Narrid keskajal ja tänapäeval (0)

Narrid läbi aegade
Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu-konnas. Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele. Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada.
Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider . Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: „Armastab kui narr“. Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad – noored, kuumad – külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga . Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged , arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon , kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses „Narrilaev“, et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea, peamiseks põhjuseks ta madal mõttelend ning vähesed voorused , mis väljenduvad lollis käitumises, mis on omakorda tingitud suure koguse raamatute olemasolust, mida too kunagi ei loe. Üheks põhjuseks on arvatavasti tõsiasi, et ta peab end liiga targaks, on samas laisk, rahutu , pöörav-käänav. Narriks või narritariks võib pidada isikut, kes vajab, et teised teda pidevalt kiidaksid, tal on enesega lahkelid. Paljud üritavad muuta olendit/eset, selleks kes/mis see pole.
Võrdluses tänapäevaga on sõna narr tähendus sisuliselt muutunud. Keskajal - eelkõige rahva lõbustaja, õukonnas hinnatud, kaval isik. Tänapäeval - pigem halvakõlaline sõna, kutsung, seostub end naerualuseks tegeva inimesega, kes on küllaltki naiivne ning „lühinägelik“. Praegusel ajal peetakse narriks ka inimest, kellel on teistsugune maailmavaade ja seisukoht. Ta on kergeusklik, keda on kerge ninapidi vedada. Narr rõõmustab pisiasjade üle, samas võib ta üsna tihti korda saata mõtlematuid tegusid . Tänasel päeval ringluses olev väljend „kuulsuse narr“ kirjeldab küllaltki hästi tänapäevase narri olemust.