Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Insenerigraafika I KT (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
  • Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
  • Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
  • Mis on sirglõigu moondetegur?
  • Mis on sirglõigu kaldenurk?
  • Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
  • Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
  • Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi- esi- ja külgkvoot?
  • Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
  • Mis on sirgjoone põhi- esi- ja külgjälg?
  • Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
  • Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks eriasendiliseks?
  • Mis on taspinna jälgjoon?
Joonestamine
  • Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
    Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed.
  • Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad?
    Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti.
  • Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
    Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega.
  • Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
    Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks.
  • Mis on sirglõigu moondetegur ?
    Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem.
  • Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur
  • ristprojekteerimisel?
    ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1.
  • paralleelprojekteerimisel?
    0->∞ olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest.
  • Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
  • paralleelne kiirtega?
    kahekordseks sirglõiguks.
  • paralleelne ekraaniga ?
    ringiks.
  • Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu?
    Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub lõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega.
  • Mis on sirglõigu kaldenurk ?
    Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel.
  • Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
    Võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0◦-180◦.
  • Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
    Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti.
  • Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
    Joonised peavad olema objekti määravad. St, et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused. Joonis peab olema lihtne, mõõdetav ja piltlik.
  • Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.
    Monge`i meetod ( kaksvaade -obj. määramiseks kasutatakse selle objekti 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvatel ekraanidel.
    Kvooditud ristprojektsiooni meetod (antakse objektile ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse objekti oluliste punktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist.)
    Aksonomeetria meetod (objekt seotakse ristteljetsikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestikku rist- või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil.)
  • Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot?
    Põhikvoot - z-koordinaatlõik
    Esikvoot - y-koordinaatlõik
    Külgkvoot - x-koordinaatlõik
  • Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
    Kaksvaate teljega risti olev joon, mille kaudu avaldub kujutiste vaheline projektsiooniline seos.
  • Sõnastage kolmvaate peaomadus.
    Külgvaate kaugus z- teljest võrdub pealtvaate kaugusega X-teljest, sest kumbki kaugus võrdub punkti kaugusega esiekraanist.
  • Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade .
  • Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm.
  • Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?
    Sirge lõikepunkt vastava ekraaniga.
  • Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
    Sirge, mis pole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel.
  • Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
    -põhiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge põhiekraani suhtes. Pealtvaates esineb täispikkuses, eestvaatel punktina ( erijuht ).
    -esiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge esiekraani suhtes. Pealtvaates paralleelne x-teljega, eestvaatel esineb täispikkuses, erijuht – pealtvaates projekteerub punktiks.
  • Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
    Sirge asetseb tasandil siis, kui tema 2 punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandipunkti ja on paralleelne sellel tasandil asetseva sirgega.
  • Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid ?
    Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe.
  • Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel.
    Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed.
  • Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.
    Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad.
  • Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine).
  • Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused.
    Tasandi määravad:
  • 3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel.
  • punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti.
  • 2 lõikuvat sirget.
  • 2 paralleelset sirget.
  • tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega.
  • Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)?
    Üldasendiline tasapind on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeruv tasand on risti ekraaniga.
  • Mis on taspinna jälgjoon?
    Tasapinna jälgjoon on sirge, mida mööda tasand lõikab ekraani.
  • Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.
  • Paneme läbi antud sirge abitasandi risti ühe või teise ekraaniga
  • Leiame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge ning
  • Märgime selle lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ühtlasi ongi antud sirge ja tasandi lõikepunkt
  • Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
  • lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes),
  • uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti),
  • objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel).
  • Insenerigraafika I KT #1 Insenerigraafika I KT #2 Insenerigraafika I KT #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mellu5 Õppematerjali autor
    TTÜ insenerigraafika esimese kontrolltöö vastatud küsimused

    Sarnased õppematerjalid

    Insenerigraafika I KT
    2
    odt

    Insenerigraafika I KT

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Kujutamiskiirte asend on erinev, tsentraalprojektsiooni puhul algavad need ühest punktist, paralleelprojekteerimisel asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub pa

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamiskusimused
    8
    doc

    Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamiskusimused

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x  s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit proj

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika 1-kontrolltoo kordamisküsimused
    3
    doc

    Insenerigraafika 1. kontrolltoo kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteer

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika 1-kontrolltöö kordamisküsimused
    3
    doc

    Insenerigraafika 1. kontrolltöö kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projek

    Insenerigraafika
    KG IKt küsimused ja vastused
    2
    doc

    KG IKt küsimused ja vastused

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisevahel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri. Kõik kujutamiskiired väljuvad ühest punktist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis

    Kujutav geomeetria
    Insenerigraafika KT I ja II Kordamine
    6
    docx

    Insenerigraafika KT I ja II Kordamine

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 6. Millistes piirides v

    Insenerigraafika
    Insenerigraafika
    2
    docx

    Insenerigraafika

    1. Kui kujutamiskiired väljuvad ühest kindlast punktist (silmapunktist S), siis saadakse objekti tsentraalprojektsioon. Objekti paralleelprojektsioon puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondete

    Insenerigraafika
    Kujutava geomeetria kordamisküsimused
    8
    pdf

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? 1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piiri

    Kujutav geomeetria




    Kommentaarid (2)

     profiilipilt
    : täitsa kasulik oli
    03:13 31-12-2012
    Tomuchlove profiilipilt
    Tomuchlove: Väga hea !
    13:30 19-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun