düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus.
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1
sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l
Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1
teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi.
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt
ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu
kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus.
chronicum M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia
b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul. Nimeta perifeerse närvisüsteemi sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.)
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2
t. vööümbermõõt M >102 cm, N >88 cm Hüpertooniatõve ravi eesmärgid Vererõhku tuleb langetada vähemalt 140/90 mm Hg-ni ja soovitavalt veel madalamale. Diabeedihaigetel on eesmärkvererõhk 130/80 mm Hg ja alla selle. Ravi peamine eesmärk on maksimaalselt vähendada üldist kardiovaskulaarset riski (haigestumust ja suremust). Lisaks efektiivsele vererõhu medikamentoossele ravile tuleb üritada mõjutada ka kõiki teisi riskifaktoreid (suitsetamine, düslipideemia, diabeet jt.) ning samuti ravida kaasuvaid haigusi. Arteriaalse hüpertensiooni mittemedikamentoosne ravi Liigse kehakaalu langetamine Alkoholitarbimise piiramine Dieedi muutmine: soolatarbimise piiramine, piisav kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus toidus; vähese rasvasisaldusega toit Regulaarne kehaline koormus Suitsetamisest loobumine Lõõgastus- eriti piiripealsetel patsientidel Soovitused ravimi valikul:
Esineb primaarne ja sekundaarne( siire mõnest teisest organist).Sümptomid: köha, vere esinemine rögas, hingeldus ja õhupuudus, korduvad ja ravile mittealluvad kopsupõletikud. Kasvaja levikul võib tekkida rindkerevalu, õla ja käe valu, hääle kähisemine, veenide esile tulemine kaelal ja kätel, neelamisraskused, nõrkus, isutus, uimasus ja kehakaalu langus.Siirded võivad anda neuroloogilisi sümptomeid Mis on kopsupõletik ja mis on selle põhjused? Pneumonia on põletik kopsukoes endas. Põhjused: nõrgenenud immunsüsteem, passivsusest tekkinud pinnapealne hingamine,ebaõige köhatehnika,voodiresiim,baktrid hingamisteedes ja soolestikus,operatsioon,halvatus,teadvusetus,KOK,hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on stenokardia, õendustegevus selle korral ebaõige köhatehnika; voodireziim; bakterid hingamisteedes ja soolestikus; operatsioon, halvatus; teadvusetus; KOK; hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on krooniline bronhiit
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6
Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega?
Koormus on samuti oluline, kuna tugevad elundid ja nende hea koostöö on hea tervise aluseks. Liikumisvaegus põhjustab ülekaalulisust, tühihäireid, südame infarkti, kroonilist väsimust, unehäireid ja kõrget vererõhku. Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam. Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. ·Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda ·Jaheda kui ka põletik, mis sageli valulikkus rinnaku sooja auru järgneb ülemiste taga. Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri
Äge bronhiit Äge bronhiit on trahhea Esialgu on haigel kuiv Anamneesi ja kliinilise Ravi ja bronhiaalpuu ärritav köha, vähese pildi alusel sümptomaatiline limaskesta rögaeritusega. •Puhkus membraanide äge Köhimisel võib esineda •Jaheda kui ka põletik, mis sageli valulikkus rinnaku sooja auru järgneb ülemiste taga. Kaasneda võivad inhalatsioon hingamisteede põletikule. ka nn. külmetuse (leevendavad kõri
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13
Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust, mõru või hapu maitse suus. Tüsistused: Ösofagiit, peptilised striktuurid, söögitoru haavandid, Barretti söögitoru, söögitoru vähk, respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon: Rahvusvaheline klassifikatsioon refluksösofagiidi endoskoopilise leiu kirjeldamiseks. LA
koormusega · Aordi dissekatsioon eriti tugev valu, kiirgub sageli selga · Pneumoonia lisaks valule palavik, kuulatlus- ja röntgenleiud · Kopsuemboolia hingeldus on sageli valust olulisem sümptom: veriköha, EKG-s ST muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega Esmane abi Esmaabi 1. Voodireziim poolistuvas asendis, kui vererõhk ei ole madal 2. Hapnik = 35%-line maski kaudu 8 l/min 3. Nitroglütseriini keele alla, kui vererõhk ei ole madal Jälgimine 1. Jälgi sümptomeid: a. Valu, hingeldus, sagenenud hingamine 2. Hinda üldseisundit ja teadvuse taset: a
maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab sellega perifeerset vastupanu ja vererõhku · Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia;
piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
LAKUNAARNE ANGIIN Algul koguneb lakuunidesse seroosne, pärast lümfifolliikulite lähkemist mädane eritis. See satub vähehaaval lakuunist mandli pinnale, moodustades valkjaskollaka täpilise katu. T – 39-40 °C, kulg on raskem kui follikulaarsel angiinil, üldnähud on samad. Mesofarüngoskoopial on nähe hüpereemilised, turses kurgumandlid. Algul on katt lakuunis, edasi kattub mandel kollakasvalkja katuga. Põletik kestab kui 5 päeva, tervistumine 2-3 nädalat RAVI Voodirežiim, AB-ravi, kuristada kummeliteega. Toit võiks olla pehme, vedel, vitamiinirikas. Kaelale soe side. PARATONSILLAARABSTSESS EHK KURGUPAISE Tekib 4-5 päeva pärast angiini põdemist, ilmuvad uuesti kurguvaevused ja palavik tõuseb. Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele.
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südameliha
Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2. Tüsistused: keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik (soodustavad lapseea ninaneelu anatoomilised iseärasused) Mida teha infektsiosse nohu korral Hügieen esmatähtis! Nina limaskesta niisutamine (loputamine ja inhalatsioon) Nina sekreedist puhastamine (loputamine, mehaaniline puhastamine) Nina limaskesta turse vähendamine (ksülometasoliini sisaldavaid spreisid kasutada üle 2- aastastel lastel, pseudoefedriini sisaldavaid siirupeid/tablette kasutada alates 6 eluaastast) Asend Kui lapsel palavikku ei ole võib temaga õue minna. Adenoidi hüpertroofia ehk ninaneelumandli suurenemine Sümptomid: Ninahingamise takistus Adenoidne nägu Pidev nohu Sagedased otiidid Kuulmislangus Sagedasti ülemiste hingamisteede põletikud Norskamine Adenoidi diagnoosimine Anamnees Vaatlus RÖ Kõrvavalu
angiödeem, nahalööbed ARB Blokeerivad selektiivselt RAASi Uimasus, hüpotensioon, äge neerupuudu- angiotensiin II retseptoreid. likkus, hüperkaleemia. KKB Dihüdropüriniidid – toime peamiselt Dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, näo- veresoontesse. Mitte-dihüdropüridiinid – naha õhetus, perifeerne turse, tahhükardia. Verapamiil: toime peamiselt südamesse. Mitte-dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, Diltiaseem: toime südamesse/veresooned kõhukinnisus, bradükardia, AV blokaad. Diureetikum Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): inhibeerivad Na, Cl transporterit distaal- Enamus on seotud vedeliku ja ioonide
kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselt osast: 1) kõhreline skelett, 2) seesmised lihased, 3) välimised lihased, 4) kattev limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel.
Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Südame haigused Düslipideemia On üks tähtsamaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid. Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel Äge müokardiinfarkt (MI) :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
