Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal. Toa temperatuuril on kaltsiumi
Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid hoolas vaatleja märkab ka liivas või liivakivis heledaid kvartsimineraale. ü Settekivimiga on seotud ka nafta ja gaasi teke. Moondekivimid ü Moondekivimid võivad tekkida nii tard- kui ka settekivimitestning moondekivimid võivad aja jooksul veel kord moondumise läbi teha. ü Kivimid moonduvadmaapõue kohtades laamade liikumise ja sukeldumise tõttu. Kasutatud kirjandus ü http://www.google.fi/search
· geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid Evolutsiooni kulgu aitavad välja selgitada väljasurnud organismide ja praegu Maal elavate organismide uurimine. Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t
reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? V: Paleontoloogilised uuringud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab
Kuju: kuubilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: värvitu, valge Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: soolane, lahustub vees Esinemise vorm ja koht: esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Sadestub soolajärvedes. Oksiidid kvarts Kvarts Kvarts opaal Kuju: heksagonaalne prisma, mille tippudeks on püramiidid Kõvadus: 7 Värvus: läbipaistev, valge, varieeruv Läige: klaasjas, ebatasastel murdepindadel rasvane Iseloomulikud tunnused: Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus
Inimesed kolivad mujale, et leida tööd rahvaarv väheneb muutub rahvastiku soolis-vanuseline koosseis väheneb nõudlus kaupade ja teenustele suletakse mitmed teenindusettevõtted vähenevad maksub kohalikele omavalitsustele Kildagaasi ja maakaasi erinevused (paiknemine, hankimine ja tootmise eripära) Kildagaas Maagaas Paiknemine Kiltkivi poorides settekivimites hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1
mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatset mineraalides: plagioklassides, amfi- boolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumi tähtsus Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. See moodustab 2% meie keha massist ja 40% keha mineraalainetest. 99% kaltsiumist on meie luudes see aitab meie luustikku
terakestena. Püriit on keemilise valemiga FeS2, Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Lõhenevus on väga ebatäiuslik. Esineb terakestena või peeneteralise massina mitmesugustes kivimites. Sageli moodustab konkretsioone. Püriidiga on väliselt sarnane samasuguse keemilise koostisega markasiit, mis esineb enamasti konkretsioonide ehk mugulatena settekivimites. (Isakar 2003) Püriit sisaldab rauda, aga rauamaagina ei saa kasutada seda, kuna sisaldab väävlit. (Karik, Truus 2003) Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni (Isakar 2003). Kõige suuremaid kuupide kobaraid (läbimõõt kuni 10 cm) võib leida Saastna rannalt, ka Uisu pangalt. Põhja-Eesti panga lääneosas (Valgejõest läänes) asetseb violetjaspruuni kildalise argilliidi ja tema all lasuva liivakivi vahel ulatusliku levikuga püriidikiht
Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu
kristalle, sageli ka tihedaid muldjaid või ooliitseid masse, mis on mõnikord neerja väliskujuga. Värvus punakaspruun kuni raudmust, kriipsu värvus kirsspunane. Läige metalliline.Kõvadus 5,5 Haliit kivisool, Esineb kuubiliste kristallidena ning teralise või tiheda massina settekivimites. Värvitu või lisandite tõttu hall, kollane, pruun jne. Läige klaasjas, porsunud pinnal rasvane. Soolane maitse Sülviin - Sülviin esinev enamasti teraliste või tihedate massidena. Värvitu, piimvalge või lisandite mõjul pruunikas. Maitse kibesoolane. Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid. Esineb vahest ka tihedate teraliste või muldjate massidena. Värvus varieerub. Võib-olla violetikas, kollane, helesinine,
Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas, maismaataimedes ja mereorganismides. 4) Miks toimub nii süsiniku kui ka hapniku reguleerimine peamiselt taimede vahendusel? Roheliste taimede tähtsaim ülesanne on fotosüntees, mille käigus seotakse süsihappegaasi ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Ühtlasi on rohelised taimed kui tootjad aluseks kogu biloogiliseaineringe ja energiavoo toimimisele. 5) Milline on inimese mõju süsinikuringele? Positiivne:
Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5 Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik. Dolomiit esineb peamiselt settekivimites. Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja
hapukas. Paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest. Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber, see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte. Esinemine looduses: Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatsetes mineraalides: plagioklassides, amfiboolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit,marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,
tahkuddel on viirutus. Settekivimeis leidub sageli püriidi konkretsioone, püriidistunud kivistisi ja kobarjaid ning neerukujulisi nõrgvorme. K 6-6,5, E 4,9-5,2. Värvus õlgkollane kuni kollakaspruun ja kirju, kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Looduses kõige levinum sulfiid, tekib väga mitmesugustes geol. protsessides. Kaasmineraaline esineb püriiti peaaegu kõigis sulfiidide hüdrotermaalsetes leiukohtades. Sageli leidub püriiti ka settekivimites – lubjakivides, kivisöes jne. Maapinna tingmustes ei ole püsiv. Püriidis olev väävel hapendub õhuhapniku mõjul sulfaadiks: 2FeS2 + 7O2 + 2H2O → 2FeSO4 + 2H2SO4 Hapendumisel tekkinud ferrosulfaat hapendub aga edasi ferriühendeiks, eriti just maapinna termodünaamilistes tingimustes püsovateks raua hüdroksüüdideks. Püriitsed maagid on väävelhappetööstuse tooraineks. IV rühmkond. Halogeniidid.
Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga. Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud
2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral (max 2 punkti) Kuidas saab seda nähtust seostada Eesti maapõues leiduvate kivimitega? Vanaaegkonnas, kui Eesti ala paiknes ekvaatori läheduses laius seal soe meri ning korallide kivistised on säilinud settekivimites fossiilidena. (max 2 punkti) 3. Seleta mõiste Okeaania. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani saared ja saarestikud. (max 1 punkt) Okeaania kliimale on iseloomulik väike temperatuuri kõikumine nii ööpäeva kui aasta kestel. Selgita, miks on see nii. Kuna saared paiknevad keset ookeani, siis on kliima tugevalt mereline.
Esimeste elusoleste ilmumine maale elu tekkis maal umbes 3,7...4 miljardit aastat tagasi. Elu arenes esialgu vees ainuraksete organismidena millest arenesid ainuraksed organismid, kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1
ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. Esimestele katsetele järgnenud arengud Tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine soodustas ühtlasi mingil määral energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid
Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=58 1.4 Tuumaenergia head ja halvad küljed Kõige suuremaks probleemiks tuumaenergia kasutamise aja jookul on kujunenud tuumajäätmete ladustamine. Senini pole üheski riigis ainsatki head lahendust antud probleemile
isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15. kohal, esinedes keskmiselt 0,034% ulatuses kõigis tardkivimites. Strontsiumi leidub peamiselt kahe ühendina: strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4). Neist kahest mineraalist esineb tsölestiin settekivimites sobivamas kvantiteedis, mis muudab selle mineraali kaevandamise levinumaks. Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum, kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr 2 Cl Cl2 g + 2e Alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas
hilisemate organismide jaoks. Vetikatest on järele jäänud tohutud ladestud kivistunud ainet, kuid üsna vähe määratavaid fossiile. Kivististena on säilunud põhiliselt lubi - ja ränivetikad - need on vetikad, mille rakukesta muudab vastupidavaks lubi- või räniaines. Lisaks lubivetikatest makrofossiilidele võib kivististena leida vetikate spoore ja tsüste. Hõimkond rohevetikad Chlorophyta on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti aluspõhja settekivimites leidub põhiliselt männas-põisvetikate kivistisi. Nendega sarnanevad tänapäevased vetikad asustavad troopilisi ja lähistroopilisi meresid ning arvatavasti samalaadsetes tingimustes kasvasid vetikad ka oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis. Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu. Punavetikastest on Eestis säilinud ebamäärase kujuga mügarikke perekonnast Solenopora . Seda tüüpi vetikad tekkisid juba Hilis-Kambriumis.
................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Fosforiit on Eesti maapõue loodusressurss, mida käesoleval ajal maavarana ei kasutata, kuivõrd tema kasutamine ei ole majanduslikult tasuv (www.ut.ee). Fosforiit on apatiidi erim, mis sisaldab lisanditena CaCo3, SiO2 jm. Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises
vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja
- Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid
Külla ga võib erandiks pidada vetikaid, keda on Eestist palju leitud. Mineraalse toesega niinimetatud lubivetikaid leidub Eestis nii Ordoviitsiumi kui Siluri kivimites. Ürgsemaiks vetikate ja bakterite osalusel tekkinud moodustist peetakse stromatoliiti, mida võib kohata veel tänapäevalgi. Eestis leidub neid Saaremaal Siluri ajastu lubjakivides. Üliharuldased leiud Eestis on kõrgeamate taimede seast sõnajalgtaimed, mida leidub väga harva Eesti Devoni settekivimites. (fossiilid.info) Kasutatud kirjandus 1.„Geoloogilised retked Eestis, Eesti kivistisi“ Ivar Puura, 2006. 2. Siluri ajastu fossiilid, Leelo Alasi, 2012 3. fossiilid.info
Sajandil, kuigi ideed liikide muutumise kohta olid olemas juba antiikajal ? Survestati peale autoriteetide ja kristlike arusaame 4. Keda nim. elavatesks fossiilideks +näited. Elavad fossiilid – tänapäevased organismid, kes muutumatuna eksisteerinud väga pikka aja vältel (hõlmikpuu, latimeeria) 5. Nimeta evolutsioonitõendeid (6)+näited iga tõendi juurde. Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega
Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. 2.Evolutsiooni vormid. Evolutsiooni tõendid. Vormid:füüsikaline 4,5 miljardit aastat tagasi. Keemiline 4,5-3,5 mld. Aastat tagasi, tänu sellele sai elu tekkima hakata. Bioloogiline organismide teke. Sotsiaalne inimühiskonna ajalooline areng. Tõendid: Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. PILET 9 1.Organismide keemiline koostis. 6 Organismis leidub peaaegu kõiki keemilisi elemente, mis eluta looduseski. Kõige rohkem on rakkudes hapniku, süsinikku ja vesinikku need kuuluvad kõigi organismide koostisesse.
märkimisväärseid koguseid saab ta anda vaid nn. lõksudes kuplilaadsetes läbipääsmatute kivimitega ülalt piiratud tühimikes või poorseis kollektorkivimeis. Niisuguseid kohti maapõues otsitaksegi, see on tööstusliku naftavaru paiknemise hädavajalik eeldus. Teine tahkete bituumenite (asfaltiidi) levikupiirkond on Kirde-Eestis, kuid tekkelooliselt arvatavasti teistlaadne ning seotud pigem põlevkiviga. Väikesi läätsi leidub Alam-Kabriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites. Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses
väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. Devon (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit) (Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara, Sinimäed.) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) ja lade? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
MgF2, viliaumiit NaF, bastnaesiit (Ce,La)(CO3)F, vilgukivi, küünekivi (amfibool), turmaliin jt. Lisaks eelmainitud suhteliselt kõrge fluorisisaldusega mineraalidele, leidub fluori kõikjal väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000 ppm, vulkaanilistes kivimites on sama näitaja 80-450 ppm ning settekivimites 80-450 ppm. Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes.
· settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust
Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel
soot- jõest eraldunud looge põrkeveerg- sügavam looke väliskülg kaldamadal- madalam looke sisekülg haudmik- sügavam looke ees olev osa koolmed- madalad alad loogete vahel lamm- oru lai tasane ala alluuvium- jõe sete sängorg- arengu alguses olev väikese laenguga org sälkorg- V- kujuline kiirevooluline noor org moldorg- U-kujuline org valdavalt keskjooksul lammorg- moldoru arened lai org valdavalt alamjooksul kanjonorg- väga järskude veergudega org, toimub põhjaerosioon, settekivimites juga- järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult( Jägala juga, Valaste juga) kosk- suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid( Hüppavad arbuusid) kärestik- naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem( tehakse raftingut) kliima- maalähedase atm iseloomulik seisund antud kohas või piirkonnas. Sellega tegeleb klimatoloog kliimaklassifikatsioonide alused?
- Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid
kujunemise ajast primaarseteks ja sekundaarseteks. Settekivimite kõige tähtsamaks tekstuureks tunnuseks on kihilisus. See väljendub settematerjali koostise, terasuuruse, värvuse, osakeste orienteerituse, ümardatuse muutumises või sageli perioodilises vaheldumises. Kihina käsitletakse enamasti üle 1 cm paksust kivimi intervalli, mis on piiratud kihipindadega. Õhemaid, alla 1 cm paksusi kihikesi nimetatakse lamellideks. Kihtide ja kihisiseste lamellide asendi järgi eristatakse settekivimites paralleelkihilisust ja põimjaskihilisust (Joonis 7). Gradatsioonilise kihilisuse puhul on jämedad osakesed koondunud kihi alumisse ossa ja ülespoole osakeste suurus pidevalt väheneb. (1), (8) Karbonaatkivimites esineb sageli muguljas tekstuur (Joonis 8). See kuulub sekundaarsete tekstuuride hulka
★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade. ★ Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. ★ Savi – Kambriumi Lontova lade.
Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade.
Värvus valge, kollakas, roosakas või hall. Lõhenevus väga täiuslik romboeedri pindade järgi. On levinumaid mineraale. Läbipaistvaid värvituid kaltsiite nimetatakse islandi paoks, kus on jälgitav palja silmaga valguse kaksikmurdumise (kujutise kahekordistumise) nähtus. Kõvadus 3. Dolomiit - CaMg(CO3)2. Esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena (fotod 1, 2). Värvus valge, kollakas või hall. Lõhenevus väga täiuslik. Esineb peamiselt settekivimites. Kõvadus 3.5 4. 43. Mineraalide füüsikalised omadused kui mineraalide määramise peamised kriteeriumid. a) Mineraalide värvus: idiokromaatiline värvus, allokromaatiline värvus, pseudokromaatiline värvus. b) Mineraali kristalli kuju. c) Mineraali pulbri (kriipsu) värvus d) Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. e) Läige f) Mineraali kõvadus
6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Ediacara (graniit, gneiss, gabro) . Kambrium (liivakivi, savi). Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, vähesel määral liivakivi, savi). Silur (lubjakivi, dolomiit). Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Mineraalvesi, savi, fosforiit, põlevkivi, paekivi, dolomiit, diktüoneema argilliit, klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik. Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade, Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L- Eestis, Gauja lade. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev
NB! Fosfori ringe palju aeglasem kui lämmastiku ja süsiniku ringe. Rohkelt setteid (kuni 190 m) Fosfori maardlate varud piiratud. Kõrgustike keskosa künklik-nõoline reljeef mis kujunes irdjääs Valdav osa settekivimites (apatiit, fosforiit) ja ookeanisetetes Kõrgustike nõlvadel vooluveed kujundasid sandureid ja mõhnastikke. fosforisooladena. Pandivere staadium: 11 800 - 12 200 a.t. Apatiit Ca5(PO4)3(F,OH,Cl)- sellest koosnevad hambad, skelett. Palivere staadium: 11200.
USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit. Need töötasid avariide ja olulise keskkonnasaasteta ning juhtisid end umbes miljoni aasta vältel, kuni lõpuks välja lülitusid. [7] 4.3. Esimestele katsetele järgnenud arengud Tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine soodustas ühtlasi mingil määral energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid
ratsionaalne naftat reservide ulatuses puurida. (Zucchi 2014) 2.4.3. Toornafta reservid Eestis Ka Eestis on leitud naftat. Osade allikate kohaselt on leitud naftat juba 1905.aastal Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal. 20. sajandi alguses jätkati antud piirkonnas naftaotsingutega, ent neid tulemusi pole kirja pandud. (Eesti Geoloogiakeskus 1993) Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite väikesi läätsi alamkambriumi settekivimites. Ka Lääne-Eestist on leitud bituumenit. Sügavuseks ligikaudu 360 meetrit ning hinnangute kohaselt on tegemist 80% viskosse naftaga, ent harva esineb ka tahket asfalti 15% ja tõrvarikast 13 naftat 5%. Üldiselt aga bituumeni sisaldus kivimis kõrge ei ole. Liikudes lääne suunas, siis ruueneb ka nafta leidmise tõenäosus. (Lepisk 2004) 14 3. NÕUDLUS NAFTA JÄRELE
sälkorg – V-kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul moldorg – U-kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja- ja küljeerosioon tasakaalus lammorg – moldoru arenedes lai org valdavalt alamjooksul, kus küljeerosioon peaaegu lakanud kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. Peamiselt pehmetes settekivimites juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem KLIIMA
Moreen = murenemiskoorikus kuhjuvad ka üldiselt Hilis-Devonis ka lubisetted). Eesti lõunaaladel oli halvasti sorteeritud. Haliit on NaCl. Haliit esineb peamiselt kerglahustuvad ühendid. alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu settekivimites, ta kuulub evaporiitide hulka, sest Maapinna morfoloogia (reljeef) mõjutab 13. Mis on transgressioon, mis ta moodustub auruvast veest välja saare ümbruses ja teine kagu- Eestis ja nad
fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) jäägile valgumolekulis. molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide Fossiil maakoores, eelkõige settekivimites leiduv vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises kivistis. materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja Fotosüntees klorofülli sisaldavates mutatsiooniliseks. taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja Generatiivne areng organismi individuaalse
Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida moondekivimeid (gneiss, kvartsiit). Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused metalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suuremate värviliste metallide (Pb, Zn, Sn, Cu, Ko) leiukohad vanade mäestike mäemassiivide ümbruses. Settekivimites leidub naftat, gaasi ja ehitusmaterjalidena dolomiiti, kipsi, savi, kruusa jne. Maavarade kaevandamine kahjustab pinnast ja muldi.Lisaks üldisele keskkonna saastele rikuvad kaevandused piirkonna veereziimi ning võivad põhjustada maapinna vajumist. Keskkonnamõjud ei pruugi pärast kaevandamise lõppemist väheneda. Ka kaevanduste heitveed võivad tekitada keskkonnasaastet kaevandustest palju kaugemal. PEDOSFÄÄR See on maasfäär, mis hõlmab muldasid. Hakkas arenema koos elusa loodusega
omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks (kasutati nt liimvärvides) ja ta kuulub tänini värvide/pahtlite toorainete nimistusse. Lisatuna veepõhistele värvidele tekitab kriit läbipaistmatu, õlivärvi koostisse kuuludes aga läbipaistva, kuid pisut määrdununa tunduva värvikile.
rannikumeres. 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Vend (liivakivi, liiv, savi, aleuroliit), Kambrium (liivakivi, savi), Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, veidi ka liivakivi ja savi), Silur (lubjakivi, dolomiit), Devon (valdavalt liivakivi, veidi ka lubjakivi ja dolomiiti). 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda
Näiteks mulda - muldade toitesus tõuseb. Vette – näiteks kaevuvee muutumine mittestandartseks, joogikõlbmatu. Maailmamerre – hapestumine ja ookeanielustiku kahjustumine. Ainuke N-ringet tõhusalt sulgev protsess. 24.Fosforiringe. P liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Vajalik selgroogsetele luustiku jaoks; rakumembraanide moodustumiseks. Oksüdatsiooniaste ringes ei muutu. P gaasilisena atmosfääris ei esine. Kõige enam litosfääris (ladestub settekivimites ja graniidikihis), biomass (organismides fosfaatidena). Jõuab atmosfääri veeringlusega (voolav vesi uhub settekivimitest fosfori välja). Biosfääri jõuab maakoorest (juurte, vee liikumise kaudu) – osa vooluveega siseveekogudesse – merre. Osa P soolasid sadeneb veekogudes pidevalt põhja. Vähesel määral ka vulkaanipursetega. Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine
annaabi.ee 
