Insenerigraafika (0)

Teooriaküsimused ja vastused
1.
Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks?
*Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks
2.
Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
* Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht.
3.
Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad?
* Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks.
* Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu.
* Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti.
4.
Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti?
* Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis
5.
Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
* Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x  s)
6.
Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis .
7.
Mis on sirglõigu moondetegur ?
* Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe.
8.
Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur:
1) ristprojekteerimisel,
2) paralleelprojekteerimisel?
* 1) 0 m1
* 2) 0  m 
9.
Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
1) paralleelne kiirtega
2) paralleelne ekraaniga?
* 1) Sirglõiguks
* 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks
10.
Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu?
* Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena
11.
Mis on sirglõigu kaldenurk ?
* Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni ) ja sirge vahel
12.
Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0  180
13.
Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m.
* a=a’/m
14.
Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
* Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti.
15.
Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
* Joonised peavad olema tehtud nii, et nendes oleks lihtsus, mõõdetavus ja piltlikkus ühe või teise omaduse eelistatus sõltub kujutise kasutamis valdkonnast ja eesmärgist
16.
Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.
* 1) Monge’i meetod
* 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod
* 3) Aksonomeetria meetod
17.
Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all.
* Luua kujutiste abil täielik ettekujutus joonisel esitatud objektist.
18.
Mis on punkti koordinaatid?
* Arve, mis saadakse punkti koordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga, nim. Selle punkti koordinaatideks.
19.
Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot?
* 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik
* 2) Esikvoot y-koordinaatlõik
* 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik
20.
Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus z-teljest?
* y-koordinaatlõik (esikvoodiga)
21.
Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
* Projektsioone ühendavat sirget
22.
Kus asub punkt A, kui A=A", ja punkt B, kui B=B' ?
* 1) Punkt A asub esiekraanil
* 2) Punkt B asub põhiekraanil
23.
Sõnastage kolmvaate peaomadus.
* Kolmvaade on sisuliselt kaks kaksvaadet, kus esiekraan (peaekraan) esineb kaks korda. Eeltoodust tingitult esineb punkti esikvoot kolmvaates kaks korda, pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest.
24.
Joonestada punkti A(x;y;z) kolmvaade.
* Seda oskab igaüks ise ka.
25.
Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja külgekraanist c mm.
* Vt küsimust 24
26.
Mis on teljevaba kaksvaade?
* See on nagu tavalise objekti kaksvaade, millel puudub x-telg. Sel juhul pole võimalik mõõta objekti punktide kaugusi põhi- ja esiekraanist, kuid saab alati kindlaks teha kauguseste vahesid ekraanidest
27.
Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus?
* Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil
28.
Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?
* 1) Põhijälg- sirge ja põhiekraani lõikepunkt
* 2) Esijälg- sirge ja esiekraani lõikepunkt
* 3) Külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt.
29.
Tuletada valitud sirge a jäljed P(P';P") ja E(E';E").
30.
Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
* Üldasendiline sirge on sirge mis pole risti(paralleelne) ühegi ekraaniga
31.
Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
* 1) Sirget mis on paralleelne põhiekraaniga
* 1) Tunnus - mis on paralleelne või ühtiv x-teljega
* 2) Sirget mis on paralleelne esiekraaniga
* 2) Tunnus - mis on paralleelne või ühtiv x-teljega
32.
Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
* 1) Sirge on tasapinnal kui tema kaks punkti asuvad tasapinnal
* 2) Sirge on tasapinnal kui ta läbib tasapinna punkti ja on paralleelne tasandiga
33.
Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid?
*Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe
34.
Tuletada sirglõigu AB pikkus A(50,0;10) ja B(10;20;40).
Üldasendilise sirglõigu AB tegelik pikkus. Tuletatud lõigu pööramisega ümber põhiekraani normaali t.
35.
Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
* 1) Põhikaldenurk-teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe.
* 2) Esikaldenurk – teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe.
36.
Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel.
* Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega.
37.
Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.
* Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega.
38.
Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine).
39.
Kas kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid võivad olla paralleelsed?
* Võivad
40.
Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad?
* Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis
41.
Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused.
* 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel,
* 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti,
* 3) kahe lõikuva sirgega,
* 4) kahe paralleelse sirgega.
42.
Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)?
* 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga
* 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga
43.
Mis on tasapinna jälgjoon?
* Tasandi ja ekraani lõikejoon
44.
Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e).
45.
Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga (esiekraaniga).
*Seda peaks igaüks oskama
46.
Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
* 1) Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil.
* 2) Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega.
47.
Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel?
* 1) Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h’’||x ja h’||p.
* 2) Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on parall esiekraaniga, tunnus: f’||x ja f’’||e.
48.
Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h(h';h") (frontaal f(f';f")), mille kaugus põhi-(esi-)ekraanist on 20 mm.
* 1) h’’ peab olema x-teljest 20mm kõrgemal
* 2) f’ peab olema x-teljest 20mm madalamal
49.
Mis on originaalvorm?
* Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega.
50.
Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel?
* Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l’^h’ ja l’^ p. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g’’^f’’ ja g’’^ e.
51.
Missugust nurka loetakse tasapinna põhi-(esi-)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse?
* 1) Nurk tasandi ja põhiekraani vahel, horisontaalilt tõmmakse põhilangusjoon l mis on l’  h’ ; l’  p ja siis leitakse nurk  täisnurkse kolmnurga meetodil
* 2) Nurk tasandi ja esiekraani vahel, frontaalilit tõmmakse esilangusjoon g mis on g’’  f’’ ; g’’  e ja siis leitakse nurk  täisnurkse kolmnurga meetodil
52.
Tuletada tasapindade (p;e) ja (p;e) lõikesirge s(s';s''), kui tasapinnad on antud:
1) jälgedega
2) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel
3) kahe lõikuva sirgega
4) kahe paralleelse sirgega
5) üks tasapind jälgedega ja teine kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel
* 1)
* 2) Leiab esi- ja põhijäljed ning siis toimib nagu punktis 1
* 3) Leiab esi- ja põhijäljed ning siis toimib nagu punktis 1
* 4) Leiab esi- ja põhijäljed ning siis toimib nagu punktis 1
* 5) Leiab esi- ja põhijäljed tasandile mis on antud 3 punktiga ning siis toimib nagu punktis 1
53.
Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.
* 1)
* 2)
54.
Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid?
* Tasapinna normaali p e a l t v a a d e on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), e e s t v a a d e aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega).
55.
Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid.
56.
Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka?
* Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga.
57.
Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel?
* Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal.
58.
Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
* 1) Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes)
* 2) Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti)
* 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel).
59.
Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)?
* 1) z-kordinaatlõiguga (põhikvoodiga)
* 2) y-koordinaatlõiguga (esikvoodiga)
60.
Valida liaaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks.
* 1)
* 2)
61.
Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.
* Lisaekraan peab olema paralleelne antud sirgega
62.
Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks.
63.
Kuidas valitakse uute kujutamiskiirte võtte puhul kaldkiirte siht tahuka ja üldasendilise tasapinna lõikejoone tuletamiseks
* Uute kujutamiskiirtena sobivad kõik kaldkiired, mis on paralleelsed lõikava tasandiga
64.
Milliseid võtteid kasutatakse kahe tasapinna lõikejoone tuletamisel?
* 1) Abitasandi võte
* 2) Jälgsirgete võte
65.
Nimetage tahukate liike.
66.
Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus?
*Tahuka pinnalaotus on tasandiline kujund, mis on koostatud selle tahuka tõelistest kujudest, kusjuures on arvestatud ka tahkude omavahelist paigutust.
Pinnalaotuste tuletamine:
* 1) Kõik tahud, mis pole kolmnurgad, tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks, siis koosneb keha pind kolmnurkades
* 2) Leiame kõikide kolmnurkade külgede tõelised pikkused
* 3) Kontsrueerime kolmnurkade tõelised kujud üksteise selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal, tulemuse väljajoonestamisel jaotame tahkude diagonaalid muidugi ära
67.
Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
*Tasakõver asub tervenisti tasandil, ruumikõver aga mitte.
68.
Mis on algebralise kõverjoone järk?
* Algebraline kõverjoone järk tähendab selle joone ja sirge lõikepunktide arv. Seejuures lõikepunktide hulka tuleb arvutada nii reaalsete kui ka imaginaarsete koordinaaatidega punktid
69.
Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta.
* Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks)
70.
Nimetage kõik teist järku jooned.
* Ellips, hüperbool, parabool
71.
Mis on ellipsi kaasdiameetrid (teljed)?
* Ringi ristdiameetritest saadakse paralleelprojekteerimisel paar ellipsi kaasdiameetreid, kumbki neist poolitab teisega paralleelsed kõõlud. Ristuvad kaasdiameetrid on ellipsi teljed
72.
Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed
73.
Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi kaasdiameetrid.
74.
Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed.
75.
Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
* Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje
76.
Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade.
77.
Mis on kruvijoone samm (keerd)?
* Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördeleümber kruvijoone telje, nim. kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nim. kruvijoone sammuks
78.
Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
* Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline)
79.
Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu?
* l2=h2+(d) 2
80.
Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
* Algebralise pinna järk on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga
81.
Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?
* Tekib mistahes joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nim. pöördpinna teljeks
82.
Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)?
* 1) Kui pöördpinda lõigata telge läbiva tasanditega, siis saadakse meridiaan
* 2) Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks
* 3) Suurima ja väiksema raadiusega paralleele nim. Vastavalt pöördpinna ekvaatoriks ja kaelaks
* 4) Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks
83.
Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
* 1) Joonpind tekib sirgjoone liikumisega
* 2) a) Laotuvad pinnad – Koonilised pinnad, silindrilised pinnad, puutujate pind
* 2) b) Mittelaotuvad pinnad –Silindroid
84.
Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)?
* Ühekatteline pöördhüperboloid tekib sirge põõrlemisel ümber sirge , kus sirged on kiivsed
85.
Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind?
*Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sigega – nn. sihisirgega
86.
Kuidas tekib silindroid (konoid)?
* 1) Silindroid on pind, mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas omas asendis lõikab kahte antud juhtjoont ning jääb ühtlasi paralleelseks antud tasapinnaga – nn. juhtjoonega
* 2) Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks
87.
Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
*Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi
88.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
* Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu
89.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
* Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu
90.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
* Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu
91.
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
* Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu
92.
Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel?
* 1) Abipindade võte
* 1) a) Abisfääride võte
* 1) b) Abitasandite võte
* 2) Uute kujutamiskiirte võte
93.
Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
* Kui kummalgi pinnal leidub süsteem : sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikkune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks
94.
Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid?
* Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega
95.
Kuidas valida abitasapinnad kahe koonuse (silindri) lõikejoone tuletamisel, et nad lõikaksid antud pindu mööda sirgjooni?
* 1) Kahe koonuse puhul – Läbi kahe koonuste tippe ühendava sirge
* 2) Kahe silindri puhul – Paralleelselt kummagi silindri moodustajaga
96.
Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad?
* Ainult mõõda ringjooni, kusjuures lõikeringjoonte arv võrdub poolmeridiaanide lõikepunktide arvuga
97.
Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
* Kui sfääri tsenter asub teise pöördpinna teljel (või selle pikendusel eeldusel et neil on lõikejoon)
98.
Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
* Kui kahe pöördpinna teljed lõikuvad, ning telgede tasand on ühe ekraaniga parallellne
99.
Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
* Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab
100.
Mis juhtumil kahe teist järku pinna lõikejoon lagub kaheks teist järku jooneks (Monge'i teoreemi sõnastus)?
* Kui kaks teist järku pinda puutuvad kolmandat teist järku pinda jooni mõõda, siis nende kahe pinna lõikejoon lagub kaheks teist järku jooneks, mille tasandid läbivad puutujate tasandite lõikesirget
101.
Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
* Pindu mida saab deformeerida tasandiks
102.
Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.
* Silindrilised - , koonilised – ja puutujatepinnad
103.
Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus?
* 1) Silindrilisel – ristkülikud või ellipsid??
* 2) Koonilisel –kolmnurgad või ringid??
104.
Kuidas tekib teist järku pöördpind?
* Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje
105.
Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
* Pöördellipsoid, Pöördparaboloid, Kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus
106.
Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud).
* 1) Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või pikema telje (joon. 5.7, a ja b).
Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu
* 2) Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümeetriatelje
* 3) Ühekatteline Pöördhüperboloid ja Kahekatteline Pöördhüperpoloid
* 5) Pöördkoonus
* 6) Pöördsilinder
107.
Kuidas tekib rõngaspind?
* Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit, nimetatakse rõngaspinnaks
108.
Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
Lisa:
109.
Mitmendat järku pind on rõngaspind?
* Neljandat järku
110.
Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud).
* 1) elliptiline silinder
2) hüperboolne silinder
3) paraboolne silinder
111.
Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). Pinna dikteerib õppejõud. (küs 110 on ka üldised teist järku pöördpinnad)
* 1) elliptiline koonus
* 2) ellipsoid
* 3) ühekatteline hüperboloid
* 4) kahekatteline hüperboloid
* 5) elliptiline paraboloid
* 6) hüperboolne paraboloid
112.
Nimetage kõik teist järku joonpinnad.
* Kooniline pind,silindriline pind, puutujatepind
113.
Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind?
* 1) a) Harilikkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel
* 1) b) Harilikkruvipinna rakendusena võiks nimetada ruutkeeret, s.o keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külge on telje ristlõikajad
* 2)
114.
Kuidas tekib tsükliline pind?
* Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon.
115.
Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus?
* Tuletada objektide piltlikke kujutisi ning mille järgi saaks määrata ka objekti mõõtmeid
116.
Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi 1) teljestiku projektsiooni liigi alusel; 2) telgede moondetegurite vahekorra alusel?
* 1) rist- ja kaldaksonomeetria * 2) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz).
* 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mxmy )
* 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mxmymz).
117.
Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus.
* Pohlke teoreem ehk aksonomeetria põhiteoreem : Tasandile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina
118.
Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias.
* 1) Ristisomeetrias ehk 0,82=0,82=0,82
* 2) Ristdimeetrias ehk 0,94=0,94 / 0,47
* 3) Risttrimeetria
119.
Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias?
*0≤m≤1
120.
Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.
* 1) Ristisomeetria
* 2) Ristdimeetria
* 3) Kaldisomeetria
* 4) Kalddimeetria
121.
Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?
* Ring
122.
Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristisomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R?
* 1,22 R – ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R
123.
Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg?
* Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on ellips, mille lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem telg aga sellega risti.(Pikem telg on risti Z-teljega)
124.
Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy/xz/yz-pinnaga?
* Ellips/ring/ellips
125.
Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy(xz, yz)-pinnaga?
* Ellipsid
126.
Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid).
* Ristisomeetria teljestiku konstruktsioon
127.
Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid).
* Kabinetprojektsioon
128.
Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede noondetegurid).
* Ristdimeetria on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Kui telgede kaldenurgad on valitud nii, et ühe telje ühiku kujutis tuleb kahe ülejäänud telje omast kaks korda lühem, on tegemist nn. standardse ristdimeetriaga. Sel juhul on moondetegurid kahel teljel ja kolmandal teljel
129.
Skitseerige horisontaalse kaldisomeetria teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid).
* Et horisontaalse kaldisomeetria korral projekteeruvad kõik horisontaalsed tasandilised kujundid moondevabalt, kasutatakse seda aksonomeetria liiki sageli arhitektuurilistel joonistel ruumide sisustuse näitamiseks. Taolise joonise suur eelis seisneb selles, et ruumide plaanid säilitavad aksonomeetrias oma õige kuju ja kõik kõrgused on näha tõelises suuruses. Piltkujutise ilmekuse ja selguse suurendamise eesmärgil lubatakse telgede x ja y kujutiste asendit muuta nurga varieerimisega 30°, 45° ja 60°. Joonisel on kujutatud sama silindrilise auguga klots horisontaalses kaldisomeetrias.
130.
Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks.
131.
Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks.
* b1= a : 3 ja b2= 0,9a