Kujutav geomeetria Eksami küsimused 2019 (0)

Teooriaküsimused ja vastused
1.
Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
* Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht.
2.
Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad?
* Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks.
* Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu.
* Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti.
3.
Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
* Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x  s)
4.
Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis .
5.
Mis on sirglõigu moondetegur ?
* Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe.
6.
Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur:
1) ristprojekteerimisel,
2) paralleelprojekteerimisel?
* 1) 0 m1
* 2) 0  m 
7.
Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
1) paralleelne kiirtega
2) paralleelne ekraaniga ?
* 1) Sirglõiguks
* 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks
8.
Mis on sirglõigu kaldenurk ?
* Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni ) ja sirge vahel
9.
Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0  180
10.
Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
* Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti.
11.
Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.
* 1) Monge’i meetod
* 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod
* 3) Aksonomeetria meetod
12.
Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot?
* 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik
* 2) Esikvoot y-koordinaatlõik
* 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik
13.
Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
* Projektsioone ühendavat sirget
14.
Sõnastage kolmvaate peaomadus.
* Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks korda. Eeltoodust tingitult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest.
15.
Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm.
16.
Mis on teljevaba kaksvaade?
* See on nagu tavalise objekti kaksvaade, millel puudub x-telg. Sel juhul pole võimalik mõõta objekti punktide kaugusi põhi- ja esiekraanist, kuid saab alati kindlaks teha kauguseste vahesid ekraanidest
17.
Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?
* 1) Põhijälg- sirge ja põhiekraani lõikepunkt
* 2) Esijälg- sirge ja esiekraani lõikepunkt
* 3) Külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt.
18.
Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
* Üldasendiline sirge on sirge mis pole risti(paralleelne) ühegi ekraaniga
19.
Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
* 1) Sirget mis on paralleelne põhiekraaniga
* 1) Tunnus - mis on paralleelne või ühtiv x- teljega
* 2) Sirget mis on paralleelne esiekraaniga
* 2) Tunnus - mis on paralleelne või ühtiv x-teljega
20.
Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid?
*Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe
21.
Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
* 1) Põhikaldenurk-teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe.
* 2) Esikaldenurk – teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe.
22.
Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel.
* Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega.
23.
Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.
* Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega.
24.
Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine).
25.
Kas kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid võivad olla paralleelsed?
* Võivad
26.
Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad?
* Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged ; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis
27.
Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused.
* 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel,
* 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti,
* 3) kahe lõikuva sirgega,
* 4) kahe paralleelse sirgega.
28.
Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)?
* 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga
* 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga
29.
Mis on tasapinna jälgjoon?
* Tasandi ja ekraani lõikejoon
30.
Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
* 1) Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil.
* 2) Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega.
31.
Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel?
* 1) Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h’’||x ja h’||p.
* 2) Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on parall esiekraaniga, tunnus: f’||x ja f’’||e.
32.
Mis on originaalvorm?
* Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega.
33.
Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel?
* Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l’^h’ ja l’^ p. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g’’^f’’ ja g’’^ e.
34.
Missugust nurka loetakse tasapinna põhi-(esi-)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse?
* 1) Nurk tasandi ja põhiekraani vahel, horisontaalilt tõmmakse põhilangusjoon l mis on l’  h’ ; l’  p ja siis leitakse nurk  täisnurkse kolmnurga meetodil
* 2) Nurk tasandi ja esiekraani vahel, frontaalilit tõmmakse esilangusjoon g mis on g’’  f’’ ; g’’  e ja siis leitakse nurk  täisnurkse kolmnurga meetodil
35.
Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.
* 1)
* 2)
36.
Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid?
* Tasapinna normaali p e a l t v a a d e on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), e e s t v a a d e aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega).
37.
Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka?
* Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga.
38.
Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
* 1) Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes)
* 2) Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti)
* 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel).
39.
Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)?
* 1) z-kordinaatlõiguga (põhikvoodiga)
* 2) y-koordinaatlõiguga (esikvoodiga)
40.
Valida liaaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks.
* 1)
* 2)
41.
Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.
* Lisaekraan peab olema paralleelne antud sirgega
42.
Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks.
43.
Nimetage tahukate liike.
44.
Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus?
*Tahuka pinnalaotus on tasandiline kujund, mis on koostatud selle tahuka tõelistest kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust.
Pinnalaotuste tuletamine:
* 1) Kõik tahud, mis pole kolmnurgad, tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks, siis koosneb keha pind kolmnurkades
* 2) Leiame kõikide kolmnurkade külgede tõelised pikkused
* 3) Kontsrueerime kolmnurkade tõelised kujud üksteise selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal, tulemuse väljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalid muidugi ära
45.
Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
*Tasakõver asub tervenisti tasandil, ruumikõver aga mitte.
46.
Mis on algebralise kõverjoone järk?
* Algebraline kõverjoone järk tähendab selle joone ja sirge lõikepunktide arv. Seejuures lõikepunktide hulka tuleb arvutada nii reaalsete kui ka imaginaarsete koordinaaatidega punktid
47.
Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta.
* Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks)
48.
Nimetage kõik teist järku jooned.
* Ellips, hüperbool, parabool
49.
Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon , kui on antud ellipsi teljed
50.
Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed.
51.
Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
* Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje
52.
Mis on kruvijoone samm (keerd)?
* Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördeleümber kruvijoone telje, nim. kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nim. kruvijoone sammuks
53.
Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
* Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline)
54.
Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast ?
* Algebralise pinna järk on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga
55.
Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?
* Tekib mistahes joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nim. pöördpinna teljeks
56.
Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)?
* 1) Kui pöördpinda lõigata telge läbiva tasanditega, siis saadakse meridiaan
* 2) Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks
* 3) Suurima ja väiksema raadiusega paralleele nim. Vastavalt pöördpinna ekvaatoriks ja kaelaks
* 4) Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks
57.
Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
* 1) Joonpind tekib sirgjoone liikumisega
* 2) a) Laotuvad pinnad – Koonilised pinnad, silindrilised pinnad, puutujate pind
* 2) b) Mittelaotuvad pinnad –Silindroid
58.
Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind?
*Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sigega – nn. sihisirgega
59.
Kuidas tekib silindroid (konoid)?
* 1) Silindroid on pind, mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas omas asendis lõikab kahte antud juhtjoont ning jääb ühtlasi paralleelseks antud tasapinnaga – nn. juhtjoonega
* 2) Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks
60.
Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
*Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi
61.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
* Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu
62.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
* Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu
63.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
* Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu
64.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
* Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu
65.
Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks ?
Kehad lõikuvad lihtsaid jooni mööda.
66.
Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid?
* Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega
67.
Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad?
* Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga
68.
Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
* Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel (või selle pikendusel eeldusel et neil on lõikejoon)
69.
Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
* Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne
70.
Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
* Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab
71.
Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
* Pindu mida saab deformeerida tasandiks
72.
Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.
* Silindrilised - , koonilised – ja puutujatepinnad
73.
Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus?
* 1) Silindrilisel – ristkülikud või ellipsid??
* 2) Koonilisel –kolmnurgad või ringid??
74.
Kuidas tekib teist järku pöördpind?
* Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje
75.
Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
* Pöördellipsoid, Pöördparaboloid, Kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus
76.
Kuidas tekib rõngaspind?
* Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit, nimetatakse rõngaspinnaks
77.
Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
Lisa:
78.
Mitmendat järku pind on rõngaspind?
* Neljandat järku
79.
Nimetage üldised teist järku pinnad
(elliptiline koonus , ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid
80.
Nimetage kõik teist järku joonpinnad.
* Kooniline pind,silindriline pind, puutujatepind
81.
Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind?
* 1) a) Harilikkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel
* 1) b) Harilikkruvipinna rakendusena võiks nimetada ruutkeeret, s.o keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külge on telje ristlõikajad
* 2)
82.
Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi 1) teljestiku projektsiooni liigi alusel; 2) telgede moondetegurite vahekorra alusel?
* 1) rist - ja kaldaksonomeetria * 2) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz).
* 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mxmy )
* 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mxmymz).
83.
Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.
* 1) Ristisomeetria
* 2) Ristdimeetria
* 3) Kaldisomeetria
* 4) Kalddimeetria
84.
Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?
* Ring
85.
Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristisomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R?
* 1,22 R – ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R
86.
Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg?
* Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on ellips, mille lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem telg aga sellega risti.(Pikem telg on risti Z-teljega)
87.
Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/yz-pinnaga?
* Ellips/ring/ellips
88.
Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy(xz, yz)-pinnaga?
* Ellipsid
89.
Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid).
* Ristisomeetria teljestiku konstruktsioon
90.
Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid).
* Kabinetprojektsioon
91.
Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid).
* Ristdimeetria on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Kui telgede kaldenurgad on valitud nii, et ühe telje ühiku kujutis tuleb kahe ülejäänud telje omast kaks korda lühem, on tegemist nn. standardse ristdimeetriaga. Sel juhul on moondetegurid kahel teljel ja kolmandal teljel
92.
Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks.
93.
Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks.
* b1= a : 3 ja b2= 0,9a