Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamiskusimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on tsentraal - ja paralleelprojekteerimise vahel?
  • Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
  • Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik ?
  • Mis on sirglõigu moondetegur ?
  • Mis on sirglõigu kaldenurk ?
  • Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
  • Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
  • Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi- esi- ja külgkvoodid?
  • Mis on sirgjoone põhi- esi- ja külgjälg ?
  • Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
  • Mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
  • Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks eriasendiliseks?
  • Mis on tasapinna jälgjoon ?
Vasakule Paremale
Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamiskusimused #1 Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamiskusimused #2 Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamiskusimused #3 Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamiskusimused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LeppikK Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetage kõik teist järku jooned

Insenerigraafika
thumbnail
3
doc

Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projek

Insenerigraafika
thumbnail
3
doc

Insenerigraafika 1. kontrolltoo kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteer

Insenerigraafika
thumbnail
2
rtf

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel 10. teravnurga ristprojektsioon

Insenerigraafika
thumbnail
6
docx

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides v

Insenerigraafika
thumbnail
4
docx

Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamisküsimused

1) Что является основной целью начертательной геометрии? Основная цель изучения начертательной геометрии – развитие пространственного представления и воображения, конструктивно- геометрического мышления, способностей к анализу и синтезу пространственных форм и отношений на основе графических моделей пространства. 2) В чем разница между центральным и паралельным проецированием? Центральное проецирование представляет собой общий случай проецирования геометрических образов из некоторого центра на плос

Insenerigraafika
thumbnail
2
pdf

Insenerigraafika 2. kontrolltöö kordamisküsimused

21. (), (). , , , 22. 1) 3- , 2) 3) 4) 23. . 24. . - , 3 25. , () 26. . 27. () 1) 2 , , 2) , . 28. () , , 29. , (,). 30. () ? 1 - 2 - 31. .32. , () 33. ? 34. ? 35. ? 36. ? 37. ? 38. ? , , . ­ , . 39. -- ( , ), , . 40. () ? , : , , . , , . , , . , , .

Insenerigraafika
thumbnail
3
docx

Insenerigraafika II KT kordamisküsimuste vastused

Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosa

Insenerigraafika



Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun