50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Getu Pole
Õppematerjali autor
Tema meelest on mõistus see, mis inimese elu raskeks teeb. Ta ütleb, et mõistus peaks inimesi loomadest eraldama, kuid teeb inimesed hoopis nendest hullemaks. Inimeste põlv on maa peal nii halb, et isegi kurat ei taha neid enam kiusata. Issand ja Mefistofeles vaidlevad selle üle, et millise tee valib Faust. Kas halva või hea. Issand usub, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Mefistofeles usub aga, et ahvatlused viivad Fausti kiirelt halvale teele. Vedasidki kihla selle peale, et millise tee valib enda jaoks Faust. Issand lubab Mefistofelesel Fausti halvale teele meelitada, uskudes, et Faust valib ise õige raja. Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima. Jumal toob näiteks oma he sulase Fausti. Jumal ütleb ka, et isegi kui tema sulane teelt kõrvale kaldub aimab ning ihkab ta siiski seda õiget/jumalikku rada.
Mees on just see, kes võlub rahvaparve, toob, mida nõab hulga mõtteviis." Direktor annab loa kõiki variante proovida. Annab justkui ,,Faustile" oma õnnistuse. Proloog taevas Issand, peainglid Raafael, Gabriel, Miikael, saatan Mefistofeles. Peainglid räägivad taustsüsteemi moodustavatest asjadest (Päike, meri, pikne jne). Vaataved Maad kõrvalt. Mefistofeles räägib kõigest halvast, mis inimestega seotud on. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo, et Faust läheb halvale teele, kui teda mõjutada. ÖÖ Fasut ja Wagner(õpilane) Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete. ,,See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse." Faust tahab õelda, et kui ei hakata otsima asjade sügavamat tähendust võib väga lihtsalt õnnelikuks saada. LINNAVÄRAVA EES Ülestõusmispüha, linnapea valimine
Faust on selles teoses austatud doktor ja filosoof, kes on oma elujooksul palju raamatuid lugenud. Ta on oma elust tüdinud ning arvab, et tema teadmistest pole kasu talle ega ka inimkonnale. Faust otsutab endalt elu võtta ning mürki juua, kuid otsustaval hetkel kuuleb ta laulu noorpõlvest ning mõtleb ümber. Mefistofeles ehk kurat ise, näeb maapeal ainult pahesid. Issand arvab, et Faust valib hea ja õige tee, kuid Mefistofeles on veendunud, et Faust pöördub halvale teele. Nad veavad kihla ning issand lubab Mefistofelesel teha, mida ta tahab. Faust, kes on pühendunud maagiale, arvab, et ta ei ole piisavalt tark, et inimkonda aidata. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa ning siis tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit
,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine on igipõline teema raamatute kirjutamisel ja seda kasutas ka
süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma." Komödiant: Näidendil peab olema kõike parajalt. Nii sisu kui sündmustikku, aga samas ei tohi
Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul teeselda ei oleks vaja, vaid mõistaksin, mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum, ja näeksin kõikeloovat jõudu ja sõnadest ei tunneks õudu
raskesti tõlgitav. „Faust“ I osa. 1. Sõnasta 3 erinevat lähenemist kunstile, lähtudes „Eelmängust teatris“. (Kinnita ka tsitaatidega) Direktori, luuletaja ja komejandi vestluses ning mitmesugustes arutlustes selle üle, mida laval tuleks näidata, ei ole lepitamatuid vastuolusid. Kõik kolm nagu täiendaksid üksteist. Direktor on arvamusel, et kunst ei mängi olulist rolli. Kunst on kõigest sõna. „… ei kunsti pärast teatrisse teele asuta.“ Publikut tuleks rabada ja nende kõigi ootustele vastata. Seda kõike saab teha ainult laia sündmustikuga, sügavusele aga puudub mõte. Sügavus ei paelu kedagi. „Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske“. Poeet omistab kunstile üleva funktsiooni. Kunstiloomingu ülesandeks ei tohi olla kassikuld, mis lühiajaliselt petab vilumatuid silmi, vaid täiusliku ning tõelise ilu loomine, mis kehastab kunstniku kauaaegseid mõtteid
Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab. Kui usaldate end, siis teisedki teid usaldavad. Kuid sõnal on ka mõte! Kui sa enda silmas maksad, ka elust läbi lüüa jaksad. Mäng on ju mäng ja lapsel lapse meel. Liig vana olen mängudeks, liiga noor, et olla soovideta. KÜSIMUSED Iseloomusta vastaspooli - Fausti ja Mefistofelest. Faust on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest. Faust jäi alati oma põhimõtetele kindlaks ning ei kaldunud teelt kõrvale. Ta soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Mefistofeles, kuri deemon, on tegelane, kes ei pea inimestest lugu ning loomadest eraldab teda vaid mõistus. Erilist austust pole tal ka Jumala vastu. Ta on kurjuse kehastus. Sõnasta Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimestesse ja Fausti. Too välja olulisim muutus(Proloog taevas). Mefistofeles leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodud kannatama, kuna tal on mõistus. Issand, vastupidi, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid