7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12
· Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis asub ligikaudu 40 järve · Seal asuval ainulaadsel Kaika kuplistikul on kuplite arv ruutkilomeetri kohta keskmiselt 23 Tuntud geograafilised objektid: · Karula rahvuspargis asub Karula kõrgutiku kõrgeim tipp-Rebasejärve Tornimägi (137 m) · Seal olevatest järvedest on suurim Ähijärv(176 ha) ja sügavaim Savijärv(18m)
Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.
Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes. Rannaprotsessid-ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannavall-rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Jõgede äravool-jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla-äravooluala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide.
RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes. RANNANÕLV- on maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga.
hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rand - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub rannik - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir rannavall - rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.) fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega skäärrannik – SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar laguunrannik - LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR
protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võib-olla veega) ja hiljem külmunud. Isegi külmumisel tekkinud pragusid on võimalik hea tahtmise korral näha. Siin-seal, ka basseinides, ilutseb väikseid löögikraatreid. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi nagu Marsil
Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja ookeanisügavikud. - Mesoreljeef kõrgendikud, künkad, seljakud, vallid ja nõod, mille suhteline kõrgus (sügavus) on 10 200 m - Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod, mille suhtelised kõrgused on 1 10 m Mega- ja makrovormid on valdavalt kujunenud Maa sisejõudude tegevusel, meso- ja mikrovormid enamasti välisjõudude toimel. 27. Nimeta välisjõud, mis põhjustavad geoloogilisi protsesse ? Maa pinnavorme, maapinna ainelist koostist muudavad aktiivselt : - murenemine - tuul
Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust, pinna albeedo ulatub 90%-ni. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 km läbimõõduga basseine, mis kujult meenutavad Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võib-olla veega) ja hiljem külmunud. Tritoni lõunapooluse lähedal torkab silma hulk tumedaid "jutte", mis algavad ja kulgevad üle mõnekilomeetriste plekkide, mis nähtavasti on aurustunud gaasi väljatungimise kohtadeks. Osa tumedaid alasid on suuremad
Kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised. Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega. Kriivadele, mille loodenõlv pole liigestatud, on omane tasane ja sirge harjajoon. Mida liigestunum on seljak, seda kaarjama kujuga on kriiva. Tasase harja ja sümmeetriliste nõlvadega seljakud on enamasti sirgjoonelised. Eeltoodut arvestades saab Alutaguse luited jagada kaheks: kaarjad, 1)liigestatud loodenõlvadega kriivad ning 2) vallilised, sirge harja ja enam-vähem sümmeetriliste nõlvadega kriivad. Kriivade vanus on raske määrata, sest need on eoolset setted ning orgaanilise materjali materjali sisalus on neis väike. Samuti on ka setted ümber paiknenud. Vanuse määramiseks on kasutatud termoluminesentsanalüüsi meetodit, mille tulemusel on leitud, et tuul on
protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võib-olla veega) ja hiljem külmunud. Isegi külmumisel tekkinud pragusid on võimalik hea tahtmise korral näha. Siin-seal, ka basseinides, ilutseb väikseid löögikraatreid. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi nagu Marsil.
· P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420)) N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning
Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on
Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust pinna albeedo ulatub üheksakümne protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võibolla veega) ja hiljem külmunud. Isegi külmumisel tekkinud pragusid on võimalik hea tahtmise korral näha. Siinseal, ka basseinides, ilutseb väikseid löögikraatreid. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi nagu Marsil
http://www.karularahvuspark.ee (5) 3.3 Õpperajad ja vaatamisväärsused Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada; õppepark väikesetele lastele, kaks jalgrattamatkarada (38 ning 13 km) ning üks jalgsimatkarada (36km). Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada. Radadel tutvustakse metsakooslusi, maastike, ajalugu, kultuuri, ning vaatamisväärsusi (6). Peale looduslike vaatamisväärsuste, milleks on kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, väärivad tähelepanu ka ajaloolised ning arhidektuurilised vaatamiväärsused: Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupidajad, Kaika kool, kirik ja kalmistu, Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht, Karkküla kivikalme, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse linnamägi ja asulakoht, Karkküla talu rehi, Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga, Köstrijärve leeri-ja koolimaja
oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 5575, lõunaosas 4060 m kõrgusel. 1.4 Vetevõrk
16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandri- ja mägiliustik
idaosaks ehk nn. lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus. Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa. Ta on ka reljeefi põhijoontelt korrapärasem: nii kõrgustiku tüvendi kui ka sellel esinevate pinnavormide kõrgus suureneb äärealadelt keskosa suunas võrdlemisi järsult. Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m), Marana mägi (205 m), Tepani mägi (203 m), Savilöövi; mägi (214 m), Laagri mägi, Sannamägi (200 m) jt. Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas
rannanõlval Rannajoon maismaa ja mere kokkupuutepiir (seisuveekogudes) Rannamoodustised lainete kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannavallid rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa (maaala, kus meri kujundab spetsiifilisi pinnavorme. Tekivad mere kuhjava ja kulutava tegevuse mõjul) Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Valgla ehk äravooluala maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee Veebilanss veekogusse või mingile maaalale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul (tulupoolel sissevool ja sademed
protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja moodustades mõnikord midagi võrgutaolist. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täitunud mingi vedelikuga (võib-olla veega) ja hiljem külmunud. Isegi külmumisel tekkinud pragusid on võimalik hea tahtmise korral näha. Siin-seal, ka basseinides, ilutseb väikseid löögikraatreid. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi nagu Marsil.
Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15] 2.2 Hinnang loodusväärtustele Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme; Kivi metsavahikoht Karula mõisa Rebase karjamõisa
) [15] 2.2 Hinnang loodusväärtustele Karula kõrgustiku alale on loodud Karula rahvuspark, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. [3] 12 Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. [20] Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Mändiku tarupedajas; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Mäekonnu vaatetorn; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karkküla kivikalme;
Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal. helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida. Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? 1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist;
Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus murrutus ehk abrasioon Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon. Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised. Rannavallid- rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. Jõgede äravool- jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Valgla- ehk äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Maa kui süsteem
iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Oos pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis tekkinud liustiku peal. Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes
Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad Moreen seljakud sandurid Kulutus-kuhjevormid: Voored (tuumikvoor, moreenvoor) Kulutusvormid: Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud. Põhja-, Loode-ja Lääne-Eestis Kulutusvormid: Jääkriimud Kaljuvoor on enamasti munaja kujuga seljak (Kirbla, Lihula, Vilsandi). Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid:
m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m. Voorte laiuse ja pikkuse suhe kõigub taval 1:4-1:10. Pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused- 5
HÜDROSFÄÄR Veereziim - vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud loodusgeograafiliste omadustega ning kliimatingimustest. Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri. Rannaprotsessid Rannavall rannajoonega paralleelsed ja selles kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik - järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik - lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23
Niidusteppide analoogid, seal kasvavad kserofüütsed liigid. 1.1.2. Niiske loorohumaa kkt.- mullaprofiil on sageli gleistunud, kuivadest loorohumaadest mõnevõrra liigivaesemad.Vegetatsiooniperioodil on kaks optimumi (kevadel peale lume sulamist ja augustis). 1.2. Sürjarohumaade tüübirühm- väga kuivad liigirikkad rohumaad. Levinud kõrgematel reljeefielementidel (künnised, seljakud, oosid), sageli esineb palju raudkive, suuri rändrahne. Tüübirühma kindlaksmääramisel vaja vaadata kindlasti mulda. Rohurinne liigirohke kuid hõre (kuivalembene), üldiselt võib olla puisniidu10 ilmeline. 1.3. Pärisarurohumaade tüübirühm- kõige laiema levikualaga kuivad või parasniisked rohumaad Eestis. Peamiselt puisniidud, kus puuliikide arv on üsna suur (tamm,
Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetri. Keerulisema kujunemisega pinnavormid on voored. Nende tekkel on jää toiminud nii setete kuhjaja kui ka kulutajana. Enamasti on voored kujult ovaalse või piklik-ovaalse põhijoonisega, laugete kumer-nõguste nõlvadega künnised (nõlvakalded alla 100) või seljakud, mis meenutavad suurt leivapätsi või veetilkaTüüpilised voored koosnevad valdavalt moreenist.Eestis on rohkem kui 1000 voort, neist kõrgeim (60 m) ja pikim on Laiuse voor – 13 km. Voored paiknevad enamasti rühmiti, moodustades voorestikkeVäikesed järvelised veekogud võisid kujuneda ka liustiku peal, all ja sees ning irdjääpankade vahel. Neissegi kuhjus jäistelt nõlvadelt liiva ning savi, mis pärast ümbritseva jää sulamist jäi katva mütsina
naabruses asuvatele Haanja ja Otepää omadele, Eestimaal, kus hoitakse tavapärast maaelu ja 1940. aastaks oli Eestis kaitse alla võetud 202 pinnavorme (näiteks oosid, voored, otsamoreenid, on mitmekesised oma kujult ja tekkeloolt. Siin muistset Võru keelt. Veel 19. sajandil tegeldi siin põlispuud ja 210 rändrahnu. Nüüdne looduskaitse on mõhnad, vallid, astangud, luited, mäed, orud, vahelduvad kuplid, seljakud, künnised, mõhnad ja metsamesindusega: mett varuti vanade mändide kaitsealapõhine, ent kadunud pole ka vajadus kaitsta sulglohud). Tuntumatest võib siin nimetada Aruküla oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved
sellest ajajärgust pärinevad interglatsiaalsed järve- ja sageli kuplisarnased (rabad Edele-Eestis) maastikuelemendid. soosetted Rõngus ja Karukülas. Mandrijää poolt erinevatel ajajärkudel maha jäetud setted Kohati esineb Madal-Eestis vanu rannamoodustisi ja oose e. vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas. kõikjal Eestis, hilisema jäätumise, valdai ajajärgu setted, mis on põhilisel osal Eesti Kõrg-eesti põhjaosas esineb ulatuslik aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e
ka liustikuvälised (sandurid ja glatsiofluviaalsed deltad) ning nendegi seas eristatakse kuhje- (oosid, fluviomõhnad, sandurid, glatsiofluviaalsed deltad, mõhnaterrassid) ja kulutusvorme (orud, kulutusnõlvad, evorsioonilised ehk virustuslikud sulglohud). Kõige selgemini väljakujunenud pikioosid asuvad Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. Pikioosid on 30–40 m kõrgused (näiteks Neeruti, Iisaku) järsunõlvalised raudteetammi meenutavad seljakud, mis moodustavad kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suhteliselt kitsad (mõnekümnest meetrist kuni 1 km-ni) ja enamasti väga pikad põikooside ahelikud (näiteks Risti–Palivere vöönd umbes 60 km, Linnuse–Audru–Sauga–Lelle– Paluküla–Pärnamäe vöönd umbes 150 km) tähistavad kunagiste liustikuservade asendit. Fluviomõhnad asetsevad künklikul moreenmaastikul ja enamik neist moodustab mõne
annaabi.ee 
