Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõ
Mõõtühik, sageli lihtsalt ühik, on kokkulepitud kindel väärtus füüsikalise suuruse iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pandud lause. SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. SI-l on seitse põhiühikut, ülejäänud ühikud on nendest tuletatud. Mõõtühiku eesliide näitab ühiku kordset. Konstant on füüsikaline suurus, mille väärtus ei muutu. SI põhiühikud Füüsikaline suurus Suuruse sümbol Ühik Ühiku sümbol Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest teooria
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskk
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud Ühikute detsimaalkordsed ja -osad (st kord- ja osaühikud, mille arvkordajaks on 10 ja selle astmed) moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud (Tabel 3) Eesliide Tähis Arvkordaja Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 detsi d 10--1 zetta Z 1021 senti c 10--2 eksa E 1018 milli m 10--3
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m = 0,01 m Pikkusühikud: m
Kõik kommentaarid