Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende
kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu
Saksa Okupatsioon 1941-1945 Mr.SmartFiles Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5.juulil 1941 Your text here Sisekorraldus Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus Arreteeriti kommuniste Eestist hävitati allesjäänud juudid, mustlased ja muud Saksamaa vaenlased Repressioonid Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust kulus Saksa armee varustamiseks Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø
kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla, kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut. Foiniikia linnriikide sisekorraldus: ( väga vähe on teada sellest ) · Foiniikia linnriikide sisekorraldus näib sarnane sumeri linnade valitsusviisiga. · Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge. · Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik. · Kaanani elanikud olid tuttavad kiilkirjaga ja hieroglüüfidega. · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi. · Foiniiklased leiutasid tähestiku 1000 eKr, mis koosnes 22 märgist.
eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Läksid ruttu kaotsi, kuid säilis vahemere ala. Kogu sellel alal kehtis Rooma rahu(pax romana) rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased
Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule
ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg.
2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
Seal töötasid nii talupojad kui ka mungad. Eeskujuliku põllumajanduse ja karjakasvatuse arendamisel oli kloostritel suur osalus. Mungad olid osavad ka muudes töödes. Nad tegid ilusat käsitööd, tegutsesid ehitajatena, maalikunstnikena, muusikutena. Keskaja kloostrites peale töö- ja teiste ruum. Mungad uurisid hoolega vanu kirju, kirjutasid neid ümber ja märkisid üles ka oma aja sündmusi. Kuid munkade ja nunnade elu ning kloostri sisekorraldus oli keskajal üsna erinev, kuigi oli tehtud katseid kloostri elu ühtlustamiseks. Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel
koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid:
Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin
massiliselt vaimsed häired. Kloostri põhikiri Kloostri põhikirja kohaselt pidid mungad abistama vaeseid ja haigeid, tegelema aiatööga ja kirjutama ümber käsikirju kloostri skriptoorjumis. Hiline rooma keisririigi aeg Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin
Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9
peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel. Misjon paganate seas Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal
*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S
Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii
hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik, mil oli Kreeka tugevaim jalavägi. Selles valitses range sõjaline sisekorraldus. Sparta ümber koondus paljusid Lõuna-Kreeka poliseid ühendav Peloponnesuse Liit. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas, mis oli sealne 5.sajandi juhtiv linnriik. Pärast selle sajandi alguses toimunud sõda kreeklaste ja Pärsia vahel, olid pärslaste poolt purustatud küll mitmed Ateena linnamäel Akropolil asunud templid ja skulptuurid, kuid sõja võidu saanud kreeklased asusid uuesti oma linna taastama ning uusi templeid ehitama
Järgneval aastal purustati pärslased ka maismaal ja aeti minema. Kandus edasi Väike-Aasiasse ja ka sealsed kreeklased taastasid sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi
kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele
eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal. Kohalikes kirikutes tegutsesid preestrid, kes korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud majapidamised. Karolingide renessanss kultuuri elavnemine Karl Suure ja tema poja valitsusajal. Karl Suur kutsus oma õukonda silmapaistvaid õpetlasi, kes uurisid antiik kirjanust, eriti Piiblit, kirjutasid neid ümber
Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5. Uue riigi algus; sõjalise aristokraatia ja amoni preestrkonna mõju kasv; Thutmosis I; Hatšepšut ja Thutmosis III; vallutused Aasias; Amenhotep III. 6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör
" 7. klassi õpilane Kevin ütles, et tema arust on uus e-kool nõme ja eelmine oli parem. Õppelajuhataja Tiina Bogens rääkis, et e-kooli ei muutnud meie kool, vaid üleriigiline e-kooli keskus, mis tegeleb selliste asjadega. Uurisime, kas ta teab, miks osadel õpilastel on e-kool inglisekeelne. Bogens ütles, et keskkonda on õpilastel ise võimalik eestikeelseks muuta oma e- koolis profiilide alt. Õppelajuhataja on e-kooli välimusega suhteliselt rahul, kuid sisekorraldus annab soovida. Koolitants vallutab kontserdimaja 27. märtsil toimub Jõhvi kontserdimajas tantsuvõistlus, kus osalevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa noored. Koolitantsul osalevad teistehulgas ka Jõhvi gümnaasiumi õpilased. Merit, kes käib 8. A klassis osaleb Koolitantsul esmakordselt. Ta liitus septembris tantsustuudioga DanceWorks. Neiu on eelnevalt tegelenud ka rütmikaga
Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid
Marcus pögenes Egiptusesse ning tegi koos Kleopatraga enesetapu. Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond. Kogu sellel tohutul maa--alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana): Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit
lahku lüüa. Zarathustra õpetus Pärslaste varasest usundist teame me üsna vähe peamiselt vaid seda, et tal oli mitmeid sarnasusi India usuga. See on ka loomulik, kui pärslaste ja India aarjalaste lähedast sugulust silmas pidada. Teame ka, et pärsia usus oli keskne tulekummardamine, ja et riitusi viisid läbi nn maagid. See oli arvatavasti pärilik preesterkond, mille sees oli aja jooksul kujunenud kindel hierarhiline sisekorraldus. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli aga religioonis toimunud oluline muutus, mille pärimuse järgi oli teoks teinud kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Millal Zarathustra elas, pole teada. Kindel on vaid see, et VI sajandil eKr oli tema õpetus juba tuntud. Sellest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhandeks. Zarathustra õpetuse pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikus, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta
480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku
, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka
· Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. · Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. a. Linn kui omavalitsuslik kogukond: · Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. b. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: · Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. · Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. · Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
X Loeng Avaliku võimu harud ja institutsioonid Avaliku võimu korraldus n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus b) pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik
(499-479). Üks tähtsamaid oli Maratoni lahing (490), kui ateenlased lõid kuningas Dareiose juhitud pärslaste sissetungi otsustavalt tagasi. Spartalaste juhitud Kreeka maavägi purustas pärslased lõplikult ja kihutas nende riismed maalt välja. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Tema sõjavägi oli konkurentsitult tugevaim ja sellel põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Ateena oli aga demokraatlik riik, peamine Kreeka kaubandus- ja kultuurikeskus. Arhitektuurilistest ansamblitest on silmapaistvam Ateena akropol (akropol oli Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus), mis rajati riigitegelase Periklese ajal
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel.
sõjaväega Ateena vastu, saadi Maratoni lahingus lüüa, lahkuti Kreekast. 480 eKr tuli Dareiose järglane Xerxes. Pärslased vallutasid foiniikia laevastike abiga Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise lahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik võidu. Järgmisel aastal purustasid spartalased pärslaste väe ka maismaal. Klassikaline ajajärk 5.saj.-4.saj. I pool eKr Kreeka tsiv-i hiilgeaeg, järgnes Pärsia sõdadele; Sparta ja Ateena Sparta range sõjaline sisekorraldus, tema ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid Peloponnesose Liit maavägi Ateena demokraatlik, sise- ja välispoliitikat suunas riigimees Perikles; Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus; Ateena Mereliit Egeuse mere ranniku ja saarte linnriigid, Ateena kehtestas seal ülemvõimu, enamik liitlasi tasus andmit, millega Ateena täiustas oma laevastikku Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena ja Sparta vahel, spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid
Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta.
(Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool- iseseivad polised, kus elasid kreeklased (sisekorraldus oli sarnane klassikalistele polistele), ning nn kuningamaad, kus elasid allutatud kohalikud rahvad. III saj lõpus II alul hakkasid alad üle minema Rooma kontrolli alla. Aastaks 146 oli Makedoonia ja enamus Kreekast Rooma võimu all. I sajandi esimesel poolel läks Rooma võimu alla Süüria. Tigranes II – Armeenia kuningas. Egiptus langes Rooma alla aastal 30 eKr, kui suri viimane Ptolemaios – Kleopatra VII. Hellenismi perioodil kujunes kogu Vahemere piirkonnas välja üsna ühtne
annaabi.ee 
