Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R. Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised süstemaatilised kõrvalekalded üles mängides 3,68 senti ja alla mängides 3,08 senti. Juhuslikud kõrvalekalded esinesid üles mängides lahtistel keeltel vahemikus -2,1 kuni 9,41 senti (standardhälve 1,18 senti) ja kinnistel vahemikus -7,9 ja 14,6 senti (standardhälve 4,41 senti), alla mängides lahtisel keelel standardhälbega 1,69 senti ja kinnistel keeltel vahemikus -16,7 kuni 19,1 senti (standardhälve 5,43 senti). 2 1. SISSEJUHATUS
Deebetkaarte, krediitkaarte ja partner us. Vajadusel lisage ridu avad andmed kaartide kohta Maksumus Kaardi kasutusotstarve ja kirjeldus soetamisel Maksekaart tavakasutajale 3.00 VIP maksekaart 3.00 Tudengi maksekaart 6 eurot 33 senti Maksekaart millega kogud boonust 2.00 Kaart igapäevaste ostude eest tasumiseks Tasuta Kaart suuremate ostude tegemiseks Tasuta Saab teha krediidilimiidi ülekannet ja kasutada omav 35.00 VIP krediitkaart Tasuta Võimaldab maksta ka internetis 2,50 eurot Lihtsaim kaart ostude sooritamiseks 2,50 eurot
aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm
Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on seisuga 13.09 ja hinnavõrdlus tehtud Tondi Selveris Perenaise sai Nisujahu,vesi, taimne õli, suhkur, pärm, keedusool(1,2%) 1 portsjonis (1 keskmine viil on 26g): Energiasisaldus 286kJ/68kcal, Valgud 2,0g,
Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tsehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[1] Pangatähed · 5 krooni · 10 krooni 1928 · 10 krooni 1937 A · [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult käibele] · 20 krooni · 50 krooni · 100 krooni Mündid 10-sendine münt aastast 1931 Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti
...........................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €). Lisaks sõlmiti 18. mai 2009.a hageja ja kostja vahel töölähetusleping, mille alusel lepiti kokku, et kostja saadab hageja töölähetusele Itaaliasse ajavahemikuks 25.mai kuni 31.detsember 2009. Lähetuslepingu kohaselt oli hageja põhipalk 8,3 € tunnis
· 50 eurot · 100 eurot · 200 eurot · 500 eurot ... kurss on 15,6466 ... aitab kaasa Euroopa Liidu ühtlustumisele ... on käibel Saksamaal, Austrias, Soomes, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jne ... sendid on igal riigil, kus euro kasutusel, erinevad (ainult tagumine pool) ... münte on 8-s eri väärtsuses · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti · 1 euro · 2 eurot KOKKUVÕTE Huvitav oli teha sellist tööd, kus sai makseviise analüüsida. Varem ma ei ole ise sellele mõelnud, et millised makseviisid on erinevates poodides ja kui hästi nad toimivad. Ise kasutan üldiselt kaardimakset, kuid kasutan ka kinkekaarte, mis on ju hea kingiidee ning olen saanud
Tammsaare 50 Rudolf Tobias helilooja Estonia teater 100 Lydia Koidula luuletaja Põhja-Eesti paekallas 500 Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik, pedagoog Suitsupääsuke 5.1 Mündid Varem kasutusel olevad mündid 5 · 1 sent · 2 senti · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 25 senti · 50 senti · 1 kroon · 2 krooni Tänapäeva käibemündid: · 5 senti · 10 senti · 20 senti · 50 senti · 1 kroon · 5 krooni 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel Allikas: internet 1. C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk 2. Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram) 3. Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK" 4
Rahatähti läbib turvaniit. Portreed on trükitud rahatähtede põhitooniga toon-toonis ning nende esiküljel on sõrmega kombatavad reljeefsed pinnad. Rahatähtedel on seerianumbrid. All vasakul olev horisontaalasendis number on musta värvi ja paremal serval vertikaalasendis olev erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat tooni. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtus. EESTI KÄIBEMÜNDID 5 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 15,95 mm Kaal 1,29 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1995 Märkus Maksevahendina kehtiv, kuid alates 1.01.1997 enam juurde ei vermita 10 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 17,20 mm Kaal 1,87 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1994, 1996, 1997,
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009.a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja. Koguvarade käibevälde- mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Heaks (kiireks) peetakse tulemust alla aasta. 2009.a arvutus näitab, et müügitulu suutsid varad tekitada samas mahus käivet 570 päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170
Granti portreega, taga Kapitoolium 20 dollarit (suurim pangatäht, mida igapäevaselt USAs kasutatakse) Andrew Jacksoni portreega, taga Valge Maja 10 dollarit Alexander Hamiltoni portreega, taga Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium 5 dollarit Abraham Lincolni portreega 2 dollarit Thomas Jeffersoni portreega (harvaesinev rahatäht) USA dollari mündid USAs on praegu käibel 6 erinevat mündinominaali: 1 dollar (buck) – harvaesinev 50 senti (half dollar) – harvaesinev John F. Kennedy 25 senti (quarter) George Washington 10 senti (dime) Franklin D. Roosevelt 5 senti (nickel) Thomas Jefferson 1 sent (penny) Abraham Lincoln
peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning fikseeriti tulumaksumäär 21%.Samuti arvestatakse seaduse kohaselt residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 1728 eurot. Sotsiaalmaksu suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstes töölisele euro, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Üldine maksumäär on vahemikus 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas, määra kehtestab kohalik omavalitsus. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus
Pubi Vana Vaksal Jaama 63a 22.04.2015 63201 Põlva PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 22.04.2015 kell 17.00. Minu tellimuses oli kaks tervisesalatit, kaks päevapraadi, kaks rummikooki, kaks lattet ja kaks coca-colat. Maksin selle eest kokku 30 eurot ja 70 senti. Saamata jäi aga üks rummikook. Teenindaja nimeks oli Kadri. Soovin, et saamata rummikoogi eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 50 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950. Lugupidamisega Mari Murakas [email protected] 5583 3344
City Lokaal Tartu 9 13.08.2011 71020 Viljandi PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 13.08.2011 kell 18.00. Minu tellimuses oli viis tervisesalatit, viis majapraadi,viis küpsetatud banaani rosinate ja rummiga,viis nestead ja maksin selle eest kokku 60 eurot ja 9 senti. Saamata jäi aga üks küpsetatud banaan koos rummiga.Teenindaja nimeks oli Hedit. Soovin, et saamata küpsetatud banaan rosinate ja rummiga eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 60 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950 Lugupidamisega Triin Pärkma [email protected] 5839 8129
22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad? 45%-Magusa peale 11%-Krõpsude peale 3.Oled sa ise kunagi raha teeninud? 67%-Jah 33%-Ei 4.Mida raha sinujaoks tähendab? 78%-Väga tähtis 22%-On tähtsamaid asju kui raha 5.Kui näed maas 20 senti ,kas võtad selle 78%-Ei maast ära ? 22%-Jah Järgmisena 14-15a.õpilased,neid oli kokku 11. 14a.õpilasi oli 9 ja 15a.õpilasi oli 2. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 45%-Iga päev 9%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 36%-Riiete peale kulutad? 36%-Toidu peale
Seejärel tuleb aknas "gretl: specify model" olemasolevate muutujate hulgast valida sõltuv muutuja Y (Dependent variable) ja üks või mitu sõltumatut muutujat X (Independent variables). Vajutada OK. 3. NÄIDE piima kogutoodangut kirjeldava regressioonimudeli konstrueerimisest Otsime mudelit kujul: Y-PKT_ha = a0 +a1TASU + a2SOOT + a3HP + a4PMYYK + a5 TOETUS + a6 KHIND Y_PKT_ha – piima kogutoodang ha kohta, kg TASU - töötasu 1 kg piima tootmiseks, senti SOOT – söödakulu 1 kg piima tootmiseks, senti HP – mullaviljakus, maa hindepunkt pallides PMYYK – piima müük lehma kohta aastas, € TOETUS – toetus 1 kg piima tootmiseks, senti KHIND – piima kokkuostuhind, senti Sõltuv muutuja on Y_PKT_ha. Sõltumatud muutujad: x1_TASU; x2_ SOOT; x3_HP; x4_PMYYK; x5_TOETUS; x6_KHIND. Mudel sisaldab ka vabaliiget (a0 = const). Kui muutujad on valitud, vajutada OK. Genereeritakse vastav aruanne.
Tigu pole ikka tagasi. Siis juba kuu. Tigu pole näha siiani. Kui oli möödas juba kaks kuud hakkasid loomad kaebama teo patu üle, et tigu jäi ise viina jooma. Seepeale hõikas tigu põõsa alt: ,,Kui kaua vingute, ei lähe üldse!" Leia kui palju hind vähenes päeva, kuu ja kahe kuu kohta. Leiame kui palju väheneks hind ühe päeva kohta : 74krooni = 100% 74x0,2 = 14,8 ? krooni = 0,4% 14,8/100 = 0,148 74 0,148 = 73,852 73 krooni ja 80 senti. 74 73,8 = 0,2 Hind väheneks ühe päeva kohta 20senti. Leiame kui palju väheneks hind kuu kohta: 74krooni = 100% 74x6 = 444 ? krooni = 6% 144/100 = 4,44 74 4,44 = 69,56 69 krooni ja 50 senti. 74 - 69,5 = 4,5 Hind väheneks ühe kuu kohta 4 krooni ja 50senti. Leiame kui palju väheneks hind kahe kuu kohta: 4,44 x 2 = 8,88 74 8,88 = 65,12 65 krooni ja 10 senti. 74 65,1 = 8,9 Hind väheneks kahe kuu kohta 8krooni ja 90senti.
Osadel kaunistamisel. paneeringud, toiduvalmista võimalustel saab Sobivad hästi laste kastmed(soojad, mises kasutada ka tavalise toitudele. Jaapanis külmad), muna asemel. kasutatakse seda pagar/kondiitri toitu laste kooli toodangus, keedetult, einetes. praetult jne... 20-25 eurot tükk 8-9 euro senti tükk 10-14 euro senti tükk Hind (1 tk.) VUTIMUNA JAANALINNUMUNA KANAMUNA
piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Sotsiaalmaks-riiklik maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt.Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksulsaadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksusoodustus-teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu, nt õppemaks riigipoolt tunnustatud õppeasutustes ,pensionikindlustuste sissemaks, ametiühingu liikmemaks. Tulumaksuvaba miinimum-riigi poolt kehtestatud summa,millelt ei võeta tulumaksu
Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne. 2.2.1. Pangatähed 5 krooni 10 krooni 1928 10 krooni 1937 A [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele] 6 20 krooni 50 krooni 100 krooni Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist
teadmine. Ta kasutab liialt juhust ära, et Hiinas töötavad töölised ei tea enda õiguseid ja norme ning ise saab seega ka osta tooteid odavalt sisse ning kalli raha eest maha müüa. Mõnes mõttes on ka tema orjapidaja, kui tema tooteid sisse ei ostaks, ei peaks hiinlased nii ränka vaeva nägema. Samas on see osa nende sisemajandusest, kui välisriigid nende toodangut nii odavalt osta ei saaks, siis poleks Hiinas ka tööd. „See kõik on suhteline ja ei oma tähtsust, sest kümme senti on nende jaoks suur raha. See on kapitalistlik turg… Selline see maailm on." Järjekordne lause tööandja poolt, kes ise elab jõukalt, aga tema alluvad on vaesemast vaesemad. Kümme senti on töötajate jaoks suur raha, tööandjale pole see midagi, tühised kümme senti. Ta arvab, et kui ta on saanud kõrgemale positsioonile, siis ta võib teha kõike, mis pähe tuleb. Orjapidajaks see õigust aga ei anna.Minu jaoks näitab see lause tööandja poolt, kui südametu ta on
süsinikkiu tootmiseks kulub 1000x rohkem energiat kui ühe klaaskiu tootmiseks. Samas ühe klaaskiu tootmiseks kulub 100x rohkem energiat kui ühe kanepikiu tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti •Maksimaalne kiirus 60km/h •Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km •Laadija 10 amprit – laadimisaeg 4h
10 dollarit Alexander Hamiltoni portreega, taga Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium 5 dollarit Abraham Lincolni portreega 2 dollarit Thomas Jeffersoni portreega (harvaesinev rahatäht) 1 dollar George Washingtoniportreega USA dollari mündid USAs on praegu käibel 6 erinevat mündinominaali: 1 dollar (buck) harvaesinev Kõik surnud USA presidendid 50 senti (half dollar) harvaesinev John F. Kennedy 25 senti (quarter) George Washington 10 senti (dime) Franklin D. Roosevelt 5 senti (nickel) Thomas Jefferson 1 sent (penny) Abraham Lincoln KOKKUVÕTTE Dollari tähtsust ei saa alahinnata.Dollar on maailma üks stabiilsemaid valuutasid.Dollari paber rahadel on kujutatud USA tähtsamad isikud ehk siis presidendit.
Ülesanne 1929. a. munade hind Tallinnas ja Tartus oli kuude lõikes järgmine: Tallinnas: 19, 21, 25, 16, 13, 12, 15, 14, 15, 20, 21, 21 senti. Tartus: 23, 18, 23, 18, 12, 10, 18, 17, 19, 15, 17, 18 senti. Paigutage andmed tabelisse (tehke tabel kõigi reeglite kohaselt) ja joonistage diagrammid, mis väljendavad hinna kõikumist. Tehke tabel kõigi reeglite kohaselt. Diagrammile lisage Pealkiri Munade hind 1929.a. Tallinnas ja Tartus Xteljele paigutage kuude nimetused, Y teljele hinnad sentides Tehke 1 joondiagramm ja 1 tulpdiagramm. Kujundage need (värv, joonte paksus jne)
50 krooni (1994) turvamärgid 1994, kujundus 100 krooni (1991, 1992, 1994, 1999, turvamärgid 1991 1992, 1994, 1999, 2007, kujundus 2007) 500 krooni (1991, 1994, 1996, 2000, 2007) turvamärgid 1991, 1994, 1996, 2000, 2007, kujundus Meenerahatähed 10 krooni (2008) turvamärgid, kujundus EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75)
Toitude tooraine jõuab meieni läbi varasemalt esitatud tellimuslehe alusel, millega tegelevad täpsemalt edasi selleks ette nähtud kooli personali töötajad. Meie eksamitoitude teenindajateks on meie tiimi kaks inimest: Angeelika ja Merily. Kalkulatsioonikaardid Järgnevas peatükis tutvute, kes millist toitu valmistab ning milline tuli antud toidu omahind. Praad Praeks valisime endale täidetud kanarullid. Seda rooga valmistab Merily Runtal. Prae 1 koguse omahind peaks olema 80 euro senti. 80 sendi sisse kuuluvad praad, lisand,kaste ja toorsalat. Meie prae maksumus on 80 + 14+ 14 + 7 = 115 euro senti Lisand Lisandiks pakume riisi köögiviljadega. Valmistajaks on Karl Täht. TOIDU NIMETUS Riis köögiviljadega portsjoni kaal g 150 valmistatavaid portsjoneid kokku 60
tasemele, siis tana on 40% odavam (andmed Valio ja Estover piimatööstus). Aga on oodata, et kui turg pöördub tõusele, siis kohe tõusevad piima kokkuostu hinnad. Venemaa toiduainete embargo kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse - moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja. Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul, erinevus väiketootja ning suurtootja kokkuostu hinnas on ligi 11 senti. Vastupidiselt suurel turul toimuvale kavatseb Prato talus nelja lehma pidav omanik oma piima hinda tõsta ligi 20% ehk 10 senti liitri eest. Talunik leiab, et tema piim ei pea olema odavam kui Maxima poes. 1. Kas tegemist on mikroökonoomika voi makroökonomika valdkonnaga? Põhjendage. Käesolevas artiklis on tegemist mikroökonoomika valdkonnaga: 1. Esiteks me näeme Venemaa toiduainete embargo mõju üksikutele ettevõtetele. Selgub kuidas
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 5%.
Vanaema kogus 1,8 kg ravimtaimi. 35% nendest olid kummeliisikud ehk 35% x 100% 1,8 kg - - 25% olid nurmenukud ehk 25% y 100% 1,8 - - ning lejnud saialilleisikud. Neid oli 1,8 kg 0,63 kg 0,45 kg = 0,72 kg. Vastus: isikuid oli 0,63 kg, nurmenukke 0,45 kg ja saialilleisikud oli 0,72 kg. 14. Enne hinnaalandust maksis kohviserviis 655 krooni. Kui palju maksab sama serviis prast 5%-list hinnaalandust? Lahendus: Kohviserviisi hinda alandati 5% ehk 5% x 100% 655 kr - - Uus hind on 655 kr 32 kr 75 senti = 622 kr 25 senti. Vastus: Kohviserviis maksab peale hinnaalandust 622 kr 25 senti. 15. Leia arv, millest a) 40% on 12 Lahendus:. 40% 12 100% x - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 70% on 18,2 Lahendus: 70% 18,2 100% y - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 32% on 6 Lahendus: 32% 6 100% z - - Leiame ristkorrutise. Saame 16. Arvuta. a) 30% 40-st Lahendus: 30% x 100% 40 - - Leiame ristkorrutise. Saame b) 5% 300-st Lahendus: 5% y 100% 300 - - Leiame ristkorrutise. Saame c) 120% 5-st Lahendus: 120% z
281924.E2.80.931927.29 7 pangatähtede formaat. Taani süsteem kujutas endast seda, et väiksemate rahade korral trükiti iga kupüür ise suuruses, ainult suured kupüürid, nagu 50- ja 100- kroonilised olid ühesuurused. Iga rahatäht oli ise värvi. Värvide kasuks rääkis mitmevärviline võrk, mis pidi rahatähti kaitsma järeletegemise eest. Arvati ka seda, et piiriäärsed rahvad on harjunud rahade vahel vahet tegema just värvi järgi. Müntide nominaalideks oli 25 senti, 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 kroon, 5 krooni.7 2.4. Nõukogude rubla 1940-1991 1940.a suvel Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Eesti okupeerimine ei toonud raharingluses kohe kaasa suuri muutusi. Kroon kehtis endiselt edasi. 25. novembril aga lasti Eestis kõrvuti krooniga käibele rubla ja kõiki kohustati seda vastu võtma. Krooni lõpp saabus seega 25. märtsil 1941. Tähtsamate ajalehtede tagakülgedel ilmus teadaanne, mis kuulutas alates sellest
Mari Murakas [email protected] 5583 3344 25.04.2015 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Mari Murakas Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 22. aprillil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 50 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Kadri Kadakas Juhataja [email protected] 5023 2014
Triin Pärkma [email protected] 15.08.2011 5839 8129 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Triin Pärkma Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 13.augustil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 60 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Toomas Lipp Juhataja [email protected] 5028 601
tagasi on vale. Kui viis aastat tagasi sai ühe krooni eest 1000 tongat ja praegu saab ühe krooni eest 1500 tongad, siis see ei tähenda tingimata seda, et reisimine Tongos nüüd odavam on. Arvestama peab ka vahepealset hinnatõusu: meil tõusid hinnad 25 protsent, Tongos aga tõusid hinnad 100 protsenti. Näiteks, kui viis aastat tagasi maksis coca-cola Tongos 10 000 tongot ehk meie rahas 10 krooni, siis nüüd on coca-cola hind 17 500 tongot, mis teeb meie rahas 17 krooni ja 50 senti. Arvestades, et nüüd saame 1 krooni eest 1500 tongot ning 10 krooni eest 15 000 tongot ja coca-cola hind on 17 500 tongot, on meie jaoks on hind tõusnud 2500 tongot ehk 2 krooni ja 50 senti. 4) Seoses järsu rahvaarvu langusega jäi tööd tegevaid inimesi väga väheks. Sellest tulenevalt hakati lihttöölistele märkimisväärselt suuremaid palkasid maksma, kuna tööd oli vaja ära teha ning tööle mindi sinna, kus rohkem palka maksti.
Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendium Teil on õigus saada stipendiumi, kui osalete vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel. Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest. Tööturuamet maksab ühe osaletud tunni eest stipendiumi 3 krooni ja 75 senti. Stipendiumi makstakse kord kuus Teie pangakontole. Sõidu- ja majutustoetus Esitage sõidu ja majutustoetuse saamiseks Tööturuameti konsultandile avaldus. Tööturuamet maksab Teile toetuse välja koolitaja poolt esitatud osavõtutabeli alusel. Sõidu ja majutustoetust ei maksta päevade eest, mil Te koolitusel ei osale. Ühes kuus hüvitatakse Teile nii sõidu kui majutuskulusid, kuid ühe päeva eest hüvitatakse ainult kas sõidu või majutuskulud
Eksami näidis. 1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3. Koondise laos hoiti kolme partiid ettevõtetele kuuluvat kaupa: I partii kaaluga 60 t hinnaga a' 123
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus
t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega ei ole nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. 3-2-1-147-15 p 17 kaitsekohustus (Arumäe) Isik X (hageja) esitas isiku Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlakokkuleppest tuleneva põhivõla 51 768 eurot 43 senti ja viivise 48 162 eurot 33 senti. Kostja esitas hageja vastu tingimusliku vastuhagi, milles palus juhul, kui kohus leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kohustada hagejat tagastama see kostjale ja lugeda võlatunnistus lõppenuks. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et poolte ühiseks tahteks oli võlakokkuleppega tekitada kostja võlakokkuleppes nimetatud raha maksmise kohustus ilma algse kohustuseta ja see kokkulepe on tehinguna kehtiv (vt käesoleva otsuse p-d 13 ja 16), ei saa
Keskmine vanus 41 aastat. Grupid on seega tarbijate hulga poolest võrreldavad ning piisavalt suured. Uurimuse protseduuri kirjeldus Grupi A ja B keskmine kohvi tarbimine on teada vastavalt mõõtmistulemustele n.ö 0- perioodil 01.04.2018 30.05.2018 (näidik Y Lisa 1). Seni on kohvi olnud töötajatele tasuta. Alates 01.09.2018 saab organisatsioon ABC endale kööginurkadesse uued kohvimasinad, mille puhul töötajad peavad kohvi eest tasuma 50 senti tassi kohta. Eksperimendi kattelugu teavitab sellisest muutusest tasumise korras neutraalselt, rõhutades uute kohvimasinate head kvaliteeti just kohvi osas, pööramata täpsemat tähelepanu tasumise viisile. Hinna määrame üsna madalana võrreldes lähedalasuva kohviku professionaalse barista poolt valmistatud kohviga. Seega peaks töötajatel olema motivatsioon kasutada töökoha kohvimasinat. Samuti on 50 senti võimalik tasuda müntidega viisil, et on võimalik saada
sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused, miks neil raha on vaja (näiteks "vajan raha helistamiseks" või "mu rahakott varastati ära") olid inimesed abivalmivamad ning raha anti 64%-70% juhtudest, olenevalt põhjuse mõjususest. (Hayes, 2002). Nii selgus Darley ja Lanane eksperimendist, et isetut käitumist
Nagu tabelist selgub, tõsteti kuni 1921. Aastani kinnisvaramaksu määra pidevalt. Sisuliselt kajastas see marga inflatsiooni, kuna viljakusel põhinevad hindeühikud ei allunud muudatustele. Järgnenud aastatel seadust küll täpsustati, kuid maksumäär jäi pikaks ajaks püsivaks. Alles 1938. aasta 30. märtsil vastu võetud maal asuvate kinnisvarade maksuseaduse muutmise seadusega (RT 1938,33,265) tõsteti maksumäära. Aastaseks kinnisvaramaksu määraks maal kehtestati puhtkasurublalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti, hoonete puhtkasurulalt 23 senti ja hindamata maade tulundusmaa hektarilt 54 senti, hoonete puhtkasurublalt 4 senti ning väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seaduse põhjal hinnatud puhtkasust 1,7%. Kinnisvaramaksust 60% anti maakondadele ja 40% omavalitsustele. Peale selle võis vald või alev võtta lisakinnisvaramaksu maade puhtkasurublalt kuni 111 senti ja hindamata maade tulundusmaa
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 ...
Kauba 14,Kuressaare 13417 tel 453 3057 ,Fax 6811 965 e-post:www.annilusalong.ee www.annbeauty.ee Hea Klient ! Sõbrakuu soodustused,ripsmepikendused 50% allahindlust,solaarium 20% soodust,biokeelküünte hooldus vaid 16 .Ilusalongil on nüüd müügil kinkekaardid kõigitele toodetele ja teenustele. Arve nr: 2002013449 Kuupäev: 20.02.2011 Maksetähtaeg: 04.03.2011 Viitenumber: 8969415 Kliendinumber: 896941 Müüja:ILUSALON ANN BEAUTY Ostja:VIKTOORIA KUUSIK Kauba14,Kuressaare 13417,Eesti Suve 2, Valga 66085 Registrikood 10178070 Valgamaa Konto SEB Pank 10220003768012 KMKR EE 100222788 Tellija:Viktooria Kuusik Kaubad/Teenused 30min-1tund Hind Summa 1.Biogeelküüned 1tund(paigaldus) 16 16 2.So...
*ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt. *20% läheb pensioniteks *13% tervishoiule N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. *Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus, mootorsõidukid, pakendid. Maamaks maamaksu tuleb tasuda maa omaniku või maa kasutajana. *Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustatavast hinnast aastas. Põllumajandussaaduste
2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Lossimuusika Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
