100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mikk Kaevats
Õppematerjali autor
* Mandrilise maakoore lõhkumine Kuumad täpid tekib kontinentaalne rift maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri) 4 Kokkuvõte laamade liikumisest sõltub: Mavärinad Vulkaaniline tegevus Kurdmäestike teke Pangasmäestike teke Vulkaaniliste saarte (aarkaarte)olemasolu Ookeanide süvikud Kivimiringe (tard- moonde võ settekivimite) VULKAANID vt ka: www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaan.htm tekivad kui rõhu all olev mamgma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale Seisund: A
On võimalik määrata vaid domineeriv staadium. Selle pärast on õige rääkida vaid keemlistest või füüsikalistest osaprotsessidest ja nende valdavusest konkreetsetes tingimustes, mitte otseselt keemilistest ja füüsikalistest murenemistest ja nende eri staadiumitest. Soojas ja niiskes kliimas õhuke huumusekiht. Kuivas kliimas suhteliselt keskmine. Niiskes ja külmas (parasvööde) üsna paks huumuskiht. Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt. -Marsil leitud jälgi suhteliselt hiljutises geoloogilises minevikus (suurusjärk 100 MAT) vedela vee võimalikust olemasolust. -Jupiteri kuu Europa. Pinnal asuva jää kihi all võib olla vedel ookean (või soojem, konvekteeruv jää). Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon.
kanalisse trügida ja edasi liikuda. Küsimust laevadevahelisest kaugusest ja selle hoidmisest võib pidada üheks edu tagavaks faktoriks karavani liikumisel jääs. On selge, et raskema jää korral peab distants olema lühem. Tavaliste mõõtmetega transpordilaev läbib täiskäiku tagasi andes inertsi mõjul umbes 4 oma pikkust. Jääs on võimalik kokkupõrget ära hoida suunates vöör jõuliselt jäässe rammides kanaliserva. Kuid selline tegevus peatab karavani liikumise ja ei garanteeri kokkupõrke ära hoidmist tagant tuleva laevaga. Eelpoolmainitud 4 laevapikkust moodustab 2,5-3 kaabeltaud (arvestades liikumist karavanis enamasti keskmise käiguga, võib seda vahemaad umbes 25% lühendada). 4-5-pallises jääs on vahe laevade vahel 1,5-2,5 kab. küllaldane ja ohutu, kuid teatud juhtudel raskes jääs tuleb vahet lühendada 40-50 meetrini. Püsiva vahemaa tagamiseks võib soovitada paari võtet
lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed- Põhjustavad: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale- · Kahjustuvad eelkõige okaspuud: hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon
Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada.
................................................................... 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28
Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid