaktilised on nt muruniidukitel ja rolleritel, sest neil on väiksem mootor. (Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub.
radiaalkolbpump (sele 4.16) töötab järgnevalt: Töömaht 0,5 100 cm3 Pumba telg 1 on paigaldatud nihkes Töörõhk < 700 bar pumba kolbide 2 suhtes. Pumba (sõltub pumba mõõtmetest) tööorganiteks on silindri korpus 4, Pöörlemiskiirus 1000 3000 min-1 sfääriline laagripind 5, vedru 6, (sõltub pumba mõõtmetest) sisselaskeklapp 7 ja väljalaskeklapp 8. Sfääriline laagripind on kinnitatud keermesliitega pumba korpusesse 9. Kolb toetub pumba telje liugpinnale. 47 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 48
pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu
vajalikud ulatuslikud mootori modifikatsioonid. Korralikud kolvid, kepsud, 4poldised väntvõllipukid on praktiliselt kohustuslikud. Väntvõllile tuleb veel freesida 1/4 tolline kiilusoon olemasoleva vastu (180 kraadi). Erilist tähelepanu tuleb pöörata vibratsiooni summutamisele kas damperi või hub'i abil. Üks kõige olulisemaid asju on õige nukkvõlli valimine. Kompressori puhul erinevad nõuded pisut vabalthingavast. Kui sisselaskeklapp vara avada, puhutakse osa segust veel lahti oleva väljalaskeklapi klapi kaudu välja, mis võistlusmootoritel on isegi soovitud, kuna puhub ka heitgaasi välja, aga tänavaautol on tagajärjeks see, et kasutamata kütus põleb ära väljalaskekollektoris, põhjustades viimase hõõgumist. Sel põhjusel kasutatakse klappide ülekatte vähendamiseks suuremat LSA'd, tavaliselt 112114 kraadi
kasutegur termilisest kasutegurist väiksem mitmel põhjusel: hõõrdenähtuste tõttu on osaprotsessid tagastamatud ning ka mootori klappide ja avade hüdrodünaamiline takistus avaldab mõju. [3] 6 Neljataktilise mootori iseärasuseks on sisse- ja väljalaskeklapid mootori silindris. Imemistaktil liigub kolb ülemisest surnud seisust alumise surnud seisu poole, sisselaskeklapp (-klapid) on avatud ja mootori silindrisse imetakse õhku (segu), kusjuures sisselaskeklappide ja kanalite hüdrodünaamilise takistuse tõttu on rõhk imemistaktil atmosfäärirõhust mõnevõrra madalam. Järgneb keha komprimeerimine kolvi liikudes ülemise surnud seisu suunas, kõik klapid on seejuures suletud. Veidi enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kütus, millele järgneb intensiivne põlemine ja järsk rõhutõus. Põlemine lõpeb kolvi ülemise
olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures määravad tagasikäigul amortisaatori poolt tekitatud takistusjõu.
Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev
olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures määravad tagasikäigul amortisaatori poolt tekitatud takistusjõu.
nimetatakse töötaktiks. 4) Silindris olev kütus põles ära kolb liigub A.S.S ülemisse, väntvõll teeb järgmise poolpööret, silindris surutakse põlenud gaasid välisõhku, seda nimetatakse väljalaske taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest asendist ülemisse, tekitab väntvõlli poolses osas enda järel hõrenduse. Kolvi teatud asendi korral avab kolvi alumine serv, silindris oleva akna ning küttesegu voolab hõrenduse tõttu silindri aknast väntvõlli ruumi, mida nimetatakse mootori karteriks, samal ajal surutakse kolvi
Kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse õlipaaki, mida nimetatakse ka ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava põhjaklapis asuva sisselaskeklapi kolvialusesse kambrisse, hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures määravad tagasikäigul amortisaatori poolt tekitatud takistusjõu. 2.7 Õhkvedru
silindri töömaht volume of stroke, cylinder displacement silindri hülss cylinder liner silindri kaas cylinder cover silindrisärk cylinder jacket silindrite numeratsioon numeration of cylinders silindriõli cylinder oil silmalaager top end bearing silmusläbipuhe loop scavenging sisepõlemismootor internal combustion engine sisselaskeklapp inlet valve sisselasketakt suction stroke soojus heat soojusjõumasin, soojusmasin heat engine suruõhk, käivitusõhk compressed air, starting air suruõhumahuti, -balloon starting air receiver, starting air bottle surveaste compression rate surverõngas compression ring survetakt compression stroke takt stroke
m f - kütuse kulu ajaühikus. Sundsüütega mootoritel on F/A üldjuhul vahemikus 0.056 F / A 0.083 . Mahtkasutegur e. täitetegur v: ma v , kus (1.8) a ,iV d a,i- sisseantava õhu tihedus; ma- tsükli jooksul sisseantava õhu kogus. Sisselasketrakt, sisselaskekollektor, sisselaskeavad ja sisselaskeklapp piiravad mootorisse lastava õhu kogust. Mootori mahtkasutegur hindab sisselaskeprotsessi efektiivsust. Mahtkasutegur on mootori töö üks olulisemaid parameetreid ja sõltub väga paljudest teguritest. 1.1 Seosed mootori põhiparameetrite vahel Eelnevalt defineeritud parameetrite tähtsus selgub võimsuse P, pöördemomendi T ja keskmise efektiivrõhu MEP arvutusvalemitest. Asendades valemisse (1.4) avaldisest (1.6) leitud Wc väärtuse ja tuues sisse mahtkasuteguri
kontrolltule kustumine viitab sobivale käivitamishetkele. Neljataktilise diiselmootori töötsükkel Rõhk Temperatuur MPa (bar) °C 1. Sisselasketakt 0,09(0,9) 50...80 2. Survetakt 4...5( 40...50) 700...800 3. Töötakt 8...9( 80...90) ~ 2000 4. Väljalasketakt 0,11(1,1) 400...500 1.Sisselase- kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on lahti. Sisselasketorustikust siseneb puhas õhk. 2.Surve- kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Mõlemad klapid on kinni. Õhk surutakse kokku ja temperatuur tõuseb kuni 740...800 º C. 3.Töökäik- survetakti lõpus pritsitakse pihustist kõrgel rõhul silindrisse diislikütust, mis kõrge temperatuuri tõttu süttib. Tekkiva gaaside rõhu toimel liigub kolb alumisse surnud seisu, pöörates kepsu kaudu väntvõlli. 4
Kolvivars ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja Porikaitse põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub Õlitihend Töökamber ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi Amortisaatori korpus kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva
1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3
varustatud hammastikuga (180 hammast). Nukvõll ja nukk lähevad omavahel hambumisse ja fikseeritakse splindiga. 4 tak. SPM ühe hamba võrra keeramine muudab γ 4° sest ülekanne on 2/1 2 tak. SPM ühe hamba võrra keeramine muudab γ 2° sest ülekanne on 1/1 SPM KLAPID Ülesanne: sulgeda või avada gaasivahetus kanalid. Valmistamis materjalid: sisselaske klapid võidakse valmistada kehvemast materjalist, kui seda on väljalaske klapi materjal, kuna sisselaskeklapp töötab kergemates tingimustes kui töötab välialaskeklapp. Väljalaskeklapid materjaliks võivad olla: kuumuskindlad terased 40, 45, 50, 40X, 40XH, 20X18H9A, X10CM. Klapide paigutus silindril: Klapid võivad asetseda mootoril kas teljesuunaliselt, või risti mootori teljega. Samas võivad klapid olla kas rippklapid ( klapid „ripuvad“ silindri kaanes) ja avanevad silindri sissepoole.Tänapäeva mootoritel on enamasti kõik rippklapid. Kasutati ka külgklappe. Klapi ehitus: koosneb:
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1)
46 1) Kompressor 2) Õhfilter 3) Õhujahuti 4) Õhuressiver 5) Sisselaskeklapp 6) Väljalaskeklapp 7) Väljalaskekollektor 8) Turbiin 9) Väljalasketoru Turbolaadur Tüüp: aksiaal- turbolaadur Tootja: Napier Mark: 297 Max. pöörete arv: 29500 rpm Max. temperatuur: 650°C Õli rõhk: 2,33- 3,33 bar
7. Shut off the control air and safety air supply before venting the manoeuvring system. VOCABULARY dismantle lahti võtma, lahti monteerima, demonteerima , set panema, asetama, paigutama, paigaldama , , blocking device blokeerimisseade, tõkesti / main starting valve peakäivitusklapp engage (sisse)lülitama, hambumisse viima , turning gear võllipööramisseade inlet valve sisselaskeklapp outlet valve väljalaskeklapp vent cock õhukraan drain cock väljalaskekraan shut off välja lülitama , control air juhtõhk safety air kaitseõhk supply varustus, etteandmine; varustama, ette andma , vent õhutama maneuvering system mavöövrisüsteem REPLACEMENT OF CYLINDER LINER 1. Dismount the cylinder cover. Drain off cooling water from the cylinder block.
annaabi.ee 
