kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel 10. teravnurga ristprojektsiooni suurus võib muutuda nurga asendist tingituna nullist 180 kraadini 11
määra objekti? Sest ühest projektsioonist ei ole võimalik määrata objekti erinevaid vaateid ja tema geomeetrilisi omadusi. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasapinnaline kujund on paralleelne esiekraaniga. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nim sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel Et cos fii (väiksemvõrdne) 1, siis jääb ristprojekteerimisel lõigu moondetegur m vahemikku 0 (suuremvõrdne) m(väiksemvõrdne) 1. 2) paralleelprojekteerimisel 0 (suuremvõrdne) m < lõpmatus 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10
2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu
erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur 1) ristprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1. 2) paralleelprojekteerimisel? 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega?
erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks ning erinevad selle poolest, kuidas kiired langevad ekraanile. 4. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. 5. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui sirged asuvad ühel ja samal tasapinnal, mis on kiirtega paralleelne, siis projekteeruvad nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk?
2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7. Mis kujundiks projekteerub ring, kuid ta on a) paralleelne kiirtega Sirglõik
* Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga?
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m 1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga?
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel Vahemikus 0 m1 2) paralleelprojekteerimisel? Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga?
Objekti paralleelprojektsioon puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondetegur muutuda vahemikus (0; ) 7. Kui ring on paralleelne kiirtega, projekteerub ta sirgeks.Kui ring on paralleelne
5.nädalal KT Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel.
Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel.
Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1 (0m<) 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse? Sirglõigu põhikaldenurk on nurk sirge ja põhiekraani vahel, selle suurust määratakse täisnurksest
enesega. 7. Paralleelsete sirgete paralleelne projektsioon on üldjuhul jälle parallleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. 8. Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelsete projektsioonidega. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB*cos. Sirgjoone kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. Kui cos=1; siis AB ll , siis A'B'=AB. Kui cos=0 (=90); siis AB on risti , siis A'B'=0. Sirglõigu moondetegur: sirgjoone projektsiooni pikkuse ja sirglõigu tegeliku pikkse suhe. 0m1 ; A'B'/ AB =m=cos.
pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. # Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelprojektsioonidega. # Sirgjoone ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. Sirgjoone kaldnurk teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel Sirglõigu moondetegur sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu tegeliku pikkuse suhe # Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole selle ekraaniga risti. # Teravnurga ristporjektsioon võib nurga asendist tingitult olla piires 0 kuni 180 kraadi
erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel- ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1 2) paralleelprojekteerimisel- 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- kahekordseks sirglõiguks 2) paralleelne ekraaniga- ringiks 8
Lõigu keskpunkt Punktide A(x1; y1) ja B(x2; y2) vahelise lõigu keskpunkti C koordinaadid on leitavad valemitega 1 1 x0 = ( x2 - x1 ) , y0 = ( y2 - y1 ) . 2 2 y B y2 y0 C y1 A 0 x1 x0 x2 x Sirglõigu ja sirge tõus Positiivset nurka x-telje positiivse suuna ja sirge (sirglõigu) vahel nimetatakse sirge (sirglõigu) tõusunurgaks. Seejuures 0 < 180. Suurust tan nimetatakse sirge (sirglõigu) tõusuks ja tähistatakse tähega k. y (s2) (s1) Tõusva sirge (s1) tõus on positiivne : tan 1 > 0 (0 < < 90°);
erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: a)ristprojekteerimisel b)paralleelprojekteerimisel 1)Ristprojekteerimisel 0→1 2)Paralleelprojekteerimisel 0->∞ olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0>1 0> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga?
mm) tõmbamisel. Joonestuskolmnurgad Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º ja 45º. Joonestamisel läheb tarvis mõlemat kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab olema nende täisnurk. Joonestus- kolmnurkadega võib lahendada mitmesuguseid graafilisi ülesandeid, nagu rist- ja paralleelsirgete tõmba- 6 mine, kindla suurusega nurkade ehitamine, sirglõigu ja ringjoone võrdseteks osadeks jagamine, mõnede korrapäraste hulknurkade ehitamine jne. Sirklikarp Mitmesuguse suuruse ja riistade hulgaga karpidest on meile sobivad sirklikarbid, mis on mõeldud konstrueerimistööks pliiatsiga. Lekaalid Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse puidust või plastmassist šabloone – lekaale. Terminid
04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks
kiirtega. nimetatakse sidejooneks? Projektsioone 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi ühendavat sirget. projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. tasandilist kujundit projekteerivad kiired Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, asetsevad kõik kujundi tasandis. kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu korda. Eeltoodust tingitult esineb punkti paralleelprojektsiooni ja tema esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate originaalpikkuse suhe. kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu z-teljest. moondetegur ristprojekteerimisel 16. Missugustele kordinaatlõikudele vastavad (paralleelprojekteerimisel)
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku
Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel (paralleelprojekteerimisel)? 0m1, (0m<). 7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk 1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk 1 on nurk sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus 1 asub lõigu tegeliku
Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind. Staatika- uurib keha tasakaalu/neile rakendatud jõusüsteemide tasakaalu ja taandab jõude Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on
Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind. Staatika- uurib keha tasakaalu/neile rakendatud jõusüsteemide tasakaalu ja taandab jõude Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on
Horisontaalpuitaed Horisontaalpuitaiad sobivad eelkõige uudsema disainiga majade juurde Puitkattega värav Puitaedade erilahendused Muud puitaiad Kuidas valmistada puitaeda Enne puitaia ehitamist tuleb kooskõlastada aia soov maa- või linnavalitsusega ja naabritega; mõõta ära aia kogupikkus; määrata ära aia kõrgus; mõelda läbi väravate arv, laius ja asukohad; autovärava puhul otsustada, kas tiib- või liugvärav; teha eskiisjoonis, kuhu märkida ära sirglõigu pikkused, värava avad ja nurkade arv; leida lahendus värava konstruktsiooni jaoks; teha selgeks, kas ehitatav puitaed peaks olema värvitud või süvaimmutatud materjalist; valida aiapostide materjal - kas puidust, metallist või kivipostid; vertikaalsete lippidega puitaia korral otsusta aialipi ülemise otsa viimistlus. Tänan kuulamast!
YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II
kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugus ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont. Rõngas sisaldab kõiki punkte, mis asuvad kas ükskõik kummal ringjoonel või suurema ringjoone sees, kuid mitte väiksema ringjoone sees. 8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12
Tasandi punkti X kirjeldamiseks saab samuti kasutada kahe reaalarvu: ρ – punktide O ja X vaheline kaugus – polaarraadius – moodul ρ=| z|=√ z ´z = √ x + y 2 2 φ – nurk kiire ja sirglõigu OX vahel – polaarnurk – argument Tähistatakse φ=Arg (z ) Arg ( z )=arg ( z ) +2 kπ , kus k ∈Z Argumendi peaväärtus – kompleksarvu z argument, mis kuulub poollõiku ¿ . Tähistatakse: arg ( z ) Väärtused: −π < arg ( z) ≤ π
KAARDID, MÄRGID, TULED LOKSODROOM (Rhumb Line) Maakera pinnal kaht punkti ühendav kõverjoon mis lõikub kõikide meridiaanidega sama nurga all. • ORTODROOM (Great circle) lühim tee kahe punkti vahe maakera pinnal on neid ühendava suurringi lühem kaar. • Laeva kursijoon (loksodroom) peab olema sirge Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatud kujul. Mingi kaardil kujutatud sirglõigu pikkuse suhet selle sirglõigu pikkusesse looduses nimetatakse mastaabiks. • Arvmastaap on murd, mille lugejaks on 1 ja nimetajaks on arv, mis näitab, mitu pikkusühikut antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta.
M L K J F B G H (selleks momendiks, kui arvuti on lõpetanud kaare KJ joonestamise, ei kuvata enam ringikest ja ristikest) Nüüd on vaja välja minna kaare joonestamise alamprogrammist sirglõigu joonestamise alamprogrammi, selleks teeme valiku L või klõpsame : ja üksteise järgi joonestatakse sirglõigud JH ja HG (automaatselt END abil) ning GF lõpetame INT abil Töö 3 Klamber 11 P E N C A D
Joonis Väliskontuur on joonestatud Ülemised suured nooled joonestame käsuga PLINE:, 1) vasakpoolne joon alates punktist N {punkt N } ┐ Joone alglaiuseks võtame kuigi arvuti pakub välja „2”, sest viimati joonestasime 2- millimeetri laiust liitjoont kontuuri jaoks. Arvuti tahab joone lõpplaiuseks pakkuda ka 0 (null), sest selline on tavaline suhe – ikka lõpp- ja alg-laiused on ühesugused arvuti arvates. Mei on aga sirglõigu lõpplaius suurem ja sisestame: 8↵ Selle sirglõigu lõpp-punkti leiame kui: @ 16, 0 ↵ Näide 4 13 ja väljume käsust ↵ ↵ (kutsume välja käsu PLINE teise noole joonestamiseks) Teise noole algpunktiks valime {punkt P } ┐ ja joone laiused seadisyame samuti kui vasakpoolse noole jaoks, s.t. 0 ja 8.
Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide, värvide jm leppemärkide abil, need
2+3=3+2=5 a+b=b+a Nt. 2 Korrutamise jaotuvusseadus : Summa korrutamiseks mingi arvuga võib korrutada selle arvuga iga liidetava ja tulemused liita. Ühes reas on 3 + 5 ringi, kahes reas on 2 · (3 + 5) = 2 · 3 + 2 · 5 = 16 ringi. Punaseid ringe on 2 · 3, valgeid ringe on 2 · 5. Kokku on 2 · 3 + 2 · 5 = 16 ringi. a · (b + c) = a · b + a · c Diameeteriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. Ruutjuurealust avaldist (b² - 4ac) nimetatakse ruutvõrrandi ax² + bx + c = 0 diskriminandiks ja tähistatakse tähega D. Näide 1 Kui D > 0, siis on ruutvõrrandil 2 reaalarvulist lahendit. Näide 2 Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 ühtivat (võrdset) reaalarvulist lahendit. Näide 3 Kui D < 0, siis ruutvõrrandil ei ole reaalarvulisi lahendeid. Eratosthenese sõel meetod algarvude leidmiseks. Selgitus :
A Joon. 10a Joon. 10b 2.3. Üldasendilise sirgligu pikkus ja kaldenurk Üldasendilise sirgligu projektsioonid ja kaldenurgad ei esine üheski vaates telises suuruses. Leiame sirgligu AB pikkuse AM = AAx - BB2 = AA või A'N'= A'Ax-B'Bx= A"A AB - kolmnurga hüpotenuus ongi vrdne ligu AB pikkusega (joon. 11), 1 - sirglõigu põhikaldenurk ( 1 suhtes) ja 2 - sirglõigu esikaldenurk (2 suhtes). A A = 2 - B M x Ax Bx N = B A 1
kaugusel olevat fikseeritud punkti, mis asub ringiga (ja ringjoonega) samal tasandil. 4. Ringi raadiuseks nimetatakse ringi keskpunkti kaugust ringjoonest (ringi keskpunkti kaugust ringjoone mis tahes punktist), samuti ringi keskpunkti ringjoone ükskõik millise punktiga ühendavat sirglõiku. 5. Ringi diameetriks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust. Diameeter on raadiusest 2 korda pikem. 6. Ühikringiks nimetatakse niisugust ringi, mille raadiuse pikkus on 1 ühik. 7. Rõngas on kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont. Rõngas sisaldab kõiki punkte, mis asuvad kas ükskõik kummal ringjoonel või suurema ringjoone sees, kuid mitte väiksema ringjoone sees. 8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12
Alustame joonestamist punktist A(235,185) käsuga LINE punktini B(235,65), Suhteliste koordinaatide kasutamisel peaksime sisestama @0,-120 ↵ Kuna järgmine punkt on eelmisest 120 mm võrra madalamal, siis on seal Y- koordinaadi muutuse ees miinusmärk; tulemus: A(235,185) B(235,65) Arvuti küsib edasi järgmise sirglõigu joonestamiseks selle lõpp-punkti: Specify next point or [ Undo / Close ]: Teatud moel oleks nüüd kaval edasi joonestada telgjoont punktini G, @45,0 ↵ Ülesanne II Tihend 12 ja alles nüüd käsust väljuda käsust ↵ A(235,185) G
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
Vektori mõiste Vektor on suunatud lõik alguspunktiga punktis A ja lõpp-punktiga punktis B. Nullvektor Eukleidilises ruumis (näiteks tasandil) on nullvektoriks määramata suunaga vektor, mille pikkus on null. Ühikvektor Kui vektori pikkus on 1, siis teda nimetatakse ühikvektoriks. Vektorite liitmine ja lahutamine Lahutamine toimub sama põhimõtte järgi. Reaalarvu ja vektori korrutis. Vektori pikkus Vektori pikkuseks loetakse sellele vektorile vastava sirglõigu AB pikkust. See on mittenegatiivne reaalarv.Tähistus Kollineaarsed vektorid Vektoreid AB ja CD nimetatakse kollineaarseteks ehk samasihilisteks, kui lõigud AB ja CD asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Komplanaarsed vektorid Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks, kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel. Samasuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning on samas suunas.
5 - 3t 4t +1 oleks võrdne nende murdude korrutisega? 43. Linnas toimusid linnapea valimised, valijate üldarvust oli venelasi 25% ja eestlasi 75%. Kandidaadi K poolt hääletas 80% venelastest. Üldse hääletas K poolt 60% valijaist. Mitu protsenti eestlastest hääletas K poolt? 44. Võrdkülgse kolmnurga siseringjoone raadius on 3 . Leia sirglõigu pikkus, mis läbib ringjoone keskpunkti, on paralleelne kolmnurga ühe küljega ning jääb kahe teise külje vahele. 45. Silindri külgpinnalaotus on ruut, mille diagonaali pikkus on 8 cm. Leia silindri täispindala ja ruumala. 1 1 3 46. Lahenda võrrand 2 12 -3 2 +6 = 3 2 x -2 x -3
jne. Isikud nagu Knicks-Marichjen, kasutavad siin selliseid väljendeidi nagu editeerima, redigeerima jne. Kurakriips või kuradikriips – „ ” – kaldkriips, mille suund on alt paremalt üles vasakule; kasutatakse teekide (kaustade) radades (“puu”) eraldajana ning mõnes käsus, näiteks ATTEDIT. Kursor – kriipsindeks; kuvaril olev kahe (ruumiliste jooniste korral – kolme) telgsuunalise sirglõigu lõikepunkt, mida juhitakse hiirega ja mis määrab siis joonestusväljal vajaliku punkti asukoha. Ka kolmemõõtmelisel joonisel määrab ÜLESANNE I Pinnatükk 53 ta üldiselt punkti projektsioonide asukoha. Kuna väljend „kriipsindeks” ei ole väljaütlemiseks eriti suupärane, siis on autor maksnud osalist lõivu klik-
Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID. 3.2. MÕÕTMESTAMINE. 3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES. 3.4. VAATED. 3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED. 3.6. LIITED. 3.7. TINGMÄRGID. 3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone · kujutisi masinaehituses oskab : · lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise; · visandada skeeme ja eskiise. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul arvestusliku tööga. TEHNILINE MÕÕTMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 0 1 0 1. Eesmärk
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
Kõige tüüpilisem jooniseelement on nähtavasti sirglõik, milledest saab moodustada katke- matu murdjoone. Viimase joonestamiseks tuleb käivitada käsk LINE. Sellise murdjoone iga sirgjooneline lüli on iseseisev jooniseelement ja murdjoon ise on alati null-laiusega. Käsu LINE käivitamisel küsib AutoCAD esmalt viibaga Specify first point: joone lähtepunkti. Pärast lähtepunkti teatamist ilmutatakse viip Specify next point or [Undo]. Nüüd saab teata- da sirglõigu lõpp-punkti. Punktide sisestamise kohta võib vaadata ka lisast 1. Järgmise lüli lõpp-punkt joonestatakse samal viisil. Alates kolmandast lülist ilmutatakse viip Specify next point or [Close/Undo].Kui järjekordset lüli enam lisada ei soovita, siis tuleb teha tühisisestus või vajutada klahvile Escape. Need on nn. tüüpvastused käsule LINE. Kui aga lähtepunkti sisestamise asemel teha tühisisestus, siis alustatakse sirglõigu joonestamist sealt punktist, kus
-) Jõu tähis on F ja ühikuks on [1N] (newton) * Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks. * Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund. * Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud). * 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra. * Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt. F = 50N 50N F * Jõudude liigitamise aluseks võetakse nende olemus. Selleks võrreldakse milline vastastikmõjuliigiga on tegemist. 1.5.2. Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tõmbumist. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
