silindrilisest korpusest ning liikuvast kolvist. Kolvi liikumise põhjuseks on sururõhu erinev rõhk silindri kambrites. Joonis. Silindri juhtimine. Joonis. Bistabiilse silindri jaotid (pneumoklapid). Andurid Andurite liigitus sisendsuuruste järgi: mehaaniliste sisenditega (siia kuuluvad kõik liikumisparameetrid nagu kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid ja rõhk) termilise sisendiga (soojusandurid) optilise sisendiga (valgusandurid) elektromagnetilise sisendiga elektrilise sisendiga Andurite liigitus edastatavate signaalide vormi järgi: analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid arvsignaale edastavad andurid Piirlüliteid (limit switches) kasutatakse peaaegu kõigis automaatikaga seotud rakendustes. Piirlülitid on asendianduritena kasutatavad lülitid, kus kontaktide
....4 4.Täielik DNK (TDNK) 1-de piirkonnast....................................................................4 5.TDNK lihtsustamine loogikaalgebra põhiseoste abil............................................4 6.MDNK ja MKNK väärtused määramatuspiirkonnas...............................................5 7.MDNK minimaalseima keerukusega loogikaskeem (AND, OR, NOT)....................5 8.MKNK minimaalseima keerukusega loogikaskeem (AND, OR, NOT).....................7 9.MDNK loogikaskeem kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT).....................7 10.MKNK loogikaskeem kahe sisendiga loogikaelementidel (AND-NOT).................8 11.Punktides 4, 7, 8, 9 ja 10 saadud tulemused VHDL-s........................................8 11.1.funktsioonid.vhd........................................................................................... 10 11.2.test.vhd........................................................................................................ 12
t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge). Pingestamine ja voolud ühise lättega lülituse korral koos sisend ja väljundkarakteristikutega. Operatsioonivõimendid. Vool operatsioonivõimendi kumbagi sisendisse on ligikaudu null, pinge mõlemas sisendis on võrdne ja ülejäänud voolud ning pinged sõltuvad konfiguratsioonist. 9. Inverteeriva sisendiga võimendi (joonis ja voolud ning pinged eri osades tuleb ka kirjutada loomulikult koos võimendi enda parameetritega ehk võimendus, sisend ja väljundtakistus). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on ±2 V, signaali võimendatakse 200 korda ning sisendpingeks on kolmnurkpinge amplituudiga 20 mV! (väljundpinge on 200 korda suurem (peaks olema amplituudiga 4 V), inverteeritud (kui sisend on
Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT. f K = (x2 v x3)( 2 v 3)( 1 v 4) Loogikaskeemi modelleerin Circuit Simulatoris. Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT) . Kuna funktsioon oli antud DNK-na, siis tuleb esimese sammuna leida tema KNK (ehk on vaja üle minna "vastupidisele" normaalkujule). Duaalsete normaalkujude omavahelist üleminekut tasub alati teha Karnaugh' kaardi abil. 00 01 11 10 x1 x3 x2 x4 00 0 0 1 1 01 1 0 0 1
17/0.02 + 1 = 851. Kirjutasime lahtrisse B1 valem ,,=SIN(6.28318*A1)/(6.28318*A1)". Kopeerisime valem kõigisse m-i lahtrisse. Kopeerisime kõigi B tulba lahtrite sisu ning avasime Calc'is uus tööleht. Valisime uuel töölehel lahter A1, kasutasime ,,Paste Special...", pärast seda valisime ,,Paste Values". Salvestasime uus tööleht kausta My Documents/Waveforms .csv failina (meie juhul telekom labor2 sinc.csv) Ühendasime signaaligeneraatori väljund ostsilloskoobimooduli A sisendiga. Seejärel käivitasime sinc signaali genereerimine. Selleks avasime signaaligeneraatori menüü , märkisime linnukese kasti ,,Signal On". Vajutasime nupule ,,Import" ja avasime eelnevalt salvestatud .csv fail sinc signaaliga (telekom labor2 sinc.csv). Signaali sagedus f ,,Start Frequency" valisime selline, et n·f oleks ligikaudu 5 kHz. Kui n = 17, valisime f = 5kHz/17 300 Hz. Salvestasime signaali kuju ühe perioodi ulatuses ja spekter vahemikus 0...6 kHz. Joonis 1
U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1 = ln * f = ln(1,42/0,87)*84,64 Hz=41,47 1/s U m2 5. RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 40 V mõõtepiirkond, 10ms mõõtepiirkond. Ühe impulsi laius: 0,2 ms Amplituud: A = 22,19 V Tähe "T" ülekanne liideses RS232 Tabelis T: 0010100
1. Lihtsaim loogikaelement on invertor ehk EI-element (NOT). Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust: Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus ühe sisendiga loogikaelement. Ülejäänud loogikaelemendid omavad 2 või enam sisendit. 2. JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AND) 3. VÕI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. (OR) _______
.. 3605 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 27,21 Hz a (t ) A0 Sumbuvustegur = = ln / T = ln * f = 34,37 1/s T a (t + T ) A1 RS232 signaalide jälgimine Digitaalostsillograafi sisendiga ühendati terminal ja uuriti andmeedastust liideses RS232. 50 V mõõtepiirkond, 500 ns mõõtepiirkond. Ühe impulsi laius: 46 150 = 104 ms Amplituud: A = 23,2 V Tähe "K" ülekanne liideses RS232 startbitt paarsusbitt stopp-bitt Tabelis K: 1101001
2,036 ±0,001 54,83 ±0,03 4,032 ±0,001 61,76 ±0,06 6,063 ±0,003 69,42 ±0,07 8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime
9. CMOS loogikaelementide (inverter, NING-EI ja VÕI-EI) elektriskeemid transistoridel (piisab kahest sisendist). Inventer ehk EI element. Koosmeb kahest järjestikku ühendatud eri tüüpi kanaliga väljatransistorist. vdd-toide NING-EI (NAND) – realiseerib konjuktsiooni eitust. Väljund on kõrgel nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on madalal ja vastavalt väljund on madalal nivool, kui kõik sisendid on kõrgel nivool. Valmistatakse kuni kaheksa sisendiga loogikaelemente. VÕI-EI – realiseerib disjunktsiooni eitust. Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on kõrge ja vastavalt on ta väljund kõrge nivool, kui kõik sisendid on madalal nivool. Kahe sisendiga skeem koosneb neljast transistorist. 10. Asünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti,
keerukusega loogikaskeemina, kasutades vabaltvalitud loogikaelemente AND OR ja NOT................................................................................................................... 12 8. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon minimaalseima keerukusega loogikaskeemina elementidel AND OR NOT.....................................13 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR-NOT)............................13 10. Realiseerida (punktis 3) MKNK-na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (AND-NOT).........................14 11. Modelleerida punktides 4, 7, 8, 9, 10 saadud tulemusi VHDL-is.....................15 11.1 Testpink..................................................................................................... 15 11.2 Punkti number 4 kood ja simulatsioon........................
null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & on väljundis 0 sõltumatult X1-st f3 X1 kordus OO11 f3=X1 X1 1 f4 X1 keeld O1OO f4= X 1*X2 f5 X2 kordus O1O1 f5=X2
Süsteemide dünaamika (siirdeprotsesside) üldised vormid ja iseärasused, süsteemi reaktsioon välistoimetele (nii sihipärastele kui ka häiringutele), süsteemide põhilised dünaamilised omadused (stabiilsus, juhitavus, jälgitavus, statsionaarsus jne). Siia kuuluvad ka muutused süsteemi käitumises, mida põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). 5.2 Vabaliikumine- on seotud süsteemi algolekuga x(0) Sundlliikumine on seotud sisendiga u(t). 5.3 Tasakaaluolek - Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas. 5
100 200 I andur: m; V = S p h = 233 × = 200m 3 233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2. Tuletada ja esitada avaldis Z = F(Y) , mis korrigeerib näidu Y täpseks, arvestades kalibreerimistulemusi (X1,X2,Y1,Y2). Sisendsignaali ja mõõteriista kirjeldamiseks sobib funktsioon Y = X, sest mõõteriista näit on võimalikult ligilähedane sisendsignaalile. Eeldan, et tegu on lineaarse sõltuvusega. Järelikult on avaldise kuju Z = kX + b
LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi: Us = I1R1 Uv =- I1R1 Rs=R1 Rv=Rv0 Mitteinverteeriv võimendi: Tagasisidega võimendi Us = I1R1 Uv =Us+I2R2 R2 ja R1 moodustavad pingejaguri, millega maaratud pinge Uvs rakendatakse jadamisi voimendi sisendiga ja mis tootab sisendsignaalile vastu Summator: Integraator: v
väljundi või häiringu järgi.Moodsas juhtimismeetodid-Põhinevad süsteemi siis tuleb kasutada uurimisel standartset sisendsignaali muutust.Näitab olekuruumil ja olekumuutujatel.Neid meetodeid rakendatakse,kui tegemist on väljundsuuruse muutumist ajas,kui sisendis toimus ühikhüppe keerukate mitme sisendi ja väljundiga mitmelisidusate mittelineaarsete Tüüplülid?- Proportsionaalne-Väljund muutub võrdeliselt sisendiga. y=kx. süsteemidega.keeruliste obiektide korral kus on palju väljundeid ja Näiteks pingejagur,op võimendi. Aperioodiline lüli-Erineb proportsionaalsest sisendeid.Obiekti kujutatakse viibivina,oleku ruumis,mille igat punkti selle poolest,et inertsi ei saa arvesse võtmata jätta.Näited:elektrimasinad iseloomustab palju parameetreid.Regulaator viib obiekti etteantud punktist A soojenemise seisukohalt,elektrimootorid,mille rootorimass on küllalt
Mittelineaarsete süsteemide juhtimiseks tehisnärvivõrkudega on vaja kõigepealt koguda katseandmed. Selleks anname süsteemi sisendisse hulga andmeid ja vaatleme süsteemi väljundit iga sisendi korral. Tulemused salvestame ja kasutame närvivõrgu õpetamiseks. 4 td=1 N=size(output,1) P=[output(3:N)';output(2:N-1)';output(1:N-2)'] T=input(2:N-1)' Edasi loome närvivõrgu kolme sisendiga (vahemikus 0..1), ühe peidetud kihiga ja 5 neuroniga peidetud kihis. Aktiveerimisfunktsiooniks peidetud kihis tansig. global net_c net_c=newff([0 1; 0 1; 0 1],[5 1],{'tansig','purelin'}) net_c.trainParam.show=1; net_c.trainFcn='traingd'; % kuna süsteem peab olema adaptiivne (hiljem), siis reaalajas toimiva närvivõrgu puhul sobib hästi. Närvivõrgu treenimine: net_c.trainParam.epochs=5000; net_c=train(net_c,P,T) % P - etalonsisend, T - etalonväljund save temp_net
sisendimpulsse. Kasutades signaaligeneraatorit tuleb meeles pidada, et iga järgmise trigeri töötlemise taktsagedus on kaks korda aeglasem, kui eelmine. Loendamise nullimine. Jadamisi loendamist on võimalik nullida varem, kui väärtusel 15, kasutades NING lülitust. Skeemil oleme blokeerinud trigeri U4 ( 23 -rohelises kastis), ehk triger loendab kuni arvuni 22 21 20 4 2 1 7 . Võime blokeerida vabalt valitud trigeri või trigerid ühendades väljundi Q ,lüliti NING sisendiga. Sellisel korral eiratakse blokeeritud trigerit ja binaarväärtus 1 kantakse edasi blokeerimata trigerile. Järeldused. Koostatud skeem on jadaloendur, mis loeb maksimaalselt 16 arvu ja minimaalselt 0 arvu, (olenevalt kuidas trigerid on blokeeritud). Valisin neli trigerit, et indikaatorelemendi kõik sisendid oleksid trigeri väljunditega vastavuses. Blokeerimata trigerid, kuvavad indikaatoril kümnendarvud 0..15 ja nullistavad loendamise peale arvu 15 ehk tähis ,,f"
Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides. Kas süsteem diskreetimise tulemusena võib muutuda mittejuhitavaks või mittejälgitavaks? Stabiilsuse seos juhitavuse ja jälgitavusega. Selgitage. l.l AIgolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) 1.2Vabaliikumine ja sundliikumine Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). 1.3 Ljapunovi stabiilsus uidjuhul ja lineaarsetes süsteemides Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskonseptsioon pohineb hairitud ja hairimata liikumiste võrdlemisel. Süsteem on stabiilne, kui alghetkel olnud häiringu põhjustatud edasine häiritud liikumine püsib mistahes järgneval ajahetkel häirimata liikumise teatavas läheduses, mille piire saab häiringust sõltuvana ette määrata. Ljapunovi stabiilsuse kriteeriumid sõltuvad stabiilsuse liigist ja süsteemi omadustest
·Piirsagedus kui vooluvõimendus=1 (ÜE lülitus) ·Sügis 2010 korpuse Praktilise elektroonika loeng ja ehituse iseärasused 27 Standardlülitused · Ühise emitteriga (tavaline lülitus) · Ühise baasiga · Ühise kollektoriga (emitterjärgur) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 28 ÜE lülitus · pinge ja vooluvõimendus hea · väljund vastandfaasis sisendiga Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 29 ÜB-lülitus · rohkem kõrgsagedusskeemides · MS siis kui vaja eriti madalat sisendtakistust (helipea) · KS skeemides kuna sagedusriba ei sõltu eriti sagedusest ·voolupuhver (võimendus =1) · suur pingevõimendus · sisendtakistus madal ·Väljundtakistus suur Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 30 ÜK (emitterjärgur)
0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides Sulguvad ja avanevad kontaktid Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0". Kontroller ei võimalda mingil moel kindlaks määrata, kas sisendisse on ühendatud avanev või sulgev kontakt. Kontroller tunneb ära ainult oleku sisendis, st. kas "0" või "1". Seega küsitakse operandi olekut, kas operandi olek on "0" või "1". Oleku "1" päringuks kasutatakse käsku U (und - NING) või O (oder - VÕI) ning oleku "0" päringuks UN (und nicht - NING-EI) või ON (oder nicht - VÕI-EI). Järgmine tabel 1
- Analüüsitava sagedusala laiuse seadmine (SPAN) - Vaadeldava amplituudi vahemiku seadistamine (AMPLITUDE, REF LEVEL) - Filtri ribalaiuse seadmine (RBW) - Markerite kasutamine signaali mõõtmiseks (MARKER) 2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega.
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Raadioside aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Operatsioonivõimendi on kahe sisendiga võimendi, millel on suur pingevõimendustegur. Niisugune või- mendi võimaldab väheste väliskomponentide lisamisega luua mitmesuguseid lülitusi, mille parameetrid sõltuvad peamiselt vastusideahela (s.o negatiivse tagasiside ahela) omadustest. Spetsiaalseid, vastusideta operatsioonvõimendeid kasutatakse näiteks pingekomparaatoreina. Operatsioonivõimendi LM741CN on üldotstarbeline kvaliteetne ning võrdlemisi lollikindel mitteinver-
Teisendan MKNK mittenormaalkujuliseks lihtsamaks loogikaavaldiseks. MKNK: f = (X1' v X2) (X3' v X4') (X2' v X3') = (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] Loogikaskeem avaldisele (X1' v X2) [X3' v (X4' X2')] X1 X2 Y X3 X4 7 9. Realiseerida (punktis 3) MDNK- na saadud loogikafunktsioon lihtsaima loogikaskeemina kahe sisendiga loogikaelementidel (OR- NOT). Näidata ära ka skeemi koostamisele eelnev MDNK üleviimine kujule VÕI- EI ja sisendite piiratud arvu (2) arvestamine. MDNK on: f = X1' X3' v X1' X4' v X2 X3' Selleks, et esitada see funktsioon baasis VÕI- EI: {V'}, tuleb antud funktsiooni viia teisele normaalkujule ehk KNK- le. Kuna funktsioon oli antud DNK- na, siis tuleb esimese sammuna leida tema KNK. Konjunktiivne normaalkuju tuleneb teatavasti funktsiooni 0- de piirkonnast
sisendi kogust, et kogutoodang jääks samaks; 2) Isokvandid, mis asuvad koordinaatide alguspunktist kaugemal, tähistavad suuremaid tootmiskoguseid; 3) Isokvandid ei lõiku kunagi; 4) Isokvandid on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Isokvandi tõusu absoluutväärtus mõõdab sisendite tehnilise asenduse piirmäära (marginal rate of technical substitution, MRTS). Sisendite tehnilise asenduse piirmäär kujutab enast ühe sisendi hulka, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmikogus muutuks. MRTS väheneb, liikudes mööda isokvanti alla poole. Tehnilise asenduse kahaneva piirmäära seadus lapitali asendamisel tööga tehnilise asenduse piirmäär väheneb, kui töö hulk kasvab ja kogutoodang on konstantne. Sisendite tehnilise asenduse piirmäär ja sisendite piirproduktid MRTS, mis võrdub isokvandi tõusuga,võrdub ka sisendite piirproduktide suhtega: MRTSLK = Sisendite ja väljundi vahekord pikal perioodil
analüüsil, kus signaalide nivood on madalad, näiteks raadio- ja TV-vastuvõtjates, asendada mittelineaarsed elemendid lineaarsete mudelitega, mis võimaldab kasutada lineaarse analüüsi meetodeid. Ümberpöördult, paljud lineaarsed lülituselemendid ilmutavad signaalinivoo suurendamisel mittelineaarseid omadusi. Kui mitte muu, siis lülituse toitepinge paneb lülituse väljundpinge ulatusele omad piirid. Sealt edasi ei kasva väljund enam võrdeliselt sisendiga, mis ongi mittelineaarsuse tunnuseks. Transistoride ja integraallülituste tootjad eristavad oma toodete puhul mõnikord "lineaarseid" ja "digitaalseid" tooteperesid, kus lineaarkomponentide osas püütakse mittelineaarsused viia miinimumini. Joonis 5.3. Sümmeetrilise takistusliku ("oomilise") lülituselemendi lineaarne ülekandekarakteristik
Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 see maandatakse. Loogiline värav koosneb kahest sisendist ja ühest väljundist. (vt Joonis 10). NOR (NOT OR) värav tähendab seda, et väljund on alati vastupidine sisenditele (viide 6). Kui sisendite summa on nullist erinev, siis väljund on ,,madal" (vt Joonis 11). Joonis 10: CMOS 74HC02E NOR värav Joonis 11: Kahe sisendiga NOR värava tõetabel. 9 6. VIITED 1. Ron. (2012, veebruar). ,,An Introduction To The Cmos 4011". Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://www.zen22142.zen.co.uk/ronj/cm11.html 2. Ron. (2012, veebruar). ,,Toggle Switch No.1 S-M". Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://www.zen22142.zen.co.uk/ronj/tg1s.html 3. Wikipedia. ,,Flip-flop (electronics)". Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://en.wikipedia
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ..
9,5 9,51694 -0,01694 0,000333008 Ületab 10 9,99271 0,00729 0,000349781 ületab Joonis 1 : mõõdetud pingete erinevus ja mõõtemääramatuse piirid samas teljestikus. 4.) Uurisime signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: a.) Ühendasime signaaligeneraatori väljundi multimeetri sisendiga ning lülitasime multimeeter vahelduvpinge mõõtmise reziimi. b.) Häälestasime generaator sagedusele 1 kHz ning fikseerisime selle sageduse juures väljundpinge amplituudi. c.) Muutsime generaatori sagedust 1 kHz kaupa kuni 10 kHz sageduseni ning fikseerisime väljundpinge amplituudi kõigil sagedustel. d.) Määrasime multimeetri mõõtemääramatuse. e.) Selgitasime kas mõõdetud pingekõikumised on tingitud generaatorist või multimeetrist. Tabel nr
Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid, loogika, analüütiline mõtlemine, mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud vasaku kehapoolega, tegeleb iga sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid.
Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti ...
Nihketehte puhul nihutatakse registis oleva arvu kõiki järke korraga. Nihutamisel paremale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne. Äärmise parempoolse trigeri kaudu saadakse väljund signaal. Enam kasutatavad on dünaamilise sünkroonsisendiga D v. JK trigerid. Trigeriümberlülitumine toimub sünkroonsignaali tagarindest. Iga väljundi trigerid on ühendatud järgmise noorema järgu trigeri sisendiga. Sünkroonsignaali tagamine lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse seisunditesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakseinfo väljaspoolt. 44.RAM. Random Access Memory muutmälu, suvapöördusega mälu st võib pöörduda ükskõik millise aadressi osa poole sama ajaga. Saab kirjutada, kustutada, lugeda. (sram, dram) 45.Asünkroonne loendur. Ümberlülitusaeg ei ole samasugune
Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni väljundi ja teise neuroni sisendi vahel. Ta võib nii tugevdada kui ka nõrgendada elektrilise
Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni väljundi ja teise neuroni sisendi vahel. Ta võib nii tugevdada kui ka nõrgendada elektrilise
integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) Vabaliikumine- Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine- Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). Tasakaaluolek- Süsteemi püsiolek nulliste sisendmuutujate korral (kõik olekumuutujad on konstantsed). Lineaarse süsteemi ainus tasakaaluolek on määratud ainuüksi süsteemi omadustega. Mittelineaarne süsteem võib omada ka palju tasakaaluolekuid, kuid need võivad ka täiesti puududa. Iga tasakaaluolek võib olla nii stabiilne kui ka mittestabiilne. Stabiilsust määratakse süsteemi mudeli lineaarse lähendiga tasakaaluoleku lähikonnas.
Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi kätte ja lisaks leian ülekande, mis arvutatakse joonis 1 peal oleva valemiga. Joonis 2 Ülekande arvutamise valem Viimaseks sammuks tegin faili, kus kutsun välja alamkomponenti 1-bitist täissummaatorit neli korda, mille tulemusena tekibki 4-biti liitja lahutaja. 1.1 Programmikood -- XOR Gate library ieee; use ieee.std_logic_1164.all; -- Entity entity xorGate is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port( A, B : in bit;
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad
Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril on oma aadress, st aadressidekooder, mille väljund lubab sellesse trigerisse salvestada ainult vastava aadressiga kirjutamiskäsu ajal. Trigeri väljundis on kas otse või läbi transistori 8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund kõrgeks. Olenevalt sellest, kas trigeri väljundis oleva dioodi teine ots on ühendatud toitepinge või maaga, ta kas süttib või kustub. Väljastades sellel aadressil vastavas andmejärgus 0-i, muutuvad trigeri olek ja valgusdioodi pinge vastupidiseks. Muidugi on igasse porti (ka lihtsasse) informatsiooni väljastamisel omad reeglid (näiteks millal ja kui tihti seda teha võib).
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Täissummaator Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 25.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus 1.1 Andmevookirjeldus Kõige pealt teen XOR tehted kolme sisendiga, milleks on a, b ja c_in. Nende tulemusena saan kätte y väärtuse. Seejärel arvutan ülekande, milleks on c_out. Joonis 1 peal on valem, millega arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b.
Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad:
LISAKS! Muutuja võib olla ka finaalne ehk näiteks final int b = 2; See tähendab, et muutuja omandab lõpliku väärtuse ja seda pärast enam muuta ei saa. Võib nii mõnigi kord kasuks tulla! III. Funktsioonid ja mitu klassi Õpime erinevaid funktsioonide tüüpe. Selleks loome uue klassi meie olemasolevasse paketti. Nimetame seda ,,klass1"-ks. Klassi sisse kirjutatakse funktsioonid. Jagame siinkohal funktsioonid kahte suurde rühma: Sisendiga ja sisendita funktsioonid. Mõlemad rühmad jagame omakorda veel kaheks väiksemaks: tagastusega ja tagastuseta funktsioonid. Piltlikult öeldes: Funktsiooni üldine kuju: *avalik või privaatne+ *tagastamise tüüp+ *nimi] [sulgudes sisendid] { //kood [tagastus, kui on] } Näide: Public void funktsiooni_nimi(){ Int a=0; } PEAME MEELES! Kui tagastamise tüüp on void, siis funktsioonil tagastus puudub!!!
on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid. Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka selle karakteristika kuju võimendite liigituse aluseks.
· Aju vanim osa on limbiline süsteem Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid Vasak ajupoolkera · Seotud parema kehapoolega. · Integreerib korraga palju sisendeid. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb ajaga. · Verbaalne väljendus. · Aritmeetika. · Sõnad ja numbrid. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Mõistus Parem ajupoolkera · Seotud vasaku kehapoolega. · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Tegeleb ruumiga. · Näomiimika, kehakeel. · Suhted, matemaatika. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. · Kirg Psühhofüüsikaline seadus Taju apertseptsioon Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest.
Tuleb võtta osatuletised F MPL ja vaadata, millisel juhul see nii on. Vastus: tööjõu piirtootlikkus on kahanev b) ja c) korral L (lihtsamalt seletades nende funktsioonides, kus L-i astendaja on ühest väiksem) 3 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 2 ülesanne 7. Olgu meil Cobb-Douglas tüüpi tootmisfunktsioon kolme sisendiga kujul Y K 1/ 3 L2 / 9 H 4 / 9 , kus K on kapital (masinate arv), L tööjõud (töötajate koguarv) ja H inimkapital (kõrgharidusega töötajate arv). a) Tuletage tööjõu piirprodukti avaldis. Kuidas mõjutab tööjõu piirprodukti inimkapitali 1-ühikuline kasv? Y 2 1 / 3 7 / 9 4 / 9 MPL K L H . Inimkapitali H kasv suurendab tööjõu L piirprodukti, kuna muudab L 9
Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. Reversiivne loendur võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandesks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Reaalselt on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikafunktsioon. 2. ADRESSEERIMISE VIISID Vahetu (Immediate) operand ise sisaldab operandi otsest väärtust, ei viidata mälu- ega registriasukohale NT: ADD #12, D0. (programmi on konstant sisse kirjutatud) Otsene (Direct, Absolute) operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus andmed asuvad
R-2R maatriksi skeem ja voolud, OV kasutamine voolude summeerimisel. Pingete summeerimine R-2R maatriksis, seos väljundpinge, tugipinge ja andmesõna vahel. OV kasutamine pingete summeerimisel. [vaata | 33. AD muundurite variatsioonid. muuda] Ühe ja sama sisendiga AD muundurid, multipleksitavad sisendid, unipolaarse ja bipolaarse sisendiga muundurid, diferentsiaalsisendiga muundurite kasutamine koos sildanduriga. Analoogsignaali filtreerimise vajadus, võrguhäire tõkestamine. Tugipinge allikad ja taktsignaali generaatorid. Rööp- ja jadakoodis väljundid. [vaata | 34. DA muundurite sisendid ja väljundid
transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit) - Transistor suudab väikese signaaliga kontrollida palju suuremat signaali (võimsuse mõttes). - Transistor suudab väljundit kontrollida proportsionaalselt sisendiga – võimendi. Samas on ta võimeline toimima ka switchina. 4. Mis asi on wafer? - Räni plaadid, millele toodetakse integraalskeemid. 5. Mida ütleb Moore seadus? - Ühele ränikristallile paigutatavate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuuga. 6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini
Trakt 2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Konvolutsioonkood Toodud koodri poolt genereeritav konvolutsioonkood ei ole süstemaatiline kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Konvolutsioonkood Iga trakt, mis seostab konvolutsioonkoodri väljundi koodri sisendiga on kirjeldatav väljundi impulssreaktsioonina Impulssreaktsioon kirjeldab vaadeldava trakti väljundi reaktsiooni kui trakti sisendile antakse ühesed (1) impulsid ja kõik koodri trigerid olid algselt seisus 0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Konvolutsioonkood Iga konvolutsioonkoodri väljundi ja sisendi vaheline trakt on analoogselt plokk koodidega iseloomustatav ka moodustaja polünoomiga, mis on formeeritav impulssreaktsiooni ühikviite teisendusena
hüvitis.Valentis puhul pole rahaga mõjutamine lihtne.Majanduslikult hästi kindlsutatud alluvale mõjub teatav palgatõus märksa vähem kui sellele, kellel on palk ainsaks olelusvahendiks, või sellele, kellel on südamelähedased hoopis teised väärtused · Õigluse probleem on hüvitise puhul väga kompleksne. Alluva seisukohalt peab hüvitis s.o väljund vastama suurema tulemuslikuga seotud ,,kulude" ehk sisendiga. Alluv tegutseb efektiivsemalt juhul, kui hüvitis vastab kuludele või selle mõnevõrra ületab. · Tähtsuse omistamise seisukohalt seostavad alluvad edukat tegutsemist ja sellega kaasnevat hüvitist oma võimetega ja ebaeduga raskete tingimustega, mille eest nad ei vastuta ja järelikult pole ka alust küvitise vähendamiseks. Hüvitissüsteem- on võtmerolliks töötulemuste hindamine. Hindamissüsteem on vajalik nii heaks juhtimiseks kui ka alluvatele
vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) töötab serveril. Rakendusserver (application server) mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga. X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis. Anonüüm (-veebi) server (anonymous server) - veebilehti vastuvõttev ja anonüümsetena edastav vaheserver. Listiserver (mailing list server) - suuremat arvu meililiste käigus hoidev server. Prindiserver (print server) - printerit juhtiv tööjaam või eriseade kohtvõrgus. Kaugpöördusserver (RAS, remote access server) - annab sissehelistuspääsu.
annaabi.ee 
