Esimesed lepingud allkirjastati Luxemburgis Schengeni linnas Prantsusmaa ja Saksamaa piiril, seega omas just see linn lepingute allkirjastamiseks sümboolset tähendust (Pinder, 2001, lk 111). Schengeni leppe ja konventsiooni tulemusel tõhustati kontrolli viisaalale välispiiridel ning tihendati riikidevahelist koostööd õiguskaitse, politsei ja piirivalve valdkondades. Üks Schengeni põhimõtteid on isikute vaba liikumine, mistõttu Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita ja piirikontroll toimub vaid ala välispiiridel (Peamised Schengeni põhimõtted, 2015). Kontrolli kaotamine piiridel algas 26. märtsil 1995. aastal, kui esialgsed viis riiki ja neile lisaks veel ka Hispaania ja Portugal kaotasid kontrolli oma sisepiiridel. Sellest ajast alates on Schengeni ala pidevalt laienenud ja praegu kuuluvad sinna 26 riiki: Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka,
Poola ametühing Solidarność ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi „ühtne turg“. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. Euroopa Liidu ajalugu(1990-1999) Piirideta Euroopa Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida- Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust:
rahvusvähemuste õiguste kaitse, turumajandus Kodanikuõigused EL-s: · liikmesriikide kodanikud on ühtlasi EL kodanikud, ühtne punane pass · on vastu võetud EL Põhiõiguste harta Scengeni leping: · 1984 Prantsusmaa - Saksamaa piiril kaotati piirikontroll · 1985 väikses Luxemburgi linnas Schengenis kirjutasid Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa alla nn Schengeni lepingule · kontrolli kaotamine sisepiiridel, aga range kontroll välispiiridel riikidega, mis pole lepinguga ühinenud · ohtlikud ja soovimatud isikud on kantud Schengeni infosüsteemi (SIS) · EL liikmetest pole Schengenis Suurbritannia ja Iirimaa · Kolmandatest riikidest on Norra ja Island · 2007 ühines 9 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tehhi, Slovakkia, Malta, Sloveenia Välis-ja julgeplekupoliitika: · 1997 määratleti nn Petersbergi ülesanded: humanitaar-ja päästeülesanded,
nimetus. Ühisturu peamiseks eesmärgiks oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine tolliliidu loomise ja liikmesriikidevaheliste kvantitatiivsete piirangute eemaldamise teel. Esimese sammuna eemaldati 1968.a. liitu kuuluvate riikide vaheliselt kaubanduselt tollimaksud ja kvoodid ning kehtestati ühtne väline tollimaks kolmandatele riikidele. Kuid kaupade ja teenuste vabal liikumisel jäid kehtima füüsilised takistused (piirikontrolli sälimine sisepiiridel), tehnilised takistused (rahvuslikud piirangud) ja maksudega seotud takistused. 14.Majandusliit on pea kõige laiaulatuslikuma majandusliku integratsiooni vorm, millest integreerunum on üksnes poliitiline liit. Majandusliidu moodustavad grupp riike, kelle ühiseks eesmärgiks on: 1. kõrvaldada kõik takistused, mis piiraksid kaupade, teenuste ja kõigi teiste tootmistegurite vaba liikumist nende riikide vahel 2. ühise valuuta käibelevõtt 3. maksumäärade ühtlustamine 4
kontrolli kadumisega ei halvene riigi ja kodanike turvalisus. Minu arvates just usaldus ja liitlaseks olemine on meile selle taganud. Tõkkepuude äraviimine, piiripunktide sulgemine ja paljude kinniaetud piiriteede avamine on osa ühendatud Euroopa sisemise usalduse loost. See sümboliseerib meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa Liiduga . Kontrolli kaotamine Euroopa Liidu sisepiiridel on selge märk sellest, et on üks Euroopa . Minu arvates on tuli Euroopa liiduga liitumine Eestile nii kasuks kui kahjuks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa
Vajalik soodustada ümber ja täiendõpet. III uuendustega kohanemise kultuur vaja kaasas käia kiiresti areneva tehnoloogiaga ja võimaldada paindlikumaid töötingimusi IV võrdsete võimaluste loomise uus kultuur vähendada soolist diskrimineerimist, siduda paremini töö ja pereelu. Schengeni viisaruum Alus pandi 1985 kui Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid Schengeni lepingu, millega kaotati nende riikide sisepiiridel piirikontroll. Praeguse seisuga kuulub Schengenisse 25 riiki ja need kattuvad suuresti EL riikidega. EL riikidest ei kuulu Suurbritannia ja Iirimaa (ise ei soovi), Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros (ei ole läbinud hindamiskriteeriume). EL välistest riikidest kuuluvad Norra, Island ja Sveits. Schengeni viisaruumis ei kontrollita sisepiiri ületamisel passi, kuid isikuttõendav dokumendi olemasolu on kohustuslik. NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu organisatsioon
Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas. Kuigi peamise väärtusena näeb Schengeni lepe ette inimeste liikumisvabaduse suurenemise, on samavõrd oluline turvalisuse kasv, mis kaasneb niinimetatud Schengeni kompensatsioonimeetmetega. Sisepiiridel piirikontrolli kadumine, ühtne viisapoliitika, riikidevaheline koostöö politsei, piirivalve ja migratsiooni valdkondades loovad tasakaalu, mis võimaldavad inimestel turvaliselt ja vabalt reisida, ning samas aitab võidelda tõhusalt piirideülese rahvusvahelise kuritegevusega.Üheks Schengeni konventsiooni läbivaks põhimõtteks on ühtne viisapoliitika. Seetõttu räägitakse Schengeni õigusruumist tihtipeale ka kui Schengeni viisaruumist. Ühtne viisapoliitika
Võrdsus ja koostöö Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem ,kui 50 välisriigis,teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen Schengeni lepingu eesmärk: isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil. Schengeni õigusruumi kuuluvad: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (27.11.1990), Portugal, Hispaania (25.06.1992), Kreeka (6.11.1992), Austria (28.04.1995), Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome (19.12.1996), Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia (21.12
mittesekkumine. Võrdsus ja võrdõiguslikkus. Tähtsamad maailma- ja regionaal organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem, kui 50 välisriigis, teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen. Schengeni lepingu eesmärk - isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil. Schengeni õigusruumi kuuluvad (2015. aasta märtsi seisuga) ● Belgia, ● Tšehhi Vabariik, ● Taani, ● Saksamaa, ● Eesti, ● Kreeka, ● Hispaania, ● Prantsusmaa, ● Itaalia, ● Läti, ● Leedu, ● Luksemburg, ● Ungari, ● Malta ● Madalmaad, ● Austria,
liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine
liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine
kontrolli kadumisega ei halvene riigi ja kodanike turvalisus. Minu arvates just usaldus ja liitlaseks olemine on meile selle taganud. Tõkkepuude äraviimine, piiripunktide sulgemine ja paljude kinniaetud piiriteede avamine on osa ühendatud Euroopa sisemise usalduse loost. See sümboliseerib meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa Liiduga. Kontrolli kaotamine Euroopa Liidu sisepiiridel on selge märk sellest, et on üks Euroopa. Eestit puudutavalt tasub mainida kahte valdkonda. Esiteks on mul hea meel, et tänu Lissaboni protsessi käigus seatud eesmärkidele oleme ka meie pööranud enam tähelepanu teadus- ja arendustegevusele kui me seda ehk muidu oleks teinud. Aastail 2001-2005 kasvasid meie teadus- ja arendustegevuse kulutused absoluutmahus keskmiselt 21% aastas. Veel olulisem on, et valitsusest kiirem on erasektori investeeringute kasv moodustades 31% aastas.
On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel Euroopa kontsernidel oma laod USA-s. See kõik tähendab, et laopidamine on järjest enam globaliseerumas. Euroopa Liit on saavutanud suurt edu ühenduse sisekaubanduses seoses tollikontrolli kaotamisega selle sisepiiridel. NAFTA (North American Free Trade Association) on loonud suurima kaubandusbloki maailmas, kaotades tollitariifid USA, Kanada ja Mehhiko vahel. Lähiaastate jooksul tekivad multinatsionaalsed laonduskontsernid, kes pakuvad teenuseid üle kogu maailma. Mitmed Jaapani ja Euroopa riikide ettevõtted on juba rajanud oma laokompleksid USA-sse. Austraalia firmad opereerivad juba praegu üle kogu Ameerika. 4
tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata ning sellele pannakse suurt rõhku. Samuti jätkub piirivalve tegevus sisepiiride valvamisel, kuid see erineb traditsiooniliselt piirivalvest oluliselt. 13. Milles seisneb Euroopa Liidu sisepiiride ja välispiiride ületamise erinevus? Euroopa sisepiiride ületamisel kehtib Schengeni lepingu poolt sätestatud seadus ja sellega seaoses puudub sisepiiridel piirikontroll. Välispiiride ületamisel kontroll on olemas ja teise riiki minemiseks pead omama viisat. 14. Millised on nõuded välismaalasele, kes soovib siseneda Euroopa Liidu territooriumile? KOHUSTUS TEATADA OMA VIIBIMISEST LIIKMESRIIGI TERRITOORIUMIL KOHUSTUS OMADA VÕI KAASAS KANDA PABEREID JA DOKUMENTE · Neil on kehtiv reisidokument v dokumendid mis lubab piiri ületada · Neil on kehtiv viisa kui see on nõutav va juhul kui neil on elamis luba v kehtiv
1980 - 1989 Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade,
on vastatud juba Euroopa Kohtu varasemas lahendis või kui küsimuse vastus on ilmselge. 62. Töötajate vaba liikumine kuulub isikute vaba liikumise alla a) tõene b) väär 63. Töötajate vaba liikumist võib piirata avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides a) tõene b) väär 64. Selgita, mida tähendab Schengeni õigusruum ehk Euroopa ühtne viisaruum See on Schengeni lepinguga Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi maade poolt loodud ala, mille sisepiiridel isikuid ei kontrollita. Varem valitsustevahelises raamistikus toiminud Schengeni õigusruum sai Euroopa Liidu õigustiku osaks ühes Amsterdami lepingu jõustumisega. Laienemist silmas pidades on oluline Amsterdami lepingu Schengeni protokoll. 7 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 65
kõrge kvalifikatsiooniga majandusteadlased, seetõttu küsivad riigi majanduspoliitika kujundajad tihti nõu IMF-ilt. Lisaks pakub IMF ka finantsabi majandusreformide läbiviimiseks.5.9EL majanduspol. Põhieesmärgiks on: 1. Ühtsetel reeglitel toimuva EL siseturu loomine. EL. Siseturu moodustavad ühtne kaubanduspol ja nn neliv vabadust. Maastrichti pepingu järgi tuleb tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt; 1.kaubad- kaotati tollimaksud Euroopa majanduse ühendus sisepiiridel nähti ette tervise ja okutusnõuete ühtlustamine EL raames. 2. Teenused -1992 õigusaktide järgi tahavad spetsialistid pakkuda oma teenuseid kõigis EL maades. Ühes liikmesriigis väljanatud kutsetunnistused kehtivad kogu Liidu ulatuses. 3. Tööjõud-iga EL liikmesriigi kodanik on automaatselt ka EL kodanik, kellel on õigus Liidus vabalt liikuda ning saada ükskõik millises EL riigis kuni 5 aastaseks tööluba
On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel Euroopa kontsernidel oma laod USA-s. See kõik tähendab, et laopidamine on järjest enam globaliseerumas. Euroopa Liit on saavutanud suurt edu ühenduse sisekaubanduses seoses tollikontrolli kaotamisega selle sisepiiridel. NAFTA (North American Free Trade Association) on loonud suurima kaubandusbloki maailmas, kaotades tollitariifid USA, Kanada ja Mehhiko vahel. Lähiaastate jooksul tekivad multinatsionaalsed laonduskontsernid, kes pakuvad teenuseid üle kogu maailma. Mitmed Jaapani ja Euroopa riikide ettevõtted on juba rajanud oma laokompleksid USA-sse. Austraalia firmad opereerivad juba praegu üle kogu Ameerika. 6.3. Laonduse areng lähitulevikus
välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas; - Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat Kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste
aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine
Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus monitoorida JHA valdkonna poliitikat. Euroopa Liidu Kohtu järelvalve. Parlamendil kaasotsustusmenetlus pea kõigis asjades. Schengen: sisepiiridel piirikontrolli puudumine, kuid säilisid Iirima, UK ja Taani erandid. EL Nõukogu alalise komitee loomine sisejulgeolekualase koostöö edendamiseks. 22. Mis on olnud ühise sise- ja justiitspoliitika koostöö positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Kõige tuntavam ja n-ö positiivsem tagajärg on muidugi see, et suures osas Euroopa Liidus saab vabalt ringi liikuda, st ei ole mingeid piiripunkte.
Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. 1990 1999 Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine
aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ,,ühtne turg". Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks. Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990
ja pisteline kontroll), koostöö narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Oma nime sai Schengeni koostöö linna järgi Luksemburgis, kus leping sõlmiti. Ühinenud pole vanadest liikmesriikidest julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud
koostöö probleeme. EL mudel teenib selle liikmesriigi huve, kes esimesena initsiatiivi võtab. Ei arvesta piisavalt menetlusaluse isiku vaatepunkti ega teiste liikmesriikide huve. Põhimõtteliselt välistab konsultatsioonid või alternatiivi otsimise. Miinuseks veel see, et läbirääkimiste võimalus praktiliselt puudub. EN ja EL instrumentide suhe – hilisem õigusakt reeglina sisaldab.. 1985 Schengeni leping: sisepiiridel passikontrolli kaotamine, välispiiride kontroll, viisasüsteem. Arenes politsei- ja õigusalane koostöö. Vastastikuse tunnustamise põhimõte: õigusalase koostöö nurgakivi. Riikide suveräänsuse ja eripärade austamine. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt tunnustatakse ja vajadusel täidetakse teise liikmesriigi poolt vastuvõetud menetlusotsust viivitamatult ilma täiendatave eeltingimusteta. Vastastikuse tunnustamise puhul ei pea vastastikusele usaldusele tuginev
jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro hakkas tuli käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused 2009. Euro tuli käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 14. juunil 1985 sõlmiti Schengenis lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Norra ja Sveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö,
koostöö narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Oma nime sai Schengeni koostöö linna järgi Luksemburgis, kus leping sõlmiti. Ühinenud pole vanadest liikmesriikidest julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990. a lepingut täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest. Schengeni õigusruumis võib riigipiire ületada igal pool isikut tõendamata, sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul
Konventsioon Teema 4 1951.a. Genfi Pagulaste Konventsioon Pagulaste seisundit reguleerib 1951. aasta Genfi konventsioon, mida on muudetud 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Euroopa Liidus on pagulaste seisundit täpsustatud Dublini konventsiooniga. Dublin`i Konventsioon Dublini konventsioon on Schengeni lepingust välja kasvanud kompensatsioonimeede. Sisepiiridel kontrolli kaotamise üheks eeltingimuseks oli varjupaigataotluse eest vastutava riigi määratlemine. Tulenevalt Dublini konventsiooni järglasest, nn Dublin II määrusest (EÜT L 50 25.02.2003 lk 110) on üks peamisi kriteeriume ebaseadusliku piiriületuse riik, millest tulenevalt võib eeldada, et peamine koormus varjupaigataotluste menetlemisel võib langeda ELi nn välispiirialadele, milleks on muuhulgas ka Eesti. Nimetatud konventsioon
V LOENG: Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika. Euroopa Liidu justiits-, sise-, välis- ja julgeolekupoliitika. ÕIGUS , VABADUS JA TURVALISUS EU-S VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA 1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. 2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena. 3. Liit püüab tagada kõrge turvalisuse taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude
riikidega. 1985 kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luksemburg alla Schengeni lepingule, mis nägi ette riikidevaheliste sisepiiride kaotamise isikute liikumisele (piiriületajate visuaalne ja pisteline kontroll), koostöö narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Ühinenud pole julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990 täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest, sisepiiridel kontroll reeglina puudub. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Pikemaajalisemaks viibimiseks on vajalik viisa olemasolu.
annaabi.ee 
