Toote soojendamisega 25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) 26. Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu 27. Assessorile esitatavad nõuded 28. Assessorile esitatavad tervislikud nõuded 29. Taustinformatsiooni kogumine assessori kohta 30. Assessori tundlikkuse kontrollimiseks kasutatavad katsed 31. Assessorite värbamine ja selle tüübid 32. Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? 33. Puhkepauside tegemine ning nende olulisus sensoorsel hindamisel 34. Pimedegustatsioon 35. Sensoorse analüüsi läbiviimine ja nõuded sellele 36. Proovide esitamise järjekord ja sellest kinnipidamise olulisus (Lihatooted: keedutooted, suitsutatud tooted, soojendatavad tooted, lisanditega tooted;
Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad sensoorsele infole reageerida otsekohe. Seljaajus on teine tähtis ülesanne ja see on vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju: Peaaju asub koljuõõnes. Peaaju koosneb 5 osadest: piklik, taga, kesk, vahe- ja otsaju. Piklikaju kuulub vanemate osade hulka. Seal asuvad mitu elutähtsat refleksi- hingamis, südametalitluse, seedimis ja osa kaitsereflekside keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk
Kopernikus seadis teadaolevad astroloogilised faktid lihtsamasse, harmoonilisemasse korda. Galileo Galilei (1564-1642) Geniaalne matemaatik. Aktsepteeris Kopernikuse teooriat – kirjutas raamatu mis vaigistas vastuargumendid. Ehitas teleskoobi. Avastas Jupiteri kuud – varasem Päikesesüsteemi käsitlus 7 planeediga osutus valeks. Esmased objektiivsed kvaliteedid ja teisesed subjektiivsed kvaliteedid. Esmased on need, mida on mõtet uurida. Objektiivne on see, mis ei tugine sensoorsele – ratsionaalsed objektiivsed kvaliteedid. Galileo jättis välja palju, mis on muutunud psühholoogiaks. Taaselustati materialistlik maailmavaade – jumal kaotas tähtsust ning inimese positsioon muutus küsitavaks. Inimene kui loodusnähtus Isaac Newton (1642-1727) Gravitatsioon ; Integraal- ja diferentsiaalarvutused ;“Jumal oli matemaatik“ ; panustas optika arengusse ; kasutatav metodoloogia (vaatlus – matemaatiline deduktsioon – eksperimenteerimine, nagu Galileol)
Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid. Tingimatud refleksid on kaasa sündinud ja vajalikud selleks, et sensoorsele infole koheselt reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad.
3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed käitumised nagu sugemine; stimulatsiooni korral ka tahtlike liigutuste komponendid (püstitõusmine,
· ettevõtet külastavad inimesed; · personali tutvusringkond. Välimise värbamise eeliseks on lai valikuvõimalus, valimine on lihtsam mittesobivuse korral pole riski inimest solvata, võimaluse rohkus. Lõplikku sensoorsesse paneeli peaks kuuluma vähemalt 10 valitud assessorit. Värvata on tarvis 2...3- kordne arv inimesi kui on reaalselt vaja lõplikult paneeli koostamiseks. 32. Sensoorse analüüsi läbiviimiseks sobivad ajad (päeva lõikes). Vanuse mõju sensoorsele tundlikkusele. Millises vanuses tundlikkus kõige suurem? Milline puudus võib esineda noores eas maitsmis- ja haistmisanalüsaatorite kasutamises? o Eksperdi sensoorset tundlikkust mõjutab tema vanus. Maksimaalne meeleorganite tundlikkus on umbes 20 aasta vanuselt. Seejuures on selles vanuses ekspertidel mõned puudused: Nad ei oska õigesti kasutada oma meeleorganeid ja neilt saadud infot tõlgendada. o 30 minutiline pimeduses viibimine vähendab maitsetundlikkus 40%
(seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus · Oimusagar- interpersonaalne sümboolne suhtlus (keel, viipekeel) Une tsirkadiaanne rütmika- une-ärkveloleku faasid vahelduvad u 24-tunnise perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul
aeglustub töö kiireneb KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass
Brodmann (????) jagas ajukoore 50-ks väljaks ja nummerdas need ära – üks väli koosneb sarnastest närvirakkudest, mis on lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) :
Taju arengu puhul võib tõendite põhjal väita, et peamised sensoorsed süsteemid on töövalmis sünnihetkest alates või isegi enne seda, mis aga ei tähenda, et tajuprotsessid oleks täielikult välja arenenud. Vastupidi, suur osa arengust seisab alles ees. Kuid isegi vastsündinud väljendavad oma nägemus-, kuulmis-, lõhna- ja maitse-eelistusi. Seega pole nad pelgalt stiimulite passiivsed vastuvõtjad ega ka lihtsalt sensoorsele stimulatsioonile allutatud. Jällegi tuleb küsida sama küsimus arengu järjepidevuse või hüppelisuse kohta. Kui vastsündinu suudab vastu võtta peamisi aistinguid reaalsest, siis kuidas seostub see algseisund edasise arengukäiguga. Ning lõpuks: isegi seal, kus areng näib esmapilgu bioloogiliselt määratud olevat, avalduvad oma mõju ka kultuurilised tegurid. Erinevates kultuurides on suhtumine järglaste soetamisse erinev ning see mõjutab
stiimulit. Tähelepanu suunamine esimesele sihtmärgile muudab järgmise stiimuli teadvusesse jõudmise raskemaks, isegi kui see on äärmiselt silmatorkav. Kui palutakse märgata aga teist sihtmärki, siis see õnnestub, aga omakorda on raskusi jällegi esimese stiimuli tajumisega. • Eeldatavasti on visuaalsel süsteemil limiit, kui palju informatsiooni ta suudab nii lühikese aja jooksul töödelda. Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib? Seisund, kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab, et vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. Prisma efekt • Mitu võimalust: 1) Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast kiirusagarast, et kohaneda moonutatud nägemisväljaga; 2) Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. Frontaalsagarad omavad ilmselt osa tähelepanu
aeglustub töö kiireneb Kesknärvisüsteem (KNS) Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300- 1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju
(erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile) Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Tunnetusprotsessid.
5 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kodeerimisvõime tõhususe multimodaalne kaotus või vähenemine. Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest. Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend- ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia).
Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne.
Teisel korral kui palutakse mägata siis õnnestub, raskusi on esimese stiimuli tajumisega. Miks ilmneb: väljajääv info töödeldakse aga mitteteadlikult. - Täidesaatev tähelepanu võrgustik koostöös posterioorse parietaalse orienteeriva võrgustikuga aktiveerib ventraalse tee alasid valikuliselt - Võrgustiku aktiivsus on justkui filter. Mis on sensoorne neglekt ja miks see tekib? Seisund kus inimene ei reageeri sensoorsele stimulatsioonile. Ilmneb parempoolsete kiirualade kahjustumisel, mis tähendab et vasakul pool ruumis olev info ei jõua teadvusesse. Mis tekib: - Kaasatakse terve vasak kiirusagar või kahjustamata osad paremast et kohaneda moonutatud nägemisväljaga - Kaasatakse väikeaju või frontaalsagara piirkonnad. FS omavad ilmselt osa tähelepanu suunamisel vasta asse nägemisvälja, samuti ka liigutuste täideviimisel
liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine. Mandelkeha hoolitseb afektide ja sensoorsele infole emotsionaalse tähenduse andmise eest. Hippokampus vastutab ruumis orienteerumise ning koos mediaalsete koorepiirkondadega ka sensoorse sisendi talletamine eest pikaajalisse mällu. LISA: kuulmise ja mälestuste moodustamisega tegelev ajuosa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem , kui ükski teine sagar ning on selle osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, südmuste, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. 35
aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus- ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside
Mitu signalisatsioonimehhanismi: (i) Gvalgu, IP3 ja Ca2+ mehhanism, (ii) teatud K+-kanalite blokaad. Magusatundlikud sensorid: kaks signalisatsiooni mehhanismi: üks on seotud G-valkude ja cAMP ja K +-kanalite sulgumisest tekkiva depolarisatsiooniga, teine IP3 ja rakusisese Ca2+ vabastamisega. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on tahtmatu neuraalne reaktsioon spetsiifilisele sensoorsele stiimulile, mis ähvardab organismi homöstaasi või ellujäämist. Refleksid esinevad ka kõige primitiivsematel loomadel, enamasti on neil kaitsereaktsioon nii välise kui ka sisemise ärritaja korral. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju
*töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:
ganglionid. NH rakkude migratsiooni teed pea/kraniaalse NH rakkude migratsioon - migreeruvad lõpuskaartesse ja lõpustaskutesse kere NH migratsioon - migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide sklerotoomi anterioorse osa NB! Jätke meelde, et KNS-i neuronid, gliia rakud –oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest –neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab
- Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab? - Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks. - Erinevus ise - Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus - Tekib väga erinevate tunnuste peale - Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal - Mõõdetakse EEG ja MEG-ga - Võimas tööriist Mille poolest on MMN närviteadusele kasulik ja milles seisneb MMN-i rakendusväärtus? „Primitiivne intelligentsus“; omab kliinilisi korrelaate glutamaadiga, võimaldab tuvastada neuropatoloogilisi muutusi. Nikotiini tarvitamine parandab
Klassikaline näide automaatsest ajust – lahknevusnegatiivsus - Automaatne erinevuse tuvastamise mehhanism ajus - Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks Lahknemisnegatiivsus (MMN) – infotöötluse spetsiifiline okrtikaalne muster – automaatne ernevuse avastamise mehhanism - MMN sõltub erinevuse suurusest - Mmn ei ole vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus (ennustus) - Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees - Tekib ka abstraktsete joonte erinevuse peale - Eeldatavad generaatorid (kuulmises): frontaalne ja supratemporaalne piirkond vastavalt tahtmatu tähelepanu suunamise ja helianalüüsi ülesandega - Varane (jooned) ja hilisem (sisu) MMN - MMN on primitiivne intelligentsus
kogu elanikkonda ja toonitab veelgi vajadust kujundada kõigile juurdepääsetavaid veebisaite. 2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad Puude mõne vormi puhul saab kasutada kompensatoorset või nn. "võimaldavat" tehnoloogiat. Selleks võib olla riist- või tarkvara, mis: 23 · teisendab informatsiooni ühele sensoorsele organile mõeldud vormingust teisele sensoorsele organile mõeldud vormingusse, näiteks arvutiekraanilt puutega tajutavaks (Braille'i kiri nägemispuudega kasutajate jaoks), arvutiekraanilt helilisse vormi (helisüntees nägemispuudega kasutajate jaoks), helilisest vormist (audiodokumendid) visuaalsesse vormi (tekstidokumendid) füüsilise puudega ja kurtide kasutajate jaoks; · võimaldab teatud varustuse kasutamist erineval viisil, näiteks spetsiaalne hiir või klaviatuur füüsilise puudega kasutajate jaoks;
NH rakud, mis migreeruvad dorsolateraalselt annavad aluse kere melanotsüütidele (naha pigmendirakud) Parakriinsed faktorid aitavad multipotentsetel neuraalharja rakkudel spetsialiseeruda 45 NB! Jätke meelde, et KNS-i neuronid, gliia rakud – oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest – neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! 7.Endoderm 75. Mis endodermist tekivad? Endodermi funktsioonid: embrüonaalselt aitab indutseerida
• Episoodiline mälu. Kodeerimise spetsiifilisus. Praiming (implitsiitne õppimine). HERA Mälu struktuur 1. Sensoorne mälu < 1 sekund • Meelte kaudu vastu võetud stiimulite lühiajaline ajumulje peale stiimuli mõju lakkamist. Toimub automaatselt, on väljaspool teadlikku kontrolli. Kestus varieerub erinevate meelte puhul, kuid on tavaliselt alla ühe sekundi. • Eesmärk – et oleks võimalik tajuda asju terviklikuna ja anda esimene teadvustamata hinnang sensoorsele informatsioonile 2. Lühiajaline mälu maht on 7 +/- 2 ühikut - võimaldab informatsiooni reprodutseerida vahetult peale selle tajumist. 27 Pidev uue materjali pealetung. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Piiratud hulk informatsiooni seni, kuni seda pidevalt korratakse
Tajumisvõime (pertseptsiooni võime) kindlaks tegemiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad. Tajuorganite (nägemine, kuulmine, haistimine, maitsmine) tundlikkus võib varieeruda väga suurtes piirides (sõltuvalt momendiseisundist, treenitusest, ealistest iseärasusest). Mõne retseptori tundlikkus võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad
pk-ga: prim.sensoorse ajukoorega3.1.2. ala + PS tagumise osaga: 5. ja 7. • eksterotseptiivsete refl.kadumine (kõhurefl., plantaarrefl.jne ala • patol.refleksid SENSOORNE TOETUS Perifeerse motoneuroni kahjustus-perifeerne parees • Igasugune vastus sensoorsele stiimulile (ärritusele) on KÄITUMINE • Lihasjõud alanenud Lashley (1951) hüpotees: • Lihate hüpo-või atoonia • Keeruliste järjestikuste liigutuste sooritamiseks on ajul programm, mis ei pea sõltuma • Hüpo- või arefleksia sensoorsest
jäetud info säilimise kestus. Craik ja Lockhart (1972): Saabuvad stiimulid allutatakse järjestikulisele analüüsile, mis algab pindmisemast ja läheb järjest sügavama, keerukama, abstraktsema ja semantilise analüüsini. Stiimuli töötlemissügavus sõltub stiimuli olemusest ja olemasolevast töötlusajast. Sügavamal tasandil töödeldud info unustamise tõenäosus on palju väiksem kui pindmiselt töödeldul. Varaseimal tasandil allutatakse saabuvad stiimulid sensoorsele ja tunnuste analüüsile. Sügavamal tasandil võidakse infot ära tunda äratundmismehhanismide ja tähenduse eraldamise teel, kuna kõige sügavam tasand võib hõlmata inimese pikaajalisi assotsiatsioone. Sügavamal töötlusel toimub sügavam semantiline või kognitiivne analüüs. See eeldab stiimuli võrdlemist mälus talletatud infoga. Craik ja Lockhart katsetasid infoga, mille puhul sai rääkida struktuurilisest töötlusest (sõnad esitatud kas
annaabi.ee 
