· Hingamine on vältimatu, sest... 1) Vabastab keha süsihappegaasist 2) Varustab organismi hapnikuga (seda on vaja energiavahetuseks) 3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimesed veel hingetoru? · Tooraine "PREEMIA" närimistoru on valmistatud hoolikalt valitud, kvaliteetsest ja värskest eestimaisest veise ja sea hingetorust. · Mille poolest on hea: 1. Sisaldab rikkalikult proteiine 2
Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel · sissehingatava õhu puhastamine- toimub ninaõõnest alates, tolm püütakse nina limaskesta. Ripsmete rütmiliste liikudustega kantakse lima kõri suunas ja neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha. · Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll
põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub
jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel. 10. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas, kuna mentool aitab: peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna; muuta sissehingatava suitsu mahedamaks, vähendades hingamisteede ärritust (millega sisuliselt surutakse alla organismi hoiatusreaktsioon, et suits on ohtlik); muuta tuha ja suitsu värvuse valgeks; parandada sigarettide väljanägemist.
paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Haistmiselundi tähtsus
PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub
Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega
suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas
hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga.
5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6. kaelalüli kõrgusel.
hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis,
Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos),
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja
täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühemad, seetõttu ei jõua sissehingatav
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-
1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht
sattudes nad hukkuvad. Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sissehingatud ja väljahingatud õhu koostist, siis selgub, et sissehingatavas õhus on rohkem hapnikku kui väljahingatavas õhus. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi (carbon dioxide). Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, liikumiseks, rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~5% Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid.
Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud.Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi. On väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtlikku kemikaali võib kasutamisel lugeda ohutuks, kui suudetakse tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ja vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise
Kõige levinumateks gaasideks olid pisargaas ja lämbumist põhjustav fosgeen. Neid kasutati niisuguses järjekorras, et vaenlase gaasimaskidest poleks abi olnud. Pisargaas pidi sundima vastase jalaväelasi silmade pühkimiseks gaasimaske peast võtma, misjärel fosgeen pidi nad tegema kahjutuks. Gaasimask oli peamine hingamiselundite, näo ja silmade kaitsmise vahend ründemürkide, radioaktiivse tolmu, biorelva, mürgiste aurude, gaaside ja suitsu eest. Gaasimaski kaitsetoime põhineb sissehingatava õhu puhastamisel või hapniku tagavaral. Gaasimaskid muutsid sõdurid inimnäota monstrumiteks, kuid just inimlikud omadused- võitlusvaim ja väljaõpe- aitasid ka gaasisõjas ellu jääda.
3.Kirjelda, kuidas toimub rahulik väljahingamine 1. Hingamis lihased lõtvuvad. 2. Rinnaõõne maht väheneb. 3. Rõhk rinnaõõnes suureneb. 4. Kopsud surutakse kokku. 5. Rõhk kopsudes suureneb. 6. Õhk liigub kopsudest välja. 4.Mille poolest erinevad sügav sisse- ja väljahingamine rahulikust? Sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb ja õhl liigub kopsudesse. Väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. 5.Võrdle sissehingatava ja väljahingatava õhu koostist. Sissehingatud õhus on rohkem hapniku. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi. 6.Kirjelda gaasivahetust kopsudes Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku palju. Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres
(N: teine laps tõmbab mänguhoos kilekotti pähe) 2. Tule -ja plahvatusoht. Tikud ei tohi olla väikelastele kätte saadaval. Tikkudega ümber käimist tuleb õpetada lastele. Samuti tulemasinad ei ole mänguasjad, need sisaldavad gaasi. Raketid on ohtlikud lastele. 3. Toksilisus need ained ei tohi olla lastele kättesaadavad. (Pesupulbrid, pesugeelid, nõudepesu tabletid, pesuloputusvahendid, domestos, saniit, galgon jne.. ) 4. Lokaalne toime sissehingatava õhuga. (N: happe, katlakivi eemaldaja, äädikas) 3. Bioloogilised ohutegurid: 1. Bakterid- aevastamisel piisknakkus 2. Viirused-gripp 3. Seened-hallitus, majasvamm 4. Endoparasiidid inimestel võivad esineda kirbud, täid, siseparasiidid, kes ei pea hügieeni reeglidest lugu. Bioloogiline ohutegur võib põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgitust.
Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Tulevikus jälgi ka, kust kohast on kala toodud. Jätkame veel elavhõbeda mürgisusest. Elavhõbeda soolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendub organismi läbi kopsude. Sissehingatava õhuga läheb see edasi kopsudest verre, imendub ennast sealsete verelibledega ning liigub edasi inimesele vajalikku eluorganisse (ajju, maksa, südamesse, lihastesse jne.). Elavhõbeda allaneelamisel metallilises olekus ei avalda väga suurt ohtu, kuna soolestikust organismi eritumine sellel ainel on väga väike ning see tervist nii väga ei kahjusta. Elavhõbeda mürk kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise ning põhjustab depressiooni ja ärrituvust
Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse Kopsud-alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub kudedes
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma
oksendamine. 18. Joonista bakterirakk 19. Tuberkuloos - on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ä gedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi. Kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. 20. Difteeria - ehk kurgutõbi, mis l evib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse. 21. Botulism - Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. 22. Teetanus - ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida
Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude, samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Levinumad mürkained: Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb
Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile järgnevates bronhioolides on juba üksikud alveoolid, kus toimub gaasivahetus. Seda piirkonda, kus toimub peamiselt gaasivahetus, nimetatakse hingamistsooniks. Bronhide läbimõõtu kontrollib närvisüsteem. Hingamisteede ülesanded: 1. atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3. sissehingatava õhu puhastamine toimub praktiliselt juba ninaõõnes, kus väikesed osakesed ja tolm nina limaskestale püütakse. Seetõttu on pideva suuhingamise korral vastuvõtlikkus hingamiselundite haigustele suurenenud. Teised osakesed kinnituvad õhku juhtivate hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla. Kui epiteeli ripsmed on kahjustunud, viib see
*Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. *Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust jms. *Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. *Kompimise tähtsus: 1) Inimene aitab hinnata esemete pinda ja kuju. 2) aitab hoiduda end vigastamast 3) orienteeruda pimedas 4) imikueas avastada ja tunnetada asju.
sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Kokkuvõtte 1.Suitsetamine on tervisele kahjulik ning põhjustab väga palju haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. 4. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. 5. Päris palju on suitsetamist mõjutanud sõprade eeskuju, närvilisus või mõni muu tegur. 6. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. 7.ÄRGE SUITSETAGE! Kasutatud kirjandus 1. www.google.ee 2. Õpik `Lausest tekstini` 3. www.miksike.ee 4
*Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. *Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust jms. *Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. *Kompimise tähtsus: 1) Inimene aitab hinnata esemete pinda ja kuju. 2) aitab hoiduda end vigastamast 3) orienteeruda pimedas 4) imikueas avastada ja tunnetada asju.
Kõrv jaotub välis-, sise- ja keskkõrvaks Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus Maitsmismeele abil saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti Haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu - segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali
· Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks. Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum.
Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik. Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul liigeldi peamiselt hobustega või ka jalgsi. Puudusid erinevad õhku saastavad liiklusvahendid, mis oleksid keskkonna kvaliteeti rikkunud. Tänapäeval kasutatakse liiklemiseks enamasti autosid ja ühistranspordi vahendeid. On aga teada kui palju paiskub nendest õhku saasteaineid, mis muudavad meie oma sissehingatava õhu koostist. Tänapäeval on aga peamisel kohal kiirus ja mugavus, mille kõrval unustatakse tihtipeale meie oma elukeskkond. Agraarajastu kultuurimudel tõuseb tänapäevasest ettepoole paljude tähtsate tõekspidamiste ja väärtuste poolest. Tänapäeva ühiskond on hakanud rõhku panema eelkõige mugavusele ja lihtsusele, mõtlemata sellele, kas see säästab keskkonda või on hea meie tervisele. Eelkõige rõhutakse raha olemasolule jättes tahaplaanile traditsioonide
· Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse. · Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol
2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa organismi loomulik kaitsesüsteemidel (happeline nahk, limaskestad, nt maksasapp, happeline magu jne), kuid mitmete bakterihaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist /vaktsiine valmistatakse nõrgestatud või surmatud batkeritest/
põlvkondades. Mõju ilmnemine oleneb kiirguse hulgast, mida inimene saab kas looduslikust või kunstlikust allikast. Meie meeled ei suuda kiirgust tajuda, mis muudab selle nähtamatu ohu veelgi salalikumaks. Elusorganismide kaitsmisel tuumakiirguse eest tuleb arvestada eri kiirgusliikide erinevat kahjulikku toimet ja ainest läbi tungimise võimet. Kindlasti tuleb ka vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Tsernobõli keelatud tsoon. Kuna alfakiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, siis on nende vastastikmõju tavalise ainega väga tugev. Vastavalt on alfakiirguse läbitungimisvõime väike. Osakesed ei suuda läbida isegi paberilehte. Seetõttu pole ka kehavälisest allikast lähtuv alfakiirgus inimesele kuigi ohtlik. Kui aga alfa-aktiivsed tuumad paiknevad inimkehas endas, siis on alfakiirgusest tingitud kahjustused suured.
Radooni erakordselt väikest sisaldust õhus võib illustreerida järgmise näitega. Kui vaatleja eest mööduks igas sekundis üks õhu koostisesse kuuluvate gaaside molekulidest, siis kõige sagedamased on lämmastiku ja hapniku molekulid. Iga kahe minuti järel tuleks üks argooni aatom, 20 tunni möödumisel neooni aatom, 2,5 päeva järel tuleb heeliumi aatom, krüptoon ilmub 7 kuu ja ksenoon viiekümne aasta järel. Alles miljoni aasta pärast tuleks radooni aatom. Siiski on igas sissehingatava õhu kuupsentimeetris mõni radooni aatom. [2, lk 93] Levikult Maal on radoon 84. kohal. Atmosfääris on radooni kokku vaid 370 liitrit. Nii on ta tõepoolest äärmiselt haruldane. Teda leidub praktiliselt kõikjal, kuid äärmiselt tühises koguses. Et inimese organismis on 0,6 x 10¹³ 1,5 x 10¹º g raadiumi, mille ladunemisel tekib radoon, siis on ka igaühes meist äärmiselt tühine radoonikogus. Õhu koostisosadest on
Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras. Maitsmine eristatakse nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane ja mõru. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades. Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole. Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad. Kompimine Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes. Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus.
2. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. 3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL
Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel (difusioon), ning rakusisene hingamine 4. Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud
4 võte) ning patsient tuleb asetada pea alaspidi. Kõikidel peale kergete juhtude tuleks hingetoru intubeerida, et hõlbustada aspiraadi ja tahkete osade eemaldamist imemisega enne ülerõhuventilatsiooni kasutamist. Kuid ventilatsioon ei tohi viibida, kui on tekkimas märkimisväärne hüpokseemia. Bronhodilataatorravi võib olla vajalik, sissehingatava hapniku kontsentratsiooni võib suurendada ja PEEPi (või CPAPi) võib kasutada, kui ilmneb hüpokseemia. Operatsioon tuleb edasi lükata või sellest loobuda nii kiiresti kui võimalik. Bronhoskoopia võimaldab tahkete osakeste eemaldamist ja rindkere röntgenit- (Antibiootikumravi) ning arteriaalse vererõhu mõõtmine aitab hinnata vigastuste raskust. Patsient tuleb üle viia intensiivraviosakonda täiendavaks järelvalveks ja hingamisteede raviks (vt lisa 2). (Aitkenhead jt 2013).
Nakkushaiguste massilise leviku vältimiseks kasutatava surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiin. 25. Mis on rakuhingamine? Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia, ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS.
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad
korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule. Nina kui haistmiselund Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. Lõhnade tajumine võib esile kutsuda naudingut (meeldivate lõhnade korral) või tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv) Mis mõjutab haistmiselundi tööd? Nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga. Haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.).
langes jõutreeningu osakaal 1-3%. Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid. Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja vähenes jõusaaliosa. Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud. Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet. Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse. Tähelepanu tuleb
Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Nende biometallidega varustamisel on toidul esmane tähtsus. Na ja K Na ja K on omavahel funktsionaalselt seotud. Nad tekitavad närvirakkudes elektrimpulsse, osalevad imendumisprotsessides ning reguleerivad veebilanssi vastandlikul toimel Na seob vett ja K väljutab.
annaabi.ee 
