Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3.sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1
RTJ 3 Kokku Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon kohustuste kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte ees. Korrigeeritud soetusmaksumus RTJ 3 (v.a. saadud ettemaksed) Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Kulude sihtfinantseerimine vastavalt tulude ja kulude vastavuse printsiibile. RTJ 12 Lühiajalised eraldised Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.)
tulumaks Passiva Muud võlad 2410 Intressivõlad Passiva Muud võlad 2450 Muud kreditoorsed võlad Passiva Muud võlad 246 Deklareerimata palgamaksud Passiva 2460 Sotsiaalmaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2462 Tulumaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2464 Töötuskindlustusmakse viitvõlg Passiva Muud võlad 2466 Kogumispensioni makse viitvõlg Passiva Muud võlad 2500 Saadud ettemaksed (sh.ostjate ettemaksed) Passiva Saadud ettemaksed 2600 Sihtfinantseerimise lüh.kohustus Passiva Sihtfinantseerimine 2700 Lühiajalised eraldised Passiva Lühiajalised eraldised 28 Pikaajalised kohustused Passiva 2810 Pikaajaline pangalaen Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2820 Pikaajaline laen omanikult Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2830 Pikaajalised kap.rendi lepingud Passiva 28301 Kap.rendi pik.osa, leping .... Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 28302 Kap.rendi pik.osa, leping .... Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2 Võlad 183 955 168 888 12 Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 540 883 257 477 10 Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515
Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus.
prognoosi) Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Riskimaandamise reserv Jaotamata kasum Perioodi kasum Kokku omakapital Analüüsin väljavõtet aritmeetilise keskmise leidmise teel. Seega liidan kõik passivas olevad summad ning jagan nende koguarvuga .
Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised Garantiieraldised Restruktureerimiseraldised Eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Pikaajalised laenud Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised kapitalirndi khustused
Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised A S Võlad ja saadud ettemaksed E Eraldised* D Sihtfinantseerimine
kohustusena [1]. Nii lühi- kui pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis neljal kirjel: Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks.
· intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine; · lühiajalised eraldised [8 : 37]. 7.1.1 Laenukohustused Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses tuleb firmal lisaks laenu põhisummale tasuda ka intressid ja kajastada intressikulu [2 : 299]. Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad; · pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil; · konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].
rahalähend 114. rahavoog - денежный поток 115. rentaablus - доходность 116. saateleht - накладная 117. seadus - закон 118. seadusandlik akt - законодательный акт 119. seadusega kooskõlas - в соответствии с законом 120. seadusega vastuolus противоречить закону 121. sidusettevõtjate aktsiad ja osad - акции и части смежного предприятия 122. sihtfinantseerimine -целевое финансирование 123. sise-eeskiri -правила внутреннего распорядка 124. sissemaksmata osakapital 125. sissenõutav - подлежащий взысканию 126. sotsiaalmaks - социальный налог 127. suhtarv - относительное число 128. sundlikvideerimine - принудительная ликвидация 129. surve - напор 130. sõltumatus - независимость 131
K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900
tulem 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40%
Kohustuste suurenemine toimub kreeditis ning vähenemine deebetis. Lühiajaliste kohutuste alla kuuluvad järgmised kirjed 1. Laenukohustused 1.1 Lühiajalised laenud 1.2 Pikaajalise laenu tagasimaksed järgmisel perioodil 1.3 Konventeeritavad laenukohustused 2. Võlad ja ettemaksed 2.1 Võlad tarnijatele 2.2 Võlad töövõtjatele 2.3 Maksuvõlad 2.4 Muud võlad 2.5 Saadud ettemaksed 3. Eraldised 4. Sihtfinantseerimine Pikaajalised laenud koosnevad neljast kirjest 1. Laenukohustused 1.1. Pikaajalised laenukohustused 1.2. Konventeeritavad pikaajalised laenukohustused 2. Võlad ja ettemaksed 3. Eraldised 4. Sihtfinantseerimine 5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele Võlad tarnijatele on summad, mille majandusüksus võlgneb saadud, kuid veel tasumata kauba, materjalide või teenuste eest
korrigeeritud soetusmaksumuses; võlad ja ettemaksed - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 jooksul bilansipäevast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1); sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11
korrigeeritud soetusmaksumuses; võlad ja ettemaksed - kuuluvad tagasimaksmisele hiljem kui 12 jooksul bilansipäevast; kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1); sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11
............................................................................................... 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu..............................................
tõenäoliselt lähema 12 kuu eraldisega seotud jooksul või ettevõtte tavapärase kohustuse rahuldamiseks äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne) Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimine, mis Saadud või saadava vara RTJ 12 ei vasta veel tuluna kajastamise õiglane väärtus miinus kriteeriumitele ja mille tuluna kajastatud summad tingimuste täitmist on eeldada 12 kuu jooksul Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused
võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). 5 MÜÜGITULU STATISTIKA Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli
tekkinud ühest ja samast või suuremast hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Kasutusel on faktooring, millega ma ei olnud varasemalt kokku puutunud ning selle kasutamine ei olnud varasemalt minu jaoks mõtestatud. Sain kogeda, et faktooring võib olla ettevõttele, kellel on rahareserv väiksem, väga oluline maksete kättesaamise meetod. Kuigi intress on ettevõttele kulu, siis tasuvad selle saadavad ennast üles. Ettevõttel on kasutusel veel EAS-i sihtfinantseerimine, mille puhul EAS hüvitab kuni 40% kuludest. Ülejäänud 60% kajastub kuludes. Seega võetakse EAS-i toetust mitte tuluna vaid kuluvähendina. 3.1 Müügitulu Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
- Kindel plaan oli hakata midagi tootma - Eestis puudus eelnev müslit tootev ettevõte - Inimeste toitumine ja eluviis muutuvad järjest tervislikumaks Äripartneri valimine - Äripartner vali pikaks ajaks - Kõige tähtsam on usaldusväärrsus - Ära karda oma arvamust avaldada - Kuula ka partneri mõtteid Eelised - Rohkem häid ideid - paremini läbimõeldud otsused - suurem motiveeritus - rohkem julgust Esimest ettevõtet tark alustada koos äripartneriga. Sihtfinantseerimine: EAS Starditoetus Kuni 7000 Toetuse osakaal kuni 80% EAS Kasvutoetus Kuni 32000 Toetuse osakaal kuni 65% Sihtfinantseerimine (jätkub): PRIA 1.6 Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste lisandväärtuse andmine investeeringutest Kuni 640 000 Toetuse osakaal 40-50% Swedband Stardilaen KerdEx käendusel Laen kuni 32 000 KredEx käendus 75% pangale tagastamata laenusummast Tähtaeg kuni 5 aastat Intress 7,5%-12% Äriidee ja äriplaan 1 loeng
Kinnisvarainvesteeringud 15 Materiaalne põhivara 16 Bioloogilised varad 17 Immateriaalne põhivara 18 Kokku põhivara KOKKU VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 21 Võlad ja ettemaksed 22 Eraldised 27 Sihtfinantseerimine 29 Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused 21 Võlad ja ettemaksed 25, 26 Eraldised 27 Sihtfinantseerimine 29 Kokku pikaajalised kohustused KOKKU KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 31 Registreerimata aktsiakapital või osakapital Ülekurss
600 krooni; 2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni; 3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 1000 krooni ja täiendav toetus 500 krooni; 4) doktorandil 6000 krooni. (2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2. 32. Spordiklubide kulude ja tulude põhiliigid Tulud: Liikmemaksud Teenustasud Annetus/sponsorlus/reklaam Sihtfinantseerimine Sportlaste auhinnarahad või muud tasu Kulud: Väljamaksed teistele juriidilistele isikutele Liikmemaksud Annetused Toetused, eraldised Vastuvõtukulud Tegevuskulud Väljamaksed füüsilistele isikutele Töö- või teenustasud (sh FIE) Erisoodustused Auhinnad ja spordipreemiad Kingitused, vastuvõtukulud Stipendium Spordilähetus Kulude hüvitamine 33
Raamatupidamise aastaaruande lisad algavad arvestuspõhimõtete lühikirjeldusega. Raamatupidamise aastaaruande 1 lisas kirjutatakse asutusest kõigepealt üldiselt, siis arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused - raha, nõuded ja ettemaksed, varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude,
täitevameti) tegevuse abil seaduse menetlemine (3) - seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi segamajandus (2) - majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted sekundaarne sektor (2) - töötlev tööstus/tootmine sekkumishind (5) - minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast sihtfinantseerimine, sihtotstarbeline eraldis - raha eraldamine rahastaja poolt määratud programmi või projekti realiseerimiseks. Sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada teiseks, tema enese poolt valitud otstarbeks SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub
2. Võlad tarnijatele (kui teenus on tarbitud, tuleb teenuse eest maksta, ka eseme soetamise eest tuleb tasuda - ettevõtte tarbeks) 3. Maksuvõlad (kui maksud maksmata - KM, aktsiisid, SM, TM, kogumispension, töötuskindlustus) 4. Muud võlad (võlg töötajale e töötasu, dividendid) 5. Muud ettemaksed (aruandvate isikutega) *Lühiajalised eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine (annab mingi kindla ressursi ming tegevuse tarbeks, tohib kasutada ainult selle kindla projekti raames) *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised (ressursist loobumine ei toimu 1 majandusaasta jooksul) Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Ostjate ettemaksed 2. Võlad tarnijatele 3. Muud võlad (erakorralised) 4. Muud ettemaksed (erakorralised) *Pikaajalised eraldised 1. Garantiieraldis (kohustus garantiitöid teha nt 2 aastat) 2
kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c) konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2. Võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3. Sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4. Lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1. Pikaajalised laenukohustused.
on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused seaduse menetlemine seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadusega ettenähtud protseduuri järgi segamajandus majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted sekkumishind minimaalne hind, mille Euroopa Liit garanteerib oma põllumeestele toodangu eest igal juhul, olenemata turuhinnast sihtfinantseerimine raha eraldamine rahastaja määratud programmi või projekti realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada mingiks teiseks otstarbeks siirdeperiood, siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta; vt ka valgekraed, keskklass
- keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja
Bilansiline (jääk)maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi). Kasulik eluiga (kasutusaeg) ajavahemik, mille kestel materiaalset põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada. Rekonstrueerimisväljaminekud väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. Põhivara sihtfinantseerimine valitsuselt saadud sihtfinantseerimine, mida antakse raamatupidamiskohustuslasele põhivara soetamiseks või ehitamiseks, kusjuures lisatingimusena võib määratletud olla vara liik või asukoht. Mitterahaline toetus valitsuselt saadud mitterahaline sihtfinantseerimine, mille kohaselt valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 53
seadus § 3 ,,Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted"). Alljärgnev tabel kajastab kohalike omavalitsuste kulutusi teedesse, teehoiukulude osakaalu eelarvetest ning teehoiu eelarve täitmist ajavahemikul 2006-2013. Tabel 1 Kohalike omavalitsuste kulutused teedesse 2006-2013 Allikas: Rahandusministeerium Riigieelarvest võib omavalitsusi toetada selle ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning riigipoolne sihtfinantseerimine on täiendav rahastamine, mille mahtudele ei ole seni seatud iga-aastaselt eeldusi. Perioodil 2014-2020 kavatsetakse kohalike teede hoiuks eraldada kuni 10% Teeseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest. Kaalutakse nimetatud vahendite omavalitsustele eraldamise sidumist omavalitsuste vajadusega teostada kohalike teede remonti või ehitamist tingimusel, et omavalitsus tagab omapoolse kaasfinantseeringu. 2013. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele 29,265 mln eurot, mis moodustas
Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põhivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud Raamatupidamiskohuslased määratud ära RPSes · Eesti Vabariik - ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna · kohaliku omavalitsuse üksus · Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik · Eesti registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik · füüsilisest isikust ettevõtja
Nõuded lühiajalise laenu osas Pikaajalised nõuded ostjate vastu Dividendinõuded Dividendikohustused Lüpsikari Tulu teenimiseks ostetud maa Saadud üüri ettemaksed Tasutud rendi ettemaksed Kauplemise eesmärgil hoitavad aktsiad Pooleliolevad tootmiskulud Väärtpaberid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul Mida kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: 42 Muud lühiajalised nõuded Valmistoodang Müügiootel põhivara Sihtfinantseerimine Aktsiakapital Raha Lõpetamata toodang Nõuded ostjate vastu Masinad ja seadmed Kinnisvarainvesteeringud Saadud ettemaksed Maksuvõlad Ülesanne 18 Milliste tulude ja kuludega on tegemist: Kirje kasumiaruande skeem 1 Kirje kasumiaruande skeem 2 järgi järgi 1. Müügijuhi palk 2. Kasum oma põhivara müügist 3. Turuuuringute kulu 4. Tehtud annetused 5. Makstud pangalaenu intress 6. Pangateenustasu 7
tellitavad uurimistööd ja uute riiklike programmide 1 570 000 1 570 000 0 0 0 0 1 570 000 käivitamine teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimine 389 610 000 389 610 000 0 0 0 0 389 610 000 teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 126 502 000 126 502 000 0 0 0 0 126 502 000
annaabi.ee 
