Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUMU: „Ilmne paratamatus“ (0)

1 Hindamata
Punktid
KUMU : „Ilmne paratamatus
Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord . Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil.
Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino , kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid , mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud.
Näituse osa, mis mulle enim meeldis ning meelde jäi, oli nimega „ film “. Selle näituseosa ülesehitus oli väga lihtne: 2 ekraani, kus jooksid eesti- ja inglisekeelne tekst ning pealeloetud tekst. Ekraanidel jooksvad tekstid, mis esmapilgul tundusid olevat kooskõlas pealeloetava tekstiga, kuid pikemal kuulamisel ning lugemisel mõistsin, et midagi on valesti. Mõnel hetkel ei läinud pealeloetav tekst ning ekraanil olev tekst päris täpselt kokku, midagi oli nagu puudu. Pärast mõningat aega, olles segaduses ning proovides aru saada, miks sellised vead tekkisid, seletas giid meile, mida autor öelda tahab. Nimelt kui Farkas Eestisse tuli, oli talle võõras see, et meie televisioonis näidatakse välismaa filme subtiitritega, mitte pealeloetuna, nagu seda tehakse Ungaris. Talle meeldis idee, et filme on võimalik vaadata originaalhelis, kuid mõistis , et kuna inimene ei suuda nii kiiresti lugeda, kui kuulata, siis osa filmi sisust ja mõttest kaob läbi subtiitrite. Olen sellise nähtusega ka isegi kokku puutunud filmimaastikul, kuid igapäevaelus ei tule selle peale, et sellele tähelepanu pöörata ning seepärast jäi see osa mulle ka meelde.
Teine osa, mis mulle meeldis, oli „kartoteek“ koos „raamatukoguga“. Farkas valis Bruce Duffy raamatust välja kõige tähendusrikkamad sõnad ning kasutas neid, väljendamaks, et iga sõna kirjeldamiseks ja seletamiseks, läheks vaja veel omakorda meeletult sõnu. Sõnu oli kokku 23 000 ning iga sõna jaoks oli eraldi olemas seda defineeriv kaart kartoteegis. Raamatukogus oli ka olemas peaaegu iga sõna jaoks eraldi raamat. Iga sõna oli erineva raamatu pealkiri. Usun, et Farkas tahab sellega öelda seda, et nii palju sõnu läheks vaja, et seletada arusaadavalt meie maailma. Kuid et mõista neid sõnu, tuleb nende sõnade tagamaad ning tõelist tähendust teada ning tunda.
Näitus „Ilmne paratamatus“ meeldis mulle ning olen äärmiselt rahul, et saime hea ning enesekindla giidi seletamaks meile näitust. Olen kindel, et kui oleks sattunud sinna ilma giidita, oleksid väga paljud asjad mulle segaseks jäänud. See omakorda tõestab, kui vajalikud on taustateadmised tänapäeva kunsti juures, kus põhiväärtuseks on idee ning kui raske võib seda mõista olla, võrreldes varasemate kunstiperioodidega. Nagu ütles väga tabavalt meie giid, siis usun minagi , et idee mõistmatus on ka põhjus, miks on inimesi, kes hüüavad tänapäeva kunsti nimega „ fekaal purgis“.
KUMU- Ilmne paratamatus #1 KUMU- Ilmne paratamatus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor patrikv Õppematerjali autor
Retsensioon KUMUs eksponeeritud Denes Farkase näituses "Ilmne paratamatus".

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena. Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane

Filosoofia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

Arhitektuuri ajalugu
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun