Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50).
Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ
+2…4dB; seinte vooderdamine plaatkattega (nä (näit. kipsplaat); kihilised seinad. 11 Poorbetoon vaheseinte helipidavus Massiivsein, Rw + heli levik naabertarindite kaudu Seina paksus,mm Pinna- 3 Rw, dB / tihedus, kg/m viimistlus 100 / 450 pahtel+pahtel 34 150 / 450 pahtel+pahtel 38 200 / 450 pahtel+pahtel 42 250 / 450 pahtel+pahtel 45 300 / 450 pahtel+krohv 46 375 / 375 pahtel+krohv 47 12 6 Poorbetoon vaheseinte helipidavus Kihiline sein, Rw:
5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 189 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 156,9 m² Hoone ruumala kokku 756 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Vastavalt MKM määrusele nr. 10 on tegu mitteelamuga (Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned). Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14
Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad Vaheseintega luuakse hoone sees vajalik ruumiprogramm. Trepid ja liftid Trepid ja liftid on vajalikud hoones liikumiseks korruselt korrusele. Rõdud, ärklid ja lodzad Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm, ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga).
luminofoorvalgustid. Ripplagede kinnituskonstruktsioon on metallist ning peab võimaldama ventilatsioonitorustike, juhtmete, püstikute paigutuse ripplae vahelisse alasse ja tagama hooldeks vajaliku juurdepääsu. 6 Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Ripplagi paigaldatakse enamus hoones olevatesse ruumidesse, välja arvatud tehnilistesse ruumidesse. 1.6. Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt
Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007
2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga. Seinte välisviimitlus tehakse heleda krohviga. Katuse kalle on 20°. Katus kaetakse pruuni plekiga. 1.4 Konstruktiivne lahendus 1.4.1 Vundament ja alusmüürid Majale ehitatakse betoonvundament laiusega 250 betoonist C20/25. Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti
Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandwich paneelid 310 mm samuti E-Betoonelemendist, soklipaneelideks on samad raudbetoon sandwich paneelid, erinevus vaid soojustuse paksuses, mis solkipaneeli puhul on 120 mm. Siseseinad on kergvaheseinad metallkarkassil kipsseinad, niisketes ruumides vastavalt niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu ladu, metoodikaruum, palatid, vastuvõturuum, WC, dusiruum, sanitaarsõlm, söögituba, köök, kuivainete ladu, juurviljahoidla, muusika-võimlemisruum; teisel korrusel: personaliruumid, koridorid, dusiruumid, WC´d, eesruumid, rühmaruumid ja puhvet
b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm
Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid
14 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted 3.3.1. Alusmüürid Alusmüürid on soojustatud, plokkidest, telliskivi kattega; maapealsed osad on väljastpoolt krohvitud. 3.3.2. Põrandad 3.3.2.1 Esimese korruse põranda konstruktsioon (kahekorruselise klassiruumide osa) (U=0,21 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 220 mm (nt HCE220) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 3.3.2.2 Esimese korruse põranda konstruktsioon (ühekorruselise osa) (U=0,18 W/m2 K): Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus
2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 196,7 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 167,7 m² Hoone kubatuur kokku 554,0 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 157,1 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele
ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks
4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema.
liikumisanduriga valgustid. Peasissepääsu kõrvale garaazipoolsele seinale paigaldatakse numbrimärgiga ja hämaralülitiga valgusti. Istutatavad puud ja põõsad valgustatakse väikeste prozektorvalgustitega. ARHITEKTUURNE OSA Hoone asukoht on projekteeritud detailplaneeringus ette antud kohale. Katusekalle on 20 kraadi, nagu on lubatud kirjaga 15.02.2006. Tellija soovib esialgu välja ehitada ainult esimese korruse. Esik, elutuba ja köök , magamistuba ja saun asuvad hoone esimesel korrusel. Teisel korrusel on kaks magamistuba, kabinet ning duss+wc. Katel, korstnad, kamin, pliit Kuni gaasitrassi ehitamiseni köetakse katelt vedelkütusega. Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten. Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid
vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega.
evakuatsiooniks, tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses, peab jääma püsima ka külgnevate tarindite hävimise korral Evakuatsioon tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral peab olema hoone kasutajatel võimalus ohutult suunduda välja või minna ohutusse kohta Suitsutõrje hoones peab olema piisava efektiivsusega võimalus suitsu leviku tõkestamiseks ja võimalus kõikidest ruumidest suitsu eemaldamiseks ka tulekahju tingimustes Väikesed suitsulõõrid · Põlevmaterjalist ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seinast, et temperatuur ei tõuseks üle 800. Lõõri ja põlevmaterjali vahele peab laduma/valama min 10 cm paksuse vöö
A1 1200x2400 A2 1200x1750 A3 1200x1450 Tähis Mõõdud (mm) U1 Siseuks 2100x900 U2 Siseuks 2100x1600 U3 2100x1000 parema käe uks U4 2100x1000 vasaku käe uks U5 Välisuks 2100x1200 7 Siseviimistluse koondtabel: Ruumi nimetus Lagi (m2) Viimistlus Seinad Viimistlus Põrand (m2) Viimistlus (m2) I KORRUS 24. kohaga puhvet 71,13 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71,13 Puitparkett Trepikojad 18,14x2=36,28 Lubivärv 197,85 Lubivärv 18,14x2=36,28 Keraamiline plaat
Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad. Silikoonid: niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti. Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka oluliselt lihtsam pindasid puhastada ja puhtana hoida. Teatud aja tagant on mõistlik protseduuri korrata (u. 1 x aastas), kuna vuugikaitse kulub pindade puhastamisega. Plaatimistöid ei saa teha väga kiiresti
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist.
erinevate materjalide liitumisel võib nõuda keerukaid lahendusi. Poorbetoonmaja püsib õhutihedana aastakümneid kuna ei muutu aastatega hapramaks, ei mädane ega pole karta näriliste tekitatud kahjustusi. Niiskus Ehitusaegne niiskus Niiskus tungib ehituselementidesse nii hoone ehitamise käigus kui kasutamisel. Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse toomisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. A niiskust läbilaskev viimistlus nii sees kui väljas B niiskust mitte juhtiv välisviimistlus, näiteks soojustus vahtpolüstürooliga AEROC välisseina kuivamine
ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad
koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus
Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid
Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on
ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning -
2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3
kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
