kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin.
Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne Kahekordse membraaniga organellid Kahekordse membraaniga organellid puuduvad (mitokondrid,plastiidid) Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik olemas Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas vabalt või karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku küljes On nii auto- kui heterotroofid Autotroofid- taimed Heterotroofid- loomad, seened Bakteritel kiire paljunemine ja kasv Aeglane paljunemine ja kasv Organismi varutamine energiaga
tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on -võrgustik, organellid) arenenud(nt.sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga.
Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1
· Aineosake liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. · Põiekesse lisanduvad ensüümid, mis lagundavad aine. 2. Tsütoplasma · poolvedel aine, mis täidab raku sisemust. · sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3. Tsütoplasmavõrgustik on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine
Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (kompleksühend :valgud + süsivesikud )Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid) Funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) annab bakterile kindla kuju. c) reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja 3. rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) moodustab sopistisi e. mesosoome (sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : * aeroobsetel bakteritel on seal Hingamisensüümid *fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. *mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. d) tagab sisekeskkonna individuaalsuse NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma: a) gram positiivsed (G+) - paks rakukest , ümbrised puuduvad
membraani sopistumine võimaldab haarata rakku tahkeid ja vedelaid osakesi (fago-ja pinotsütoos) võimaldab liikuda laengud + impulsside edastamine nt närvirakud membraanid tagavad õiged rakkude vahelised seosed, tagavad kudede terviklikkuse membraanides on ensüümkompleksid, millega tagatakse aine transport läbi membraani ning samaaegne muundamine membraanides paiknevad ka pigmendid nt kloroplastid, mitokondrid Sisemembraanistik · sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- membraansed torud, plaadid ja põied, mis on omavahel ühendatud. Ülesanneteks a)süsivesikute ja lipiidide süntees b)lihasrakkudes kaltsiumi Ca mahuti c)näärmerakkudes hormoonide süntees d)maksarakkudes kehavõõraste rakkude lagundamine e)kõikide ühendite transport Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ehitus sama, kuid tihedalt kaetud ribosoomidega
Elektronide transport Oksüdatiivne fosforüleerimine Oksüdatiivne fosforüleerimine ADP fosforüleerimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvelt (taandatud koensüümid reoksüdeeruvad). 1. Andke lühike seletus järgmistele mõistetele a. Mitokondri krista - sisemembraani sopististe kurrud(sisemembraanistik) b. mitokondri maatriks - ruum, mis jääb sisemembraanistiku vahele c. intermembraanne(membraanide vaheline) ruum - ruum, mis on sise ja välismembraani vahel d. tsütokroomid - valgud, mis paiknevad membraanidevahelises ruumis. Käituvad elektronide ülekandjatena. [membraanvalgu kompleks, mis vastutab fotosünteesi eest sini-rohebakterites] e. ATP süntaas - ensüüm, mis sünteesib ATP-d 2. Selgitage hingamisahela e. elektronide transpordisüsteemi (ETS) kohta järgmist:
membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub valkude biosüntees Ribosoomid membraansed põiekesed mille sisepinnal on lüütilised ensüümid ribosoomides toimub valkude süntees lagundadavad katkiseid rakustruktuure või kehavõõraid aineid Mitokondrid
Varuaine Glükogeen Glükogeen Tärklis Ainevahetustüüp Heterotroofne Heterotroofne Autotroofne Eel- ja päristuumse võrdlus Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk pärsituumsed Puudub tuuma membraan ehk tuum Tuum on olema Puuduvad mitme membraaniga organellid Mitme membraanidga organellid on olemas Puudub selgepiiriline sisemembraanistik Hästi arenenud sisemembraanistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome AINEVAHETUS ehk METABOLISM JA FOTOSÜNTEES Ainevahetus jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon- sünteesi reaktsioonid (ATP süntees, valkude süntees, glükoosist slükogeeni moodustumine). Dissimilatsioon- lagunemisreaktsioonid. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid
Ei ole tuumamembraani Tsütokarüoplasma Haploidne kromosoomistik Haploidne sugurakus 23 kromosoomi Diploine Üks haploidne rõngaskromosoom Palju kromosoome, Dna üldhulk on suur, Histoonid puuduvad Mitukondrid kõikides rakkudes, plastiidid on Puuduvad kahekordse membraaniga ainult taimerakkudes. organellid Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik hästi eristunud On rakukest mille pinnale eritatakse Loomarakul rakukest puudub limakapsel Puudub On tsütoskelett Vakuoolid puuduvad ja erandina on gaasivakuoolid AINE JA ENERGIAVAHETUS Metabolism koosneb sünteesi ja lagundamis protsessidest ja läbi nende toimub aine energia vahetus. Vastavalt energia saamise viisile...... Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast
üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid - glükogeen, tärklis 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni osmoos - vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole kus ainete kontsentratsioon on kõrgem passiivne transport - toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude
b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik - Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - Endo- ja lüsosoomid Siledapinnaline: - Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees o Lihasrakkudes kaltsiummahuti o Näärmerakkudes hormoonide süntees o Maksarakkudes võõrkehade lagundamine o Kõikide ühendite transport Karedapinnaline:
kromosoomid on 1 1n rõngaskromosoom. on palju lineaarseid kromosoome. DNA-d ja geene suhteliselt Neis ka histoodin. DNA hulk suur vöhe. Histoon- valke pole kaksikmembraaniga Pole on tuum. mitokondrid - küigis rakuorganellid rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik pole eristunud. vüib- olla hästi arenenud. ümber tuuma. sopistisi golgi kompleks. EPR. lüsosoomid ribosoomid väikesed, vabalt suuremad. enamasti seotud tsütoplasmas. suhteliselt vähe kareda EPR-ga hulk suurem rakukest enamasti olemas. koosneb taimedel tselluloosist,
Rakukest koosneb peptiidoglükaanist (valgud + süsivesikud) Leidub ka selliseid baktereid, kelle rakukest sisaldab tselluloosi(N : äädikhappebakterid). funktsioonid : a) kaitseb kuivamise ja rõhu eest. b) Annab bakterile kindla kuju. c) Reguleerib ainete liikumist rakku ja sellest välja. 3)Rakumembraan - a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. b) Moodustab sopistisi e. mesosoome(sisemembraanistik puudub). Mesosoomide ülesanne : 1) aeroobsetel bakteritel on seal hingamisensüümid. 2) fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. 3)Mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma: a) Gram positiivsed (G+) b) Gram negatiivsed (G-) - keerulisemad. 4)Rõngaskromosoom - ainult üks kromosoom, mis esineb vaid ühes
Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes.
Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum, tuumake Puudub tuumake Ei ole tuumamembraani Haploidne kromosoomistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome DNA üldhulk väike DNA üldhulk suur Histoonid puuduvad On histoonid Puuduvad kahekordse membraaniga Mitokondrid kõikides rakkudes organellid (mitokondrid) Plastiidid on vaid taimerakkudes Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (tuumamembraanid, lüsosoomid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks) on hästi eristunud Ribosoomid erinevad eukarüootse Ribosoomid kareda pinnalisel ER-l raku ribosoomidest On rakukest, mis võib pinnale eritada Loomarakul kest puudub, seene ja limakapsli taimerakul kest Vakuoolid puuduvad: osadel on Taimerakkudes suured vakuoolid,
Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS Prokarüoot: tuumapiirkond, puudub tuumake, 1 haploidne rõngaskromosoom, DNA üldhulk väike, histoonid puuduvad, puuduvad kahekordse membraaniga organellid (plastiidid, mitokondrid), sisemembraanistik puudub. 2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS Rakumembraan: ümbritseb, piiristab rakku, kaitseb välismõjude eest, välispinnal olevad retseptorid seonduvad väliskeskkonnast
· Tagab eritüüpi rakkude kokku panemis viisi · Plasma membraan tekitab pinnalaengu, aga eriti oluline on see muutumine närvirakkudes. · Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine. Membraan võib sopistuda sisse(jaguneb 2-ks: fagotsütoos - tahke ja pinotsütoos vedel) või välja. · Membraanis paiknevad sünteeskompleksid. Sisemembraanistik: 1. Tuumaümbris · Koosneb kahest membraanist ja nende vahelisest ruumist. Tuuma ümbrises on poorid ehk avad ja nende kaudu toimub ainevahetus tuuma ja poori vahel. Nendes poorides on väga tõhusad kontrollsüsteemid. 2. ja 3 sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik · Siledapinnaline: see on membraansüsteem, milles a) sünteesitakse SV ja lipiide, väga erinevatel otstarbetel.
On palju lineaarseid Histoon-valke pole kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur kaksikmembraaniga Pole On tuum, mitokondrid - rakuorganellid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik Pole eristunud, võib olla sopistisi Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u.
On palju lineaarseid Histoon-valke pole kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur kaksikmembraaniga Pole On tuum, mitokondrid - rakuorganellid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes sisemembraanistik Pole eristunud, võib olla sopistisi Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Läbimõõt 20 - 40 Suurim 1 cm. Erinevaid rakutüüpe mikromeetrit. Eri rakke 10-kond u. 250 tüüpi
paisuvad ja õhulõhed litsutakse kinni Fotosünteesi intensiivsust määravad tegurid: 1. Valguse hulk 2. Süsihappegaasi hulk 3. Vee hulk vesi on otsene lähteaine ja õhulõhede seisundi määraja 4. Temperatuur 5. Toitelementide hulk mullas Olulised makroelemendid (N, P, K) ja mikroelemendid (Cu, B, Co, Ni jne.) 6. Fotosünteesiva ja tarbiva osa vahekord Fotosünteesi kulg Fotosüntees jaguneb: 1. Valgusstaadium Selle eest vastutab kloroplasti sisemembraanistik. Sündmused: a. Valguse neeldumine, klorofülli ergastumine b. Ergastusenergia ja ensüümide arvelt toimub vee fotooksüdatsioon c. Hapniku teke veest d. Vesinikioonide ebavõrdne jaotus kloroplasti sise- ja välismembraani vahel e. Vesinikioonide sidumine vastavale kandjale NADPH2 ja nende kasutamine pimstaadiumis süsihappegaasi redutseerimiseks 2. Pimestaadium a. Suhkrute tootmine b
tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoo (alguse ja lõpuga) m kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on -võrgustik, organellid) arenenud(nt.sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele
3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed . Histoonid kromosoomid puuduvad Histoonid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on tuumamembraan sarnane rakumembraaniga.
Näiteks ioonide (Na ja K) transport. 2. Membraan kindlustab raku liikumise (sopistised) nii liiguvad amööbid, meie kehas liiguvad niimoodi õgirakud, nii liiguvad ka ilma sabata spermid (näiteks puukidel) 3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tsütoos: a) fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4. Membraan tekitab elektriimpulsse (nt närvides) 5. membraani vahendusel seostuvad rakud kudedeks. Raku sisemembraanistik Koosneb: 1. tuumaümbris 2. tsütoplasmavõrgustikud: kare- ja sile 3. Golgi kompleks 4. endo- ja lüsosoomid Tsütoplasmavõrgustik Karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid. Siledal ei ole. Karedapinnalisel toimub valkude süntees, transport ja säilitamine. Sile tsütoplasmavõrgustik sünteesitakse lipiide, polüsahhariide, hormoone. Lihasrakkudes säilitiatakse siledas tsütoplasmavõrgustikus kaltsiumi, maksarakkudes
Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1
Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi:
Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 53. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2
tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
tuumapiirk ümbritsetud ond tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk DNA´d on on rohkem, on väiksem, lineaarsed on üks (alguse ja rõngaskro lõpuga) mosoom kromosoom id 5)sisemembraanistik( puudub on tsütopalsma- arenenud(nt võrgustik, organellid) .sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide
tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamebraan puudub on olemas DNA DNA hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid sisemembraanistik(tsütopalsma- puudub on arenenud võrgustik, organellid) plasmiidid on olemas ei ole tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 26. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide?. Lipiidid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis
tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 8. Rakumembraan ja rakutuum, lisaks rakutuuma membraan vaata konspekti http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon Endoplasmaatilise retiikulumi (e tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus
ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu
ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja osoom lõpuga) kromosoo mid 5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu
konformatsioonimuutused. Selle tulemuseks on substraadi (ADP) sidumine, ATP süntees ja produkti vabanemine. 2. Esitage mitokondri joonis (lõige) ja kirjeldage selle põhjal mitokondri ehitust. Imetaja rakus 800-2500 mitokondrit. Pikkus - 0,5 kuni 2 m. Läbimõõt - 0,3 kuni 0,5 m Kahe membraaniga (välismembraan, sisemembraan) bakteriaalset päritolu organell. Membraanide vahel on membraanidevaheline ruum. Sisemembraanist edasi asub sisemembraanistik ehk kristad (harjakesed, kurrud) ning maatriks ehk sisemembraani sisse jääv ruum. 3. Kirjutage oksüdatiivse fosforüülimise protsessi üldvõrrandid NADH-st ja FADH2-st lähtuvalt: NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi -> NAD+ + H2O + xATP FADH2 + 1/2O2 + xADP + xPi -> FAD + H2O + xATP 4. Kirjeldage a) kus elektroni transpordisüsteem (ETS) paikneb ja toimib (organell, selle osa) ETS paikneb mitokondris, täpsemalt mitokondri sisemembraanis või selle pinnal.
Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil Membraani kaasabil saab liikuda Kulendliikumine (amöboidne liikumine) nt amööb või viburiteta spermid Membraan seostub viburiga ja seda kasutatakse laia tõukepinnana Membraanide vahendusel tagatakse erinevad rakkude vahelised seosed (arengubioloogilised protsessid embrüos) Sisemembraanistik tsütoplasmavõrgustik: kare ja sile Golgi kompleks Endo- ja lüsosoomid (tinglik) tuumaümbrise membraanid Sisemembraanistik on ühtne, omavahel seotud süsteem o Ülesanded: Kare tsütoplasmavõrgustik: pinnal on ribosoomid, kus toimub valkude süntees, valkude transport, valkude kontsentreerimine Sile tsütoplasmavõrgustik: süsivesikute, lipiidide sh steroidide süntees; kaltsiumi
annaabi.ee 
