TARKPEADE ÜHISGÜMNAASIUM MARI MURAKAS 13 D klass ''UNENÄGUDE SELETAMINE'' Referaat VILJANDI 2008 Sissejuhatus Minu valitudraamatuksoli siis ''Unenägudeseletamine'', mille on kirjutanudGeorgFink.Hetkelmasellestraamatustveel palju ei tea,agakuna maolenhuvitatudomaunenägudetähendustestja neidka vahelüles kirjutan,siis arvan,et tegemistvõib olla hearaamatuga.Agaet teadasaada, kasmuoletusraamatuväärtuseston õige,asunsedalugemaning analüüsima.Võib-olla sealtloetudaitabmul pareminimõistaomaunenägusid
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pau...
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teistega suheldakse o PROGNOOSIMINE-kui..,siis... Seletamine, ennustamine BIOL+ KESKK tegurid = klassikalised õpetus, kasvatus, enesearendamine= laiendatud
kogu ,,asjale" väärtuse andmine. Näiteks turunaise süüdistuskõne mehele, kes tema munad mädaks tunnistas. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Filosoof üritab artiklis selgusele jõuda miks ei suuda inimene seletada abstraktseid mõisteid hoolimata sellest, et ta teab ise väga hästi, mida need tähendavad ja oskab neid sõnu ka igapäevaelus kasutada. Mõismine ja seletamine on kaks eri asja. Inimene mõistab mõistet, kuid ei suuda vastata abstraktsetele küsimustele selle kohta. Ometi on faktilistele küsimustele abstraktsete asjade kohta vastamine palju lihtsam. Autori jaoks on see paradoks. · Abstraktne väide on oluliselt keerulisem kui konkreetne väide. · Tõestamaks, et abstraktsete asjade mõistmine ja nende seletamine on kaks eri asja, toob ta Augustinuse näite, kes teadis kõike ajaga seonduvat, kuid ei osanud öelda, mis on aeg
1. Sissejuhatus Eesmärgid: - püstitada põhieesmärk või -tees; - juhatada lugeja teemasse; - luua sobiv meeleolu; - luua lugejaga usalduslik side; Tüübid: - huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade.
sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Põhjuslikkuse tänapäevane definitsioon avaldub Aristotelese liigituses üldjuhul ainult kolmandas punktis. 2. Põhjuslikkuse vormid jagunevad: a) materiaalne (millest?) - üritatakse midagi seletada selle materjali eripäraga, näiteks savimaja on valmistatud kasutades savi, puitmaja puidust jne; b) formaalne (mis?) - millegi seletamine tema olemuse kaudu, määratletakse tema vorm; näide: esmalt esineb maja ehitaja arus ideena, seejärel saab sellest kindel substants; c) tegev/liikumine (mis algatas liikumise?) - millegi seletamine välise jõu või toime kaudu; näiteks ehitaja tegevuse tõttu saab maja püsti, skulptor raiub marmorplokist skulptuuri; d) eesmärk (milleks
omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine
Pulmamängud Oliver Palmik XII klass MÄNGUD PEAKSID OLEMA: * Mitte liiga tobedad. * Piisavat hulka rahvast haaravad. * Pealtvaatajale huvitavad. * Ning kindlasti ka lihtsad. *Vastavalt rahvale: Joogi- või seltskonnamängud. Vältida kindlasti seda, et mängu alustamine ja seletamine ei võtaks rohkem aega kui mängu lõplik läbikukkumine...Kui viina jagub siis ei tohiks mingil juhul asi labaseks minna! * Tark oleks abiellujatel orgunnida sugulastele/sõpradele/tuttavatele mingi jooming/kakelung ja ise peale rõngastamist kohe tuld tõmmata sellest seltskonnast. * Tuleb lasta fantaasial lennata, kuid samas mitte üle pingutada, sest mõned leiavad, et pulmamängud on labased (mingid imelikud arvatavasti või kutsumata külalised). Kes peaks läbi viima mänge?
magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3. Bioloogia - Baer · Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus · 1826
suuline loengutest, c) argine kirjalik tekst erakirjadest, d) ametlik kirjalik tekst akadeemil. tekstidest. Kirjas on üksuseks lause, kõnes ideeüksus (teadvustatu verbaalne väljendus ehk üks portsjon infot; intonatsioon). Kõnes viitab inimene rohkem iseendale ja toimuvatele protsessidele, jälgib infovoolu(eksju, onju). Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. 8 tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik narratiiv, üldine jutustav seletamine, veenmine. VESTLUSANALÜÜS Sotsiaalse elu nähtus. Eesmärk leida vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid ja normid. Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon. Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust
füüsikaseadusi. Jällegi, kuidas mõistetakse gravitatsiooni on kultuuri osa, kuid gravitatsioon iseenesest ei kuulu kultuuri mõiste alla. 2. Ajalugu on inimeste poolt loodud süsteem, mis püüab kirjeldada minevikus toimunud sündmusi. Kõigil nähtustel, mida pole iial püütud kirjeldada, puudub ajalugu. See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nähtusi on võimalik seletada kultuuri abil. Seletamine toimub nii või teisiti suhtluse ehk keele kaudu. Keel on kultuuri osa, niisiis kasutame igal juhul seletamiseks kultuuri. 4. Karl Erik Rosengreni "suurelt kultuurirattalt" on puudu ehk ajalugu. Samas võib selle
jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet "tõenäosus", aga räägitakse ainult ilmast. · Mõistete seletamine on ka selle pärast keeruline, et me ei oska neid liigitada. Nagu mees lõunasöögilauas võib teada palju sibula ja peedi kohta, aga ei oska öelda, mis liigist need on. · Näiteks on toodud veel külameest, kes pidi oma kodukohta kaardistama. Ta küll tundis oma kodukohta väga hästi, nagu Augustinus tundis ajaga seotud mõisteid. Kaardistamisega tekkis aga probleem, nagu Augustinus ei osanud seletada, mis on "aeg".
· valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub
Tallinn 2015 2 Sisukord 1.Katseseadme põhimõtteskeem.................................................................................................3 Joonis 1.1. Katseseadme põhimõtteskeem: Elektrilise tugevuse määramise katsenõu [1].........3 1. Katseseadme põhimõtteskeemi seletamine.........................................................................3 2.Mõõtetulemused.......................................................................................................................4 1. Tabelina...............................................................................................................................4 Tabel 2.1. Mõõtetulemused tabelina...........................................................................................4 2
milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises näites aga turunaine vastupidiselt ei tea inimese kohta palju, aga üritab leida võimalikult palju halbu omadusi tema kohta tehes suuri järeldusi ja luues uusi seoseid oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4. Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest ta otsib loogilisi lahendusi asjadele,
· 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid?
Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat?
3) ID e. alateadvus-mälestused, allasurutud häbi, hirmud, püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine
Essee. Ülesandeks on kirjutada materjalist esseena oma arvamus seostatuna oma töökogemustega. Kui on kirjutatud artiklis, siis palju inimesi saavad vigastusi oma töökohtadel. Arvan, et riskide seletamine ja mingi koolitusi koraldamine tööandja poolt on väga tähtsad asjad, sest inimeste elu ja tervis peavad olema kaitstud. Minu kogemuse kaudu, saan aru, et mitte kõik inimesed mõtlevad oma turvalisust ja saavad aru kui peamine asi see on. Kaldun arvama, inimesed ei mõtle oma ohutust, sest harva on seotud riskidega ja mõned üldse ei ole kannatanud riskidest.
aeg ei ole reaalne või kõik on vaimne. Ta algatas idealismivastase mässu. Selleks kasutas ta analüüsi, mis tähendas tema jaoks umbes mõistete defineerimist, selget väljendamist ja parafraseerimist terve mõistuse abil. Et terve mõistus ei ilmuta end niivõrd reflektsioonis kui tavakeeles, milles ta konkreetselt, objektiivselt ja läbiproovitult avaldus, sai Moore’ist esimene tavakeelefilosoof. Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise seletamine. Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore’i järgi uurimine, kuidas on võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka kummalistele lausetele, näiteks: ’’Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab’’. Need laused tekitavad Moore’i paradoksi. Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism
Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valikul Peab hästi istuma, kliendile visuaalselt meeldima
küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks planeetide liikumine, mille matemaatilised kirjeldused on pikalt teada, kuid liikumise seletamine kätkeb endas teadusliku teooria komponenti, nimelt gravitatsioonijõudu, mida me ei saa otseselt vaadelda, kuid me teame, et see on olemas. Teadusteoorialtel on võime anda põhjuslikke seletusi ning ühtlustada terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus
esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomulik. Mõnesid nähtuste valdkondi seletataksegi vaid teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada
tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala-
Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. Valgustusega sai tema ideede mõju suures osas otsa, kui uskumus pattu lagenud ja sellest pääsemislootuseta inimkonnast lõplikult ja teravalt maha kanti. Augustinuse tuntuimad ideed on ajaloo lineaarne, algust ja lõppu eeldav jumala plaanina käsitlemine ning pessimism inimsoo lunastuse võimalikkuse osas, ning riigi rolli seletamine pattu langenud inimkonna ohjamisel ja transformeerimisel. ,,Jumala riik" sisaldab Augustinuse mõtteid sõja, ühiskonna, riigi-kiriku vahekorra, inimloomuse ja riigi sellele vastava olemuse kohta. Augustinuse teoorias on maailm ja eluviisid jagatud kaheks: inimese järgi elamine ja jumala järgi elamine. Eksisteerib jumala seadus, õigus (,,tõde") ja ükskõik missuguse subjekti enese ,,vale" Augustinuse arvates olid antiikfilosoofide vooruse käsitlused ennastupitavad ja liialt
..105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud kasutamisel." /2/ Kasutatakse mitmesuguseid elektrilisi niiskussisalduse mõõtjaid /3/: · nõeltega niiskusmõõtja, millega saab lisaks veel mõõta õhuniiskust ja temperatuuri Foto 1 /3/ · elektroodidevaba niiskusemõõtja Foto 2 /3/
Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu. Sümbolism-mõistukõneline, kujundeid kasutav suund.F.Tuglas. Futurism-tuleviku kujutamine.J.V.Barbarus. Kubism- loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Progress-kirjutati uutest nähtustest ja leiutistest.E.Zola.J.V.Barbarus. Antisemitism-juudivaenulikkus.J.B.Singer"Ori" Dekadents-langus, ühiskonna allakäik."Buddenbrookid" Sürrealism-K.Ristikivi, J.Üdi. Irratsionalism- elu seletamine salapäraste müstiliste jõududega.E.m.Remarque. Konservatism-seniste väärtuste juurde jäämine. Sotsialism-inimeste heaolu võrdsus.(J.V.Barbarus,A.Jakobson) Liberalism.-vabameelsus(P.E.Rummo) Totalitalism-võim koondub ainuvalitseja kätte.(Stalin, Hitler)
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus)
2) Temperatuuri tajumise illusioon. Hoides üht kätt soojas, teist aga külmas vees ja siis veidi aja möödudes pannes käed vahepealse temperatuuriga vette, siis ühele käele tundub see soe ja teisele külm. 3) Liikumiskiiruse illusioon. Pärast pooletunnist sõitu kiirteel tundub meile, et kiirusegau 50 km/h sõitev auto venib lausa naeruväärselt aeglaselt. 4. Feigli sõnul on teaduse taotlusteks kirjeldamine, seletamine ja ettenägemine. 5. Feigl nimetab termin intersubjektiivsuseks täpset sõnastust, mis peab olema täielikult arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust. 6. Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse. 7. 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid, loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid. 2) Teadus on objektiivne intersubjektiivsuse mõttes. Teaduslik uurimistöö peab olema
MARGINAALID MINIATUURID TÄNAPÄEVAL Fr.Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast Sümbolism - 19. SAJ LÕPU JA 20. SAJ ALGUSE KIRJANDUS- JA KUNSTIVOOL. NÄGI KUNSTILOOMINGU ÜLESANNET REAALSUSE TAGA PEITUVALE IDEEMAAILMALE VIITAMISES. KASUTATI MITMETÄHENDUSLIKKE , SAGELI AINULT AIMAMISI ADUTAVAID SÜMBOLEID. Olemuselt mitmetähenduslik sümbol suudab paremini inimese hingeelu edasi anda kui maailma ratsionaalne seletamine (M.Maeterlincki "Sinilind")E.Enno luule, F.Tuglase novellid ("Popi ja Huhuu") Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936) V. Ridala "Talvine õhtu" Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. Üle ääreta, lumise välja, nii tühja ja palja, viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud on unesse vajund. Mööda lõpmata teed
ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik. 7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid teaduslike probleemide käsitlemisel? - Religioon: Jumalad meenutavad inimesi,neil on inimlikud omadused,nad moodustavad pere,nel on üliinimlik vägi, pärast surma head ei oodata. Teadus:Mesop: vajalike teadmiste kogumine,matemaatika,astronoomia. Kreeka:teaduslik maailmavaade,tehakse üldistusi. Loodusnähtuste seletamine läbi teaduse. 8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks? Oli eraldatud teadusvaldkonnad. Tekkisid erinevad teadusharud mis spetsialiseerusid oma aladel. Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe
Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata. 1-4. Põlvetõste jooks 5-8.Sääretõste jooks 2) Lülisamba sirutusharjutus Tegevus kõndides pingil 2 korda Pea otse, käed sirged, lühikesed sammud.
Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja absolutismi suhtes,iroonia Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis) Tõde on suhteline Globaliseerumine 3 PM teoreetikut Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum),
..........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine.....................................................................................................19 2.4.Eksperimentaalne meetod...............................................................................23 2.5.Teoreetiline meetod........................................................................................24 Sissejuhatus
5. Teaduse eesmärk. Teaduse eesmärk on uurida reaalses elus tavaliselt juhuslikult ja kaootiliselt esinevate üksiknähtuste tekkepõhjusi, leida ja analüüsida nendevahelisi põhjuslikke (e. Kausaalseid) seoseid, seaduspärasusi ja seadusi, et omandatud teadmisi sihipäraselt ära kasutada praktilises elus. Teadusuuringute tulemusena saadud teadmised peaksid olema üldistatud, üldkehtivad, vajalikud ja tõesed. 6. Teaduse ülesanded (kirjeldamine, seletamine, ennustamine) milles seisneb, eeldused, põhimõtted. 1) Kirjeldamine seisneb objekti omaduste äratabamises ning temast niisuguse pildi loomises, mis võimaldaks seda kõigist teistest nähtustest küllaldaselt eristada. Kirjeldamine eeldab: Mõistete kasutamist või loomist, milles avanevad objektide omadused. Mõistete defineerimist Oskuskeele kasutamist
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist
TUNNITÖÖ: ,,MAJANDUSTEADUS" 1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. 2. Milles seisneb vabatahtlik vahetusprotsess? See on turumajanduse alus. Kaubavahetus on vahetus millegi muu vastu. Keegi pole
Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei meeldi inimestele, sest nad ei tunne neid. Ja kui neid millegi teise pähe inimestele tutvustada, võib isegi juhtuda, et nad võetakse seltskonda vastu, kuid kui tuleb ilmsiks, kes nad tegelikult on, teeb see seltskonnale häbi. Selle õpetunni aga varjutavad häbi ja edevus, sest ei taheta tunnistada, et mõeldi, ning eriti veel, et mõeldi abstraktselt.
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus
3 Defineerimine ja tõestamine Hulkade ühisosa ja ühend Kui kahes hulgas on ühiseid elemente, siis öeldakse, et need elemendid moodustavad hulkade ühisosa. A = {a; b; c; d; e} B = {c; d; e; f} Hulkade A ja B ühisosa on c, d ja e. Ühend on kahe hulga kõik elemendid kokkupandult. A = {a; b; c; d; e} B = {c; d; e; f} Hulkade A ja B ühend on a, b, c, d, e ja f. Defineerimine Defineerimine on mõiste lahti seletamine võimalikult täpselt ja lühidalt. Algmõiste Ei defineerita, aga teame. Mõisted Defineerime algmõiste abil. Teoreem Kui mingi lause tõesust saab matemaatikas põhjendada varem teada olevate tõdede abil, siis nimetatakse seda lauset teoreemiks. Lauseid, mida pole küll keegi tõestanud, kuid mille tõesuses pole põhjust kahelda, nimetatakse aksioomideks. Teoreemi tõesuse põhjendamist nimetatakse tõestamiseks. Teoreemi eeldus ja väide
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid,
põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees Riviharjutus Taktsammul „Maona“ vasakule – Max. 2 MARSS! minutit Üldarendavad harjutused Jooks 0.5 ringi Jalgu ei lohista, 1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei
annaabi.ee 
